Jelena Valme hagi Mihhail Panšini vastu ebaõigete faktiväidetega postituse kustutamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja
hind 4040 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. novembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mihhail Panšini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
nende Apellant (kostja): Mihhail Panšin (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Vastustaja (hageja): Jelena Valme (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev
1.Rahuldada Mihhail Panšini apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 12. novembri 2024. a otsus ja 27. novembri 2024. a täiendav otsus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jelena Valme (hageja) esitas 22. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi Mihhail Panšini (kostja) vastu ebaõigete faktiväidetega postituse kustutamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas oma nõudeid 6. veebruari 2024. a menetlusdokumendis. Lõpliku nõudena palus hageja kohustada kostjat avaldama Facebooki grupis „Нарва – как она есть“ seoses
29.oktoobri 2021. a postitusega (Narva –milline ta on) postitus „Хочешь побороть коррупцию? Возглавь ее!” (Kas tahad võita korruptsiooni? Juhi seda!) järgmised postituses olemasolevad väited ei vasta tõele: korruptsioon ja ebaausus on ilmsiks tulnud aiandusühistu BALTIKA juhtimisel; revisjonikomisjon avastas juhatuse esimehe poolt eelarvega manipuleerimist ja ebaseaduslikke tegevusi seoses teede ehitusega; esimees ja juhatuse liikmed on süüdi eelarve moonutamises ning ühiskonna huvide hülgamises; teedeehitusega seotud juhatuse ebaausus kajastub ka töö kvaliteedis, näiteks asfalt pandi otse maapinnale ja taimed hakkasid kasvama; lisaks korruptsioonile on esimees ka füüsilise vägivalla tarvitamises kahtlustatav, lüües revisjonikomisjoni liiget. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja Narva-Jõesuus asuva aiandusühistu BALTIKA (registrikood 80021938) juhatuse liige. Kostja on Facebooki avaliku grupi „Narva – milline ta on“ administraator. Kostja avaldas 29. septembril 2021 grupis hagejat häbistava sisuga postituse „Kas tahad võita korruptsiooni? Juhi seda!” Kostja esitas postituses faktiväiteid erinevate majanduslike aspektide ja juhatuse tegude kohta seoses teekatte remontimisega aiandusühistu territooriumil. Kostja süüdistas juhatust ja hagejat mahhinatsioonis töövõtja Baltisigma OÜ kasuks, dokumentide (eelarve) võltsimises ja aiandusühistu raha raiskamises. Samas postituses avaldas kostja faktiväite, et hageja lõi 25. septembril 2021 pensionäri ja puudega 67-aastast naist, aiandusühistu revisjonkomisjoni liiget.
2
Kostja kirjutas postituse kokkuvõttes, et hageja kui aiandusühistu BALTIKA esimehe tegevus langeb mitmete korruptsiooniseaduste rikkumise alla ja ta loodab, et peamine korruptsioonivastane võitleja paneb hageja randmed käeraudadesse. Postituse juurde oli lisatud pilt tekstiga „STOP korruptsioon“. Postituse kommentaarides avaldas kostja korduvalt faktiväiteid, süüdistades hagejat eelarve võltsimises. Postituse sisu koos kostja kommentaaridega loovad üldsusele mulje, et hageja on kurjategija, kes juriidilise isiku juhtimisel pani toime korruptsioonisüütegusid ning kasutas vägivalda eaka ja nõrga inimese suhtes, kes revisjonkomisjoni liikmena on hageja raskeid kuritegusid avastanud. Kostja avaldatud faktiväited ei vasta tõele. Lisaks ebaõigete andmete avaldamisele oli kostja eesmärk hagejat alandada ja solvata. Kostja seostas hagejat korruptsiooniga, millega teotas hageja au ja head nime. Kostja põhjustas solvamisega hagejale mittevaralise kahju, pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma ning rikkus hageja meeleolu. Kostja postitus oli aiandusühistu liikmete negatiivse suhtumise aluseks, mille tagajärjel pandi 9. oktoobri 2021 aiandusühistu üldkoosolekul arutusele küsimus juhatusele umbusalduse avaldamiseks. Kostjal tuleb nõude rahuldamata jätmiseks oma faktiväiteid tõendada. