OÜ Aktiva Finance Group hagi U.H vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
995,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (e-post XXX) Kostja: U.H (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus U.H ́i vastu osaliselt.
2.Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 22.11.2022 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 155,87 eurot.
3.Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 155,87 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Tasumisele Maksetähtaeg kuuluv 20.04.2025 12,36 20.05.2025 12,97 20.06.2025 12,85 20.07.2025 13,45 20.08.2025 13,36 20.09.2025 13,62 20.10.2025 14,21
5.Jätta rahuldamata intressinõue 59,82 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot ja hagi esitamise seisuga (09.09.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõue 46,11 eurot.
6.Jätta maakohtu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda.
7.Mõista U.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 730,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled 2/11
esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) maksekäsu kiirmenetluse U.H ́i (kostja) vastu 900,20 euro nõudes ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 09.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 26.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 22.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles hageja esitas oma alternatiivse nõude juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 22.10.2024 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.
3.Hagiavalduse ja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 12.05.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja järelmaksuga kauba maksumusega 499 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,81% aastas.
4.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 19.06.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja järelmaksuga kauba maksumusega 858 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,06% aastas. Mõlema lepingu alusel sai kostja kauba kätte poes kohapeal, maksed tehti Tele2 AS-le.
5.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 22.11.2023 järelmaksulepingute xxx ja xxx muutmise lepingu nr XXX, milles liideti kostja võlgnevused ning koostati uus maksegraafik. Lepingu alusel sai kostja 748,56 eurot. Lepingu nr XXX krediidikulukuse määr oli 26,68%. Tegemist oli eelmiste lepingute refinantseerimislepinguga.
6.Lepingu nr XXX alusel pidi kostja tagastama igakuiselt 20 kuupäeval 23,84 eurot kuus. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset.
7.Kostja ei täitnud lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024. Kuna kostja ei 3/11
tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja 26.03.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Enne 07.03.2024 hoiatuse saatmist jäi kostja lepingu nr XXX alusel viivitusse nelja järjestikuse arve tasumisega, milleks on osamaksed 20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024 ja 20.03.2024.
8.Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
9.Hageja nõudis hagis põhivõlga summas 748,56 eurot, intressivõlgnevust summas 59,82 eurot, sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,11 eurot ning viivist alates 10.09.2024 kuni põhinõude summas 748,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 13,5% aastas. Hageja menetluskulud koosnevad 05.02.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust summas 245 eurot ja õigusabikuludest summas 1056,25 eurot.
10.Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on hageja 22.10.2024 menetlusdokumendis palunud alternatiivselt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 96,07 eurot (osamaksed 20.01.202320.10.2024) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad tasumata põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
11.Kohus toimetas hagi ja 22.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl 203204). Kostja vastanud ei ole.
12.Hageja esialgne menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult kätte toimetatud. Hageja täiendatud menetluskulude nimekiri toimetati kostjale avalikult kätte 12.02.2025. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 155,87 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosa maksed (kogusummas 592,69 eurot). Lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
14.Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 12.05.2022 järelmaksulepingu nr Lxxx (dtl 3941), 29.06.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 42-44) ja 22.11.2023 eelmiste lepingute muutmise kokkuleppe nr XXX (dtl 46-49), mis on hageja nõude aluseks. Hageja on selgitanud, et kokkuleppe nr XXX põhiosa koosneb lepingute nr Lxxx ja nr Lxxx põhiosade jäägist summas 335,54 eurot (308.54+26.98) ja kokkuleppe nr XXX laenu põhisumma oli 413,02 eurot (dtl 113). Seega on kolmanda lepingu alusel antud krediidi põhiosa summa 748,56 eurot.
15.Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olev leping (kokkulepe nr XXX) on esialgse võlausaldaja ja kostja poolt digiallkirjastatud 22.11.2023, digiallkirjastatud konteineris on leping, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 46-49). Kõigi kolme lepingu puhul on 4/11
tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Esialgne võlausaldaja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning seadmed kostjale üle andnud (dtl 108) ning täitnud refinantseerimislepingust tuleneva kohustuse. Vastavalt refinantseerimislepingu teabelehe p-le 2 kohustus kostja tasuma igakuiselt 23,84 eurot, kokku 50 makset (dtl 48). Krediidisumma tagastamise periood oli 20.12.2023 – 20.01.2028 (dtl 47). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja teostanud refinantseerimislepingu alusel ühtegi makset, hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et tagasimakseid ei ole tehtud (dtl 184). Seega on tagastamata kogu laenu põhisumma.
