Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-16-16137 mist.

ASJAOLUD

25.11.2015 kutsuti välja avariibrigaad XXX, Narva toimunud veekahjujuhtumi tõttu, milles said kahjustada korteri laed ja seinad ning mille tulemusel kandis korteriomanik kahju summas 3 176.24€. Korteri XXX, Narva omaniku (edaspidi Kindlustusvõtja) ja AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali (edaspidi Hageja) vahel oli sõlmitud varakindlustusleping (poliisiga EE15-B1-00000883-0), mille kohaselt on korter kindlustatud muuhulgas vedeliku või auru lekke riski vastu (kindlustusvõtja omavastutus on 60.00€ ja kindlustusperiood 18.04.2015-17.04.2016). Kindlustuslepingu alusel hüvitas Hageja Kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 3 116.2 € (tekkinud kahju, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja lepingujärgne omavastutus summas 60.00 €). Kahjujuhtumi RE-000402-2015 raames on tehtud kindlaks, et kahju põhjustajaks oli ülemise korteri Kangelaste prospekt 53-31, Narva, omanik (edaspidi Kostja). Kindlustatud korteri kahjustatud seinte ja lagede taastamistööde väärtuse kindlaskstegemiseks võttis Hageja hinnapakkumised kahelt töövõtjalt. AS Vant hinnpakkumine oli 4 324.96 eurot ja Brevanor OÜ hinnpakkumine oli 3 176.24 eurot (edaspidi kalkulatsioon). Lähtudes esitatud hinnapakkumistest, pidas Hageja mõistlikult ja põhjendatuks kasutada korteri veekahjustuste likvideerimisekulude hüvitamisel odavama hinnapakkumise teinud firmat, Brevanor OÜ. 04.01.2016 saatis Hageja Kostjale tagasinõude 3 116.24 eurot. Kostja esitas nõudele vastuse, milles leidis, et kahjunõude suurus on ebamõistlikult suur ning pidas põhjendatuks kahjunõude esitamist mitte suuremas summas kui 200. Hageja sellega ei nõustunud, sest Kostja pakutud kahjuhüvitise suurus on ebamõistlikult väike. Arvestades asjaolu, et kahjustada said köögi, esiku, vannitoa, WC, suuretoa ja magamistoa laed ja seinad (sh eriti tugevasti köögi ja vannitoa ja WC laed, mis vajasid ka lagede lahtivõtmist ja niiskustõrjet), tuli kõikides ruumides vahetada tapeedid, värvida laed. Kindlustuslepingust tuleneb kindlustusandjale kohustus (samuti seadusest tuleneb kahju tekitajale kohustus) taastada kahjujuhtumi eelne olukord. Juhtumieelse olukorra taastamisel ei saa lähtuda kahju tekitaja võimalus-test või arvamusest, mis ulatuses oleks kahju tekitaja hinnangul mõistlik kahju hüvitada. Antud ju-hul on Hageja hüvitanud Kindlustusvõtjale kahju minimaalses ulatuses, millega on võimalik viia veekahjustustega korter juhtumieelsesse olukorda. Mistõttu soovib kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu kaudu.

Nõude suurus Hageja hüvitas Kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu

2-16-16137 Hageja on tõendanud kahjustatud siseviimistluse remondi kulud esitatud kalkulatsiooni ja peale veeavariid kindlustustatud korteris tehtud fotodega: Köögis said veeavarii tagajärjel kahjustada lagi ja seinad, mis tingis lae avamise, hallitustõrje tegemise, sulgemise, tapeedi eemaldamise, alusseinte korrastuse ja uue tapeedi paigalduse, kokku 450.63 €. Elutoas said veeavarii tagajärjel kahjustada lagi, seinad (tapeet) ja kaarava, mistõttu oli vajalik lagede pahteldus ja ülevärvimine, tapeedi eemaldamine, alusseinte korrastamine ja kaarava ülevärvimine, kokku 941.75 €. Magamistoas said veeavarii tagajärjel kahjustada seinad ning vajalik oli tapeedi eemaldamine, alusseinte korrastamine ja uue tapeedi paigaldus, kokku 483.12 €. Esikus said kahjustada lagi ja seinad, mistõttu tuli eemaldada vana tapeet, alusseinad tuli korrastada ning paigaldada uus tapeet, lisaks laeliistude ära võtmine ja uute paigaldus, kokku 276.42 €. WC oli vajalik lae liistude eemaldamine, lae ja seinte avamine, hallitustõrje, lae sulgemine, seinapaneelide ja laeliistude tagasipanek, kokku 100.52 €. Vannitoas oli vajalik lae avamine, hallitustõrje, lae sulgemine, värvitud seinaosa puhastus, krohvimine, pahteldus, värvimine, kokku 296.57 €. Korteris remondi teostamise tagajärjel oli vajalikud ka järgmised tööd: põrandaliistude eemaldus ja tagasipanek, ustepiirdeliistude eemaldamine ja tagasipanek, mööbli teisaldus, kardinapuude teisaldus ja elektritööd, kokku 327.52 €. Tulenevalt eeltoodust ja kalkulatsioonist ilmneb, et Hageja on hüvitanud üksnes hädavajalike remonditööde maksumuse, mis oli vajalik kahjustatud korteri veekahju eelsesse olukorda viimiseks. Seega Hageja nõue põhjendatud ja esitatud kehtiva õiguse alusel. Kuni Kostja ei ole esitanud vastutust välistavaid asjaoluseid VÕS § 103 lg 3 mõistes või kahju vähendamise tõendeid, on Kostja kohustatud kahjunõude Hagejale hüvitama summas 3 116.24 €.

Viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni. 04.01.2016 esitatud tagasinõudes RE-000402-2016 on Hageja märkinud nõude täitmise tähtpäevaks 20.01.2016, seega alates 21.01.2016 on Hagejal õigus lisaks põhinõudele nõuda ta viivise tasumist. VÕS 94 lg 1 sätestab intressimäära võlasuhetes, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seadusega ja lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav interssimäär alates 01.01.2016 oli 0,05% ja alates 01.07.2016 0,00%. Viivisearvestus;

2-16-16137 Tõendid Hageja tugineb oma väidetes hagiavalduses viidatud õigusaktide sätetele ning tõendab oma väiteid hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega:

Kompromissi pakkumine Hageja oli nõus vähendama nõuet 10% ning loobuma viivise ja kohtukulude nõudest (Kostja võit 806.72€), tingimusel, et Kostja tasub võlgnevuse summas 2 804.62 hiljemalt 30.05.2017; või Kostja loobub kohtukulude ja viivisenõudest (Kostja võit 466.37€) ning Kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 86.56€, alates 10.01.2017. a.

KOSTJA VASTUS

08.12.2016. a kirjalikus vastuses hagile nõustus kostja, et on avarii toimumises süüdi ja et sellest tekkis korteritele nr-d X ja X kahju, kuid korterile nr X tekitatud kahju oli mitte rohkem kui 200 euro. Kostja väidab, et hinnapakkumine on koostatud kogu korteri renoveerimiseks, kuid kahjustatuks ei saanud olla köök, elutuba, magamistuba ja WC. Hinnapakkumine ei ole koostatud korrektselt. Kompromissina oli kostja nõus kompenseerima kahju 500 eurto ulatuses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, esitatud tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on veekahju tagajärjel kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna Hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud veekahjujuhtumist põhjustatud kahju summas 3 116.24€, on selles ulatuses Hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue

2-16-16137 kahju tekitaja vastu. Korteriomand on Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanikul on teiste korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik võib KOS § 10 l lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes (Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomaniku kohustuste kohta Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteri-omandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lgs 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Antud juhul on tõendatud järgmised asjaolud: kindlustusvõtja oli kindlustanud ruumid aadressil XXX, Narva (poliis EE15-B1-00000883-0); kindlustatud korter sai kahjustada XXX, Narva toimunud veeavarii tõttu, mis kuulub Kostjale; veekahju põhjustas XXX, Narva pesumasinavooliku purunemise tagajärjel; ruumid, kus asus pesumasin, mis põhjustas veeavarii, kuulub Kangelaste prospekt 53-31 korteriomandi reaalosa koosseisu ning kuulub Kostjale; Kindlustusvõtjale on tekkinud siseviimistluse rikkumisest tulenev kahju summas 3 176.24€, mille BTA on kindlustusvõtjale hüvitanud summas 3116.24 (kahju miinus omavastutus);

2-16-16137 esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimisel; Kostja ei taganud oma korteriomandi reaalosa kasutamist selliselt, et ei kahjustataks teisi korteriomanikke. Seega on võlgnik oma kohustusi rikkunud. Veekahju põhjustamisega rikkus võlgnik KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus võlgnik KOS § 10 lgst 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõen-da, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Tuginedes Riigikohtu lahendi 3-2-1-186-12 punktile 11, on Riigikohus asunud seisukohale, et KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Antud juhul, ei ole Hageja tõendanud, et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks ta vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on näidanud oma menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb see summa kostjalt välja mõista.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.