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ning kostja süü on keskmisest suurem. Kostja tegevus oli tahtlik, sest kostja teadis, et tema esitatud faktiväited on ebaõiged. Kostja rikkus hageja mainet vähemalt Facebooki grupi kasutajate silmis, keda on rohkem 2,4 tuhat inimest. Vastavalt kohtupraktika analüüsile oli Eestis isiklike õiguste rikkumiste keskmine mittevaralise kahju hüvitis aastatel 2014–2016 2055 eurot, mediaan 1000 eurot. Keskmine mittevaraline kahju laimujuhtumite puhul jääb 500-1000 euro vahemikku. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist, pidas hageja õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on ebaselge. Hageja ei ole toonud välja, milliste konkreetsete faktiväidete ümberlükkamist nõutakse. Puudub teadmine, milliseid postituses sisalduvaid väiteid on hageja pidanud väärtushinnanguteks ja milliseid faktiväideteks. Sellest sõltub nii tõendamiskoormuse jaotus kui tõendamist vajavad asjaolud. Maakohus on ebaselge nõudega hagi menetlusse võtnud ja kostja on pidanud sellele vastama. Hagi puudustest ning kohtu minetustest tingitult võivad kostja menetluskulud põhjendamatult suureneda. Kohtul tuleb seda menetluskulude jaotuse üle otsustamisel arvestada. Ebaõigete või -täpsete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest, kusjuures väidetav kannatanu peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Vähemtähtsaid rikkumisi ei loeta kohtupraktikas õigusvastaseks. Näiteks peab aiandusühistu juhatuse esimees arvestama võimalusega, et ühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane (vt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 15). Väide, et kostja süüdistas hagejat mahhinatsioonis töövõtja Baltisigma OÜ kasuks, lepingu eelarve võltsimises ja aiandusühistu raha raiskamises, ei vasta tegelikkusele. Postituses avaldas kostja, et aiandusühistu BALTIKA revisjonikomisjon tuvastas asfaltkatte paigaldamistööde kontrollimisel, et töövõtulepingu (töövõtja Baltisigma OÜ, direktor Vladimir Rezvuhhin) eelarves ette nähtud ehitusmaterjalide mahud ei vasta tegelikkusele, nimelt tegelikkuses kasutati asfalttööde teostamiseks asfaldipuru 90,0 tonni võrra vähem kui on töövõtulepingu eelarves. Hageja peab tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged.
3
Kostja avaldatu ei sisalda au või väärikust teotavaid kommentaare või väärtushinnanguid, neid ei sisalda ka kommentaarides avaldatu. Kommentaaride avaldamine oli sõnavabaduse väljendus. Kostja ei ole kommentaaride avaldaja.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2024. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat avaldama sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis „Нарва – как она есть“ seoses 29. oktoobri 2021. a postitusega (Narva – milline ta on) postitus „Хочешь побороть коррупцию? Возглавь ее!” (Kas tahad võida korruptsiooni? Juhi seda!) järgmiste postituses olevate väidete tõele mittevastavus: teetööde teostamisel suurenes 54 m võrra asfaldi pindala ja tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Maakohus mõistis kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, sellelt viivise 12. novembri 2024. a seisuga 154 eurot 34 senti ja viivise alates 13. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus tegi 27. novembril 2024 täiendava otsuse, millega jättis hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 50% hageja kanda. VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja oli hagi esitamise ajal Narva-Jõesuu linnas asuva aiandusühistu BALTIKA juhatuse liige ja esimees; kostja on Facebooki avaliku grupi „Narva – milline ta on“ administraator; kostja avaldas 29. septembril 2021 grupis „Narva – milline ta on“ postituse „Kas tahad võida korruptsiooni? Juhi seda!”. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas postituses avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud. Vaidlusaluses postituses seisab: „6 augustit teostati „Baltsigma OÜ“ poolt (juhataja Vladimir Rezvuhhin) ühepäevase asfaltkattetööde käigus peateel 2-5 tänavat. Revisjonikomisjon kontrollis oma ülesannete raames asjakohaseid dokumente. Selgus ebakõla EELARVEGA, nimelt tööprotsessis puudus 90 tonni (üheksakümmend) asfaldipuru. Mida näidati AÜ esimehele Valme. !Tulemus oli šokeeriv! Selle asemel, et eelarvest 90 tonni asfaldipuru (väärtusega 900 eurot) maha arvata, asus esimees kiirkorras eelarvet ümber tegema (mis ei vastanud 08.05.2021 töölepingu nr 62-2021 p-le 3). Eemaldades 90 tonni asfaldipuru, kuid suureneb 54 "asfaldi pindala".“ „Ja võite ise hinnata, kuidas tee tehti – kuu aega hiljem hakkas tee keskel muru võrsuma. Sama kehtib ka teeääre kohta, kuna asfalt laotakse otse maapinnale (ilma sobiva aluseta). Sellele kõigele juhiti E. Valme tähelepanu.“ „Aga juhatuse liikmed: E. Valme, S. Suhhina ja V. Gridnev võtsid selle "töö" vastu, makstes meie taskust 18 082,16 eurot!!! Miks esimees ja juhatus võtsid firma seisukoha ega kaitsnud aiandusühistu huve?“ „AÜ Baltika arveldusarve august 2021. a Seisuga 08.01.2021 kontol on 22 811 eurot Laekus kontole 8288 eurot Makstud kontolt 26669 eurot Sealhulgas 18082 tee eest Konto jääk seisuga 31.08.21 on 4430 eurot. Seisuga 01.09.21 on vaja tasuda augusti eest 6530 eurot, sh elektri eest 6010 eurot VKG-le. Nende arvete tasumiseks jäi meil juba puudu 2100 eurot.“
4
„PS. Jelena Valme lubas laupäeval 25.09.21 lüüa pensionäri, puudega inimest (tervisepuudega, 67-aastane), AÜ „Baltika“ revisjonikomisjoni liiget. Selle asjaolu kohta kirjutati politseile avaldus, alustati menetlust.“ „Minu arvates langeb Valme tegevus AÜ Baltika esimehena mitmete korruptsiooniseaduste rikkumise alla, loodan, et korruptsioonivastane peavõitleja paneb ise Valme randmed kinni.“ „! Minu isikliku arvamuse järgi langeb Valme tegevus aiandusühistu “Baltika” esimehe ametikohal mitmete korruptsiooniseaduste rikkumise alla, loodan, et korruptsioonivastane peavõitleja paneb ise Valme randmed kinni. !“ Postitusest nähtuvalt arutas kostja aiandusühistu BALTIKA juhatuse tegusid seoses aiandusühistu territooriumil oleva teekatte remontimisega. Kostja süüdistas juhatust ja hagejat mahhinatsioonis töövõtulepingu täitmisel töövõtja Baltisigma OÜ kasuks, dokumentide (eelarve) võltsimises ja aiandusühistu raha raiskamises. Samas postituses avaldas kostja hageja suhtes faktiväite, et 25. septembril 2021 lõi hageja aiandusühistu revisjonkomisjoni liiget, puudega pensionärist 67-aastast naisterahvast. Andmete avaldamise all mõistetakse andmete teatavaks tegemist kolmandale isikule. Kuna kostja andmed olid avaldatud Facebooki grupis „Нарва – как она есть“ (Narva –milline ta on), mis on avalik grupp 2,4 tuhande osalejaga, siis on tegemist andmete avaldamisega kolmandale isikule. Vaidlust ei ole, et postituse avaldas kostja hageja kohta. Maakohus luges tunnistajate T. G. ja V.H. ütluste ja videosalvestisega tõendatuks, et hageja lõi T. G.at. Seega vastab tegelikkusele avaldatud väide „PS. Jelena Valme lubas laupäeval 25.09.21 lüüa pensionäri, puudega inimest (tervisepuudega, 67-aastane), AÜ „Baltika“ revisjonikomisjoni liiget. Selle asjaolu kohta kirjutati politseile avaldus ja alustati menetlust. Seega selles osas on tegemist kostja poolt õigete andmete avaldamisega. Maakohtu hinnangul ei andnud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus alust asuda seisukohale, et hageja ei löönud T. G.at. Maakohus kontrollis, kas kostja väited „6 augustit teostati “Baltsigma OÜ“ poolt (juhataja Vladimir Rezvuhhin) ühepäevase asfaltkattetööde käigus peateel 2-5 tänavat. Revisjonikomisjon kontrollis oma ülesannete raames asjakohaseid dokumente. Selgus ebakõla EELARVEGA, nimelt tööprotsessis