16.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 58 ja dtl 173), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.
17.Järelmaksulepingud on sõlmitud 12.05.2022 ja 29.06.2022. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95 %. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjaga sõlmitud lepingust nr Lxxx tulenev krediidi kulukuse määr oli 19,81% aastas (dtl 39) ja lepingust nr Lxxx tulenev krediidi kulukuse määr oli 26,06% aastas (dtl 42).
18.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjaga sõlmitud lepingust nr XXX tulenev krediidi kulukuse määr oli 26,68% aastas (dtl 46) ning Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 15,58%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
19.Kostja ei ole refinantseerimislepingu alusel tagasimakseid teinud. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 748,56 eurot, intressivõlgnevust summas 59,82 eurot, sissenõudmisega seotud kulusid kokku summas 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 46,11 eurot ning viivist alates 10.09.2024 kuni põhinõude summas 748,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 13,5% aastas. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, pd 13 ja 17).
20.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust 5/11
eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Hageja on hagiavalduse p-s 3.5 (dtl 29-32) ja 22.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3.11 (dtl 112) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Järelmaksulepingute puhul lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotlustest (dtl 59; dtl 61) ja maksehäireregistri väljavõttest (dtl 60). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek lepingu nr Lxxx ajal oli Pensioniregistri andmetel 581,41 eurot (dtl 30), igakuiste kohustuste summa kostja esitatud andmetel oli 50 eurot (dtl 31). Peale kohustuste täitmist jäi hageja hinnangul kostjale reservi 506,39 eurot (dtl 31). Lepingu nr Lxxx sõlmimise ajal oli Pensioniregistri andmetel kostja sissetulek 745,11 eurot (dtl 31) ja kostja esitatud andmetel igakuiste kohustuste summa 0 eurot (dtl 31). Peale finantskohustuste tasumist jäi hageja hinnangul kostjale reservi 721,27 eurot (dtl 32). Hageja hinnangul, arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
22.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ja osaliselt on hageja väited tõenditega vastuolus.
22.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on võetud seisuga 09.09.2024 (dtl 60). Esitatud väljavõte ei hõlma perioodi, millal sõlmiti järelmaksulepingud (12.05.2022 ja 19.06.2022). Kuna väljavõte on võetud alles vahetult enne hagi esitamist, siis ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud ei järelmaksulepingute ega ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise seisuga. Esitatud väljavõttest nähtub, et valdav osa nõudeid on lahendatud pärast 22.11.2023 lepingu sõlmimist, mis tähendab, et vähemalt nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal olid nõuded kostja vastu olemas ja tõendiga ei ole kooskõlas hageja väide, et maksehäired puudusid.
22.2.Taotlusest Pxxx (dtl 59), mille alusel sõlmiti 12.05.2022 järelmaksuleping nr Lxxx, nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1500 eurot. Taotlusest Pxxx (dtl 61), mille alusel sõlmiti 29.06.2022 järelmaksuleping nr Lxxx, nähtub, et kostja igakuised sissetulekud on 1250 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et lepingu nr Lxxx puhul viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek oli 581,41 eurot (dtl 31) ja lepingu nr Lxxx puhul viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi, millest nähtus, et kostja igakuine sissetulek oli 745,11 eurot (dtl 32). Seega on andmed kostja sissetulekute kohta vastuolulised ja hageja esitatud andmetest ei selgu, missugune oli kostja sissetulek tegelikult. Pensioniregistri väljavõttest, mille hageja on hagiavalduse teksti osas ära toonud (dtl 30 ja dtl 31), ei nähtu, mis perioodi ning kelle kohta on väljavõte tehtud. Üldse ei nähtu hagist ega 22.10.2024 menetlusdokumendist mingit selgitust selle kohta, et oleks analüüsitud kostja sissetulekuid ja krediidivõimelisust 22.11.2023, kui sõlmiti kahe järelmaksulepingu muutmise kokkulepe ehk refinantseerimisleping, mis on hageja nõude aluseks. 6/11
22.3.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
22.4.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne järelmaksulepingute ega nõude aluseks oleva kokkuleppe sõlmimist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kogunud esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.