puudus 90 tonni (üheksakümmend) asfaldipuru. Mida näidati AÜ esimehele Valme. !Tulemus oli šokeeriv! Selle asemel, et eelarvest 90 tonni asfaldipuru (väärtusega 900 eurot) maha arvata, asus esimees kiirkorras eelarvet ümber tegema (mis ei vastanud 08.05.2021 töölepingu nr 62-2021 p-le 3). Eemaldades 90 tonni asfaldipuru, kuid suureneb 54 "asfaldi pindala"“ vastavad tegelikkusele. Maakohus leidis, et tunnistajate T. G. ja V.H. ütlustega on tõendatud, et aiandusühistu teeremondi käigus ei toodud 90 tonni asfaldipuru. Samas suurenes 54 m võrra asfaldi pindala. Väide 90 tonni asfaldipuru puudumise kohta vastab tegelikkusele, ülejäänud väited, sh 54 m võrra asfaldi pindala suurenemise kohta, mitte. Samuti leidis maakohus, et väljendid „eelarve moonutamine“ ja „ühiskonna huvide hülgamine“ on väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Maakohus jättis arvestamata kostja esitatud aktid, sest need ei ole allkirjastatud. Vaidlusaluses postituses seisab, et „Ja võite ise hinnata, kuidas tee tehti - kuu aega hiljem hakkas tee keskel muru võrsuma. Sama kehtib ka teeääre kohta, kuna asfalt laotakse otse maapinnale (ilma sobiva aluseta). Sellele kõigele juhiti E. Valme tähelepanu.“ Maakohus oli seisukohal, et väide ebakvaliteetsete tööde kohta ei leidnud tõendamist. Hageja ja Raivo Raapi allkirjastatud aiandusühistu BALTIKA asfalttee remonditööde lõppülevaatuse
9.augusti 2021. a akti p-dest 2 ja 3 nähtuvalt kinnitab vastuvõtja (aiandusühistu BALTIKA) aktile allakirjutamisega, et üleandja (Baltisigma OÜ) poolt on teostatud kõik lepingu järgi
5
teostamisele kuuluvad tööd ning vastuvõtjal ei ole üleandjale mingisuguseid lepingu täitmisest tulenevaid pretensioone. 5. augusti 2021. a lepingu 394/21 järgi on R. Raap teinud omanikujärelevalve aiandusühistule BALTIKA asfalttee remonditöödel. Kutsetunnistuse 178890 kohaselt on R. Raapi kutsestandardiks ehitusjuht, 6. tase, spetsialiseerumiseks on omanikujärelevalve tegemine ja kompetentsiks muuhulgas omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas. Tunnistajad T. G. ja V.H. tunnistasid, et nad ei ole ehitamises asjatundjad. Maakohus leidis väite osas, mille kohaselt revisjonikomisjon avastas juhatuse esimehe poolt eelarvega manipuleerimist ja ebaseaduslikke tegevusi seoses teede ehitusega, et väljendid „eelarvega manipuleerimine“ ja „ebaseaduslikud tegevused“ on väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Maakohus leidis väite osas, et korruptsioon ja ebaausus on „Baltika“ suvilaühiskonna juhtimisel ilmsiks tulnud, et tegemist on väärtushinnanguga, mida ei saa ümber lükata. Eeltoodu alusel on faktiväideteks, mis ei vasta tegelikkusele ja mille ümberlükkamist saab hageja nõuda, väide, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Maakohtu hinnangul ei olnud nimetatud faktiväidete puhul tegemist hageja au teotavate ja mainet kahjustavate väidetega. Maakohus tuvastas, et väärtushinnanguteks on hageja kohta käivad väljendid „eelarve moonutamine“, „ühiskonna huvide hülgamine“, „eelarvega manipuleerimine“, „ebaseaduslikud tegevused“, korruptsioon ja ebaausus. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks kahjuks nii varaline kui ka mittevaraline kahju, mis sama §-i lg 5 järgi hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnang korruptiivse tegevuse kohta, samuti eelarve moonutamise, ühiskonna huvide hülgamise, eelarvega manipuleerimise, ebaseaduslike tegevuste kohta on äärmiselt halvustava ja negatiivse sisuga, sest hageja on sellekohase väite tõttu seostatud avalikult korruptandina, vargana. Maakohus leidis, et tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega. Maakohus nõustus hageja käsitlusega, et Eesti õigussüsteemis on terminil „korruptsioon“ olemas legaaldefinitsioon ja ühteaegu jääb üldiselt arusaadava termini mulje. Vaidlusaluse postituse kommentaaridest „Ilja Vasilberg: No täpselt – vangistus!“, „Sarc Poje: Ta ei ole mulle kunagi meeldinud ega äratanud usaldust. Olen püüdnud alati temast mööda minna ja mitte asjata“, nähtub selgelt negatiivne suhtumine hagejasse seoses postituses avaldatuga. Hageja esitatud fotodel on näha, et seintele on kirjutatud „Вальме – вор“ ehk „Valme on varas“. Fotodelt on näha, et seintele on kirjutatud „ВорыВальмеНикитина“ ehk „VargadValmeNikitina“. Maakohtu hinnangul olid nimetatud väärtushinnangud hageja au teotavad ja mainet kahjustavad väited. Puudub alus kahelda, et hageja on saanud kostja avaldatu tõttu halvustava suhtumise osaliseks ning on pidanud piinlikkust tundma. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud hageja nõude rahuldamine 500 euro ulatuses. Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel Riigikohtu 2023. aastal koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ ning arvestas 6
elukalliduse tõusu võrreldes 2020.–2022. aastatega ja kostja käitumist, et ta ei vabandanud hageja ees. Maakohus märkis, et hüvitise suurus peab omama ka preventiivset eesmärki, et see hoiaks ära kostja poolt edaspidi selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise, mis riivavad isiku au ja väärikust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsusega kohustati kostjat ümber lükkama väited, et teetööde teostamisel suurenes 54 m võrra asfaldi pindala ning tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Need faktiväited ei puutu hagejasse ega tema tegevusse, vaid need puudutavad asfalttööde töövõtjat ehk kolmanda isiku tegevust. Hagejal ei ole subjektiivset õigust nõuda avaldatu ümberlükkamist vastavalt VÕS § 1047 lg-le 1, kuna avaldatu ei puutu hagejasse. Kostja ei esitanud vaidlusaluses postituses neid faktiväiteid. Kostja esitas vaidlusaluses postituses järgnevad faktiväited: „Tulemus oli šokeeriv! Selle asemel, et eelarvest 90 tonni asfaldipuru (väärtusega 900 eurot) maha arvata, asus esimees kiirkorras eelarvet ümber tegema (mis ei vastanud 08.05.2021 töölepingu nr 62-2021 p-le 3). Eemaldades 90 tonni asfaldipuru, kuid suureneb 54 "asfaldi pindala".“ Aiandusühistu BALTIKA juhatuse esimehe poolt asfalteerimistööde eelarve ümbertegemist kinnitatakse kostja esitatud kahe tehtud tööde aktiga ilma allkirjata, mis kannavad sama kuupäeva, s.o 10. august 2021, ja tunnistajate H.ja G. ütlustega. Ühe tehtud tööde akti kohaselt sisaldasid OÜ Baltisigma tehtud asfalteerimistööd asfaldipuru koguses 90,0 tonni. Teine tehtud tööde akt asfaldipuru koguses 90,0 tonni ei sisaldanud, suurendati asfalttööde mahtu 54 m2 võrra ja asfaldipuru kogust 16,0 tonni võrra. Vaidlusaluses postituses esitas kostja järgnevad faktiväited: „Miks esialgne eelarve kogusummaga 17 745,35 eurot sisaldas 90 tonni (900 eurot) asfaldipuru – võib vaid oletada. Kuid eelarve kiire ümbertegemine ja isegi ülespoole ütleb palju. Ja võite ise hinnata, kuidas tee tehti – kuu aega hiljem hakkas tee keskel muru võrsuma. Sama kehtib ka teeääre kohta, kuna asfalt laoti otse maapinnale (ilma sobiva aluskihita).“ Hagejal ei ole subjektiivset õigust nõuda avaldatu (kuu aega hiljem hakkas tee keskel muru võrsuma) ümberlükkamist vastavalt VÕS § 1047 lg-le 1, kuna avaldatu ei puutu hagejasse. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 nõuetele. Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber faktiväiteid, mida kostja pole avaldanud. Hagi tuli jätta rahuldamata. Maakohus hindas vääralt tõendeid ning andis asjaoludele ja tõenditele väära õigusliku hinnangu. Maakohus tegi ebaõige järelduse, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-t 5 rikkudes teinud otsust hageja nõude osas kohustada kostjat ümber lükkama alljärgnevate faktiväidete tõele mittevastavus: korruptsioon ja ebaausus on ilmsiks tulnud „Baltika“ suvilaühiskonna juhtimisel; revisjonikomisjon avastas juhatuse esimehe poolt eelarvega manipuleerimist ja ebaseaduslikke tegevusi seoses teede ehitusega; esimees ja juhatuse liikmed on süüdi eelarve moonutamises ning ühiskonna huvide hülgamises; teedeehitusega seotud juhatuse ebaausus kajastub ka töö kvaliteedis, näiteks asfalt pandi otse maapinnale ja taimed hakkasid kasvama; lisaks korruptsioonile on esimees ka füüsilise vägivalla tarvitamises kahtlustatav, lüües revisjonikomisjoni liiget. Kuna kostja pole eespool toodud faktiväiteid avaldanud, tuli hagi selles osas jätta rahuldamata. 7