22.5.Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2). 22.6. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
22.7.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
24.Kostja sai lepingu alusel krediiti 748,56 eurot (lepingutasu arvestamata) ning ta ei ole tagasimakseid teinud (dtl 184). Hageja on 22.11.2024 esitanud oma nõude alternatiivse 7/11
arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud, et laenusumma oli 748,56 eurot, laekunud ei ole ühtegi osamakset ja sissenõutavaks on muutunud kohustus alates esimesest osamaksest so 20.02.2024 kuni kümnenda osamakseni so 20.10.2024, summas 96,07 eurot (dtl 113). Hageja nõudes sisalduva maksegraafiku kohaselt oli alates 20.11.2024 sissenõutavaks muutuva igakuise makse suurus ajas suurenev alates 11,21 eurost (20.11.2024) kuni 23,30 euroni (20.01.2028).
25.Kohus märgib, et lepingu ülesütlemine esialgse laenuandja poolt 26.03.2024 avaldusega oli esile toodud asjaolusid arvestades kehtiv, kuna kostja oli sellel kuupäeval viivituses kolme lepingujärgse osamaksega. Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Need nõuded oli esialgne võlausaldaja täitnud, kuna 07.03.2024 oli kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 56) ja 26.03.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles (dtl 57). Kolmanda osamakse võlgnevus tekkis 20.03.2024, st enne lepingu ülesütlemist.
26.Kuivõrd leping on üles öeldud, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Hageja on palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral selle tagastamist osamaksetena.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kuna kostja ei ole tagasimakseid teinud, siis on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed hageja poolt 22.10.2024 menetlusdokumendi, kus sisaldub hageja alternatiivne nõue, p-s 3.11.3 märgitud perioodi 20.01.2024 - 20.10.2024 osas (dtl 113) ja alates 20.11.2024 kuni 20.03.2025 (kohtuotsuse tegemise ajale eelneva osamakse tasumise tähtpäev). Arvestades nõude aluseks oleva lepingu nr XXX maksegraafikut (dtl 47), on perioodil 20.12.2023 - 20.10.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 96,07 eurot (põhiosa maksed nr 1-11) ja alates 20.11.2024 kuni 20.03.2025 on sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 59,80 eurot (põhiosa maksed nr 12-16). Kokku on kohtotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 155,87 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
28.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud lepingu nr XXX maksegraafikus põhiosamaksetena nr 17-50 (dtl 47) ja toodud ära ka hageja alternatiivses nõudes (dtl 113-114). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 592,69 eurot (dtl 47).
29.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole nõude aluseks oleva lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma 8/11
kohustusi õigeaegselt ei täida. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed nr 17-50 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel (dtl 47) perioodil 20.04.2025 – 20.01.2028, kokku summas 592,69 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
30.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 22.10.2024 alternatiivset nõuet arvestades rahuldamata.
31.Hageja 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist seadusjärgses määras. Alternatiivnõude esitamise seisuga (22.10.2024) on hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks muutunud 96,07 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhinõude summa 155,87 eurot. Maakohus rahuldab hageja nõude viivise väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 155,87 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 05.02.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 209-210), mis on kostjale kätte toimetatud 12.02.2025 (kohtuteade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2025). Kostja vastanud ei ole.
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. 36. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-14311, p 13).
37.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 1056,25 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekirja resolutsioonis on õigusabikulude summaks märgitud 1065,25 eurot, kuid arvestades, et nimekirjas endas välja toodud toimingute õigusabi summa on 1056,25 eurot, siis on resolutsiooni summa ilmselt ekslikult märgitud 1065,25 eurot.
38.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (245 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 9/11
39.Hageja lepingulise esindaja kulu on 1056,25 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 210): hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine – 4 tundi; puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine – 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi. Kokku seega 6,25 tundi.
40.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20).
41.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
42.Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
43.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 6,25 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 625 eurot ilma käibemaksuta (6,25 tundi × 100 eurot).
44.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 870 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 625 eurot on lepingulise esindaja kulu.
45.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 10/11
Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
46.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 894,49 euro tasumist (sh 748,56 eurot põhivõlg, 59,82 eurot intress, 40 eurot võla sissenõudmiskulud, 46,11 eurot viivis). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 155,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 592,69 eurot, kokku 748,56 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 84% (arvestuse aluseks olev tehe: 748,56 / 894,49 * 100% = 83,69 %). Seega jäävad menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.
47.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 870 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 84% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,84 * 870 = 730,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
48.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
49.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
50.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.