Maakohtu otsus pole õige ega seaduslik osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot ja sellelt viivis. Maakohus asus seisukohale, et väärtushinnanguteks on hageja kohta käivad väljendid „eelarve moonutamine“, „ühiskonna huvide hülgamine“, „eelarvega manipuleerimine“, „ebaseaduslikud tegevused“, korruptsioon ja ebaausus. Maakohus hindas vääralt tõendeid ning andis asjaoludele ja tõenditele väära õigusliku hinnangu. Maakohus tegi ebaõige järelduse, et kostja on tekitanud hagejale kahju. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta väljendeid „eelarve moonutamine“, „ühiskonna huvide hülgamine“, „eelarvega manipuleerimine“, „ebaseaduslikud tegevused“, korruptsioon ja ebaausus. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Iga artiklit, postitust ja seal esitatud väiteid tuleb hinnata tervikteksti kontekstis. Maakohtu otsuse kohaselt kuuluvad ümberlükkamisele järgmised postituses esitatud väited: 1) teetööde teostamisel suurenes asfaldi pindala 54 meetri võrra ja 2) tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Postituse kontekstist tuleneb selgelt ja üheselt mõistetavalt, et tööde mahu suurenemine on seotud aiandusühistu juhatuse, eelkõige juhatuse esinaise J. Valme (hageja) tegevuse või tegevusetusega. Samuti antakse hinnang, et tööde korraldamise minetustel on olemas korruptsiooni aspekt. Riigikohus on leidnud, et kohtud peavad vaidlusaluseid väiteid hindama, võttes arvesse nende avaldamise konteksti ja tuvastades, kuidas mõistlik lugeja neist väidetest aru saab (vt RKTKm 2-15-18661, p 11). Tegemist on hageja isiku ja tegevuse kohta käivate väidetega, mis on selgelt suunatud tema vastu ning mille eesmärk on teotada tema au. Alusetu kostja seisukoht, mille kohaselt väited, mida kostjat kohustatakse maakohtu otsuse resolutsioonis ümber lükkama, ei puutu hagejasse ega tema tegevusse. Maakohtu otsuse resolutsioon on piisavalt selge ja üheselt arusaadav ning ei pane kostjale kohustusi, mille sisust ei oleks võimalik täpselt aru saada. Kostja ei vaielnud vastu selle, et ta tegutseb sotsiaalvõrgustiku Facebook grupi „Нарва – как она есть“ (Narva –milline ta on) nn moderaatorina. Seoses sellega on kostjal võimalik avaldada grupis igasuguseid postitusi ning muuta ja täiendada varem avaldatud postitusi. Samuti on otsus selgelt ja üheselt arusaadavalt formuleeritud selles osas, millised konkreetsed väited peab kostja grupis avaldama. Kostjal on võimalik täita otsuse resolutsiooni ning selle täitmise viis ja ulatus on samuti selgelt määratletud. Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ei ole seotud nõude nimetusega, vaid konkreetse hüvega (käesoleval juhul hageja au taastamine laimavate väidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise kaudu), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral taotleb. Maakohus kitsendas väidete sõnastust, mille ümberlükkamist nõutakse, kuid ei väljunud hagi nõuete piiridest ega rahuldanud/jätnud rahuldamata nõudeid, mida ei olnud esitatud, ega tuvastanud huve, mis ei olnud kooskõlas nende huvidega, mille kaitsmist hageja taotles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ja täiendav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
7.Maakohus on teinud otsuse nõude suhtes, mida hageja ei ole menetluses esitanud. Maakohtu rikkumise tulemusena on jäänud menetluses olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5).
8
Maakohus saatis menetlusosalistele 7. veebruaril 2024 menetlusdokumendi, mis sisaldas kohtu teadet täpsustatud hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Maakohus andis pooletele teada, et edaspidi arutab kohus hagi 6. veebruaril 2024 esitatud redaktsioonis. Hageja nõue oli
6.veebruari 2024. a seisukohtade alusel järgmine: Kohustada Mihhail Panšini avaldama sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis „Нарва – как она есть“ seoses 29.10.2021 postitusega (Narva –milline ta on) postitus „Хочешь побороть коррупцию? Возглавь ее!” (Kas tahad võida korruptsiooni? Juhi seda!) järgmised postituses olemasolevad väited ei vasta tõele:
Korruptsioon ja ebaausus on ilmsiks tulnud „Baltika“ suvilaühiskonna juhtimisel. Revisjonikomisjon avastas juhatuse esimehe poolt eelarvega manipuleerimist ja ebaseaduslikke tegevusi seoses teede ehitusega. Esimees ja juhatuse liikmed on süüdi eelarve moonutamises ning ühiskonna huvide hülgamises. Teedeehitusega seotud juhatuse ebaausus kajastub ka töö kvaliteedis, näiteks asfalt pandi otse maapinnale ja taimed hakkasid kasvama. Lisaks korruptsioonile on esimees ka füüsilise vägivalla tarvitamises kahtlustatav, lüües revisjonikomisjoni liiget.
Hageja jäi ka 12. novembril 2021 esitatud nõuete juurde mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni kohaselt kohustati kostjat avaldama sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis „Нарва – как она есть“ seoses 29. oktoobri 2021. a postitusega (Narva –milline ta on) postitus „Хочешь побороть коррупцию? Возглавь ее!” (Kas tahad võida korruptsiooni? Juhi seda!) järgmiste postituses olemasolevate väidete tõele mittevastavus: a. teetööde teostamisel suurenes 54 m võrra asfaldi pindala; b. tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise 12. novembri 2024. a seisuga 154 eurot 34 senti ning alates 13. novembrist 2024 kuni põhinõude (500 eurot) täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlenud tsiviilasja ja teinud selles lahendi, mis ei vasta hageja nõudele. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole selgitanud välja, millised on need konkreetsed kostja avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kui tegemist on asjaolude kogumiga, tuleb ka siis tuua selgelt esile, millised on need väited, mis kogumis viitavad avaldatud ebaõigele faktiväitele just hageja suhtes. Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu hageja ebaselgele nõudele kogu menetluse kestel. Maakohus on rahuldanud hageja nõude esmalt konkreetse fakti osas (teetööde teostamisel suurenes 54 m võrra asfaldi pindala). Sellist nõuet hageja ei esitanud. Teiseks rahuldas maakohus hageja nõude väite osas, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Ka sellises sõnastuses nõuet hageja ei esitanud.
9.Hageja on küll õigesti vastuses apellatsioonkaebusele tuginenud sellele, et vaatamata hageja nime puudumisele konkreetses väites, võiksid need siiski käia hageja kohta (vt RKTKm 01.12.2021, 2-15-18661, p 11) ning nõuda saab ka kaudsete faktiväidete ümberlükkamist. Nimetatu ei tähenda aga seda, et hagejal ei tuleks nõude esitamisel näidata ära ka kaudsed väited ja asjaolude kogum, mille ümberlükkamist nõutakse. Riigikohus on viidatud lahendi samas punktis ka rõhutanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, 9
nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks just need väited avaldanud, mis on nimetatud hageja 6. veebruari 2024. a nõudes. Kui on tegemist kostja poolt avaldatud kaudsete faktiväidetega, siis tuleb hageja tuua selgelt esile, millisel kujul on kostja väiteid avaldanud ja millised on kogumis ebaõiged faktiväited. Praeguses asjas on hageja toonud välja aga selged ja konkreetsed väited, mida ta peab ebaõigeks ja mille ümberlükkamist ta kostjalt nõuab. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hageja poolt esitatud väiteid avaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud väiteid nõudes toodud sõnastuses. Maakohus ei ole kostja vastuväiteid hinnanud. Maakohus on otsuse põhjendustes toonud välja esiteks vaidlusaluse postituse sisu, seejärel hinnanud hageja nõudes toodud väiteid (lk 14 jj). Maakohus jättis kontrollimata ja tuvastamata, kas postituses toodu vastab hageja esitatud nõudele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõude esitajal ise tuua välja see konkreetne väide või asjaolu, mille suhtes on nõue esitatud. Kostja on sellele kohtu tähelepanu terve menetluse kestel ka juhtinud.
10.Hageja esimene nõue oli ümber lükata väide, et korruptsioon ja ebaausus on ilmsiks tulnud „Baltika“ juhtimisel. Maakohus leidis, et mainitud väited on väärtushinnang, mida ei saa ümber lükata. Maakohus jättis täpsustamata, milliseid konkreetseid kostja avaldatud väiteid on hageja selle nõude puhul silmas pidanud. Hageja teine nõue oli ümber lükata väide, et revisjonikomisjon avastas juhatuse esimehe poolt eelarvega manipuleerimist ja ebaseaduslikke tegevusi seoses teede ehitusega. Maakohtu hinnangul väljendid „eelarvega manipuleerimine“ ja „ebaseaduslikud tegevused“ on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Millistele kostja avaldatud väidetele maakohtu hinnang ja hageja nõue tugineb, ei ole selge. Hageja nõudis väite, mille kohaselt esimees ja juhatuse liikmed on süüdi eelarve moonutamises ning ühiskonna huvide hülgamises, ümberlükkamist. Maakohus hindas avaldatud väiteid ja leidis, et väide 90 tonni asfaldipuru puudumise ja 54 m võrra asfaldi pindala suurenemise kohta vastab tegelikkusele, ülejäänud väited mitte. Maakohus leidis, et väljendid „eelarve moonutamine“ ja „ühiskonna huvide hülgamine“ on väärtushinnangud, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arusaadav, kuidas maakohus hageja nõude puhul sellisele järeldusele jõudis ja ilma hageja nõudeta kohustas kostjat ühte konkreetset väidet ümber lükkama. Hageja nõude puhul lükata ümber väide, et teedeehitusega seotud juhatuse ebaausus kajastub ka töö kvaliteedis, näiteks asfalt pandi otse maapinnale ja taimed hakkasid kasvama, leidis maakohus, et tööde ebakvaliteetsuse väide ei leidnud tõendamist. Samas ei ole maakohus hinnanud, milline konkreetne avaldatud väide seondub hageja nõudega. Hageja viimane nõue oli suunatud väite ümberlükkamisele, et lisaks korruptsioonile on esimees ka füüsilise vägivalla tarvitamises kahtlustatav, lüües revisjonikomisjoni liiget. Maakohus leidis, et selleks faktiväiteks oli avaldatud tekstis: „PS. Jelena Valme lubas laupäeval 25.09.21 lüüa pensionäri, puudega inimest (tervisepuudega, 67-aastane), AÜ „Baltika“ revisjonikomisjoni liiget. Selle asjaolu kohta kirjutati politseile avaldus, alustati menetlust.“ Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab avaldatu hulgaliselt faktiväiteid, erinevalt hageja nõude sõnastusest. Hagejal tuleb oma nõuet täpsustada, alles siis saab kohus võtta seisukoha, kas nõue on suunatud väärtushinnangu avaldamise või ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisele.
10
11.Ringkonnakohus leiab, et asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul anda võimalus hagejale täpsustatud nõude esitamiseks, milles on tuginetud konkreetsetele kostja avaldatud väidetele, mille ümberlükkamist taotletakse, näidatud selgelt ära kaudsed väited või asjaolude kogum, mis võimaldab avaldatut hinnata. Menetluses on esitatud hulgaliselt tõlkeid, mille kvaliteet ei pruugi olla asja lahendamiseks sobiv, pooltele tuleb anda võimalus esitatud tõlgete korrigeerimiseks. TsMS § 33 lg-d 2 ja 3 võimaldavad kohtul nõuda kvalifitseeritud tõlget ja seda kindlasti siis, kui tegemist on asja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega dokumendiga või kui tõlke vastavust algdokumendi sisule on kohtul endal raske kontrollida (vt RKTKo, 29.03.2017, 3-2-1-4-17, p 17). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul ka seda, kas avaldatud väärtushinnangu või ebaõige väite avaldamine on õigusvastane (vt RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12 jj).
12.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad asjas lahendi tegemiseks vajalike oluliste asjaolude kohta (TsMS § 392).
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 20). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.