Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

J H (kostja 1) sõlmis 17.03.2003 AS-iga Sampo Pank (edaspidi järelmaksulimiidilepingu nr 475JM0300791 (edaspidi Järelmaksuleping).

nimetatud

pank)

Järelmaksulimiidiks oli järelmaksulepingu kohaselt 24 000 krooni, intress 19 % aastas. Järelmaksulepingu punkti 4.4. kohaselt kohustus kostja hüvitama pangale panga poolt sissenõudmiseks tehtud kulud viimase hinnakirja alusel. Järelmaksulepingu punkti 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma leppetrahvi 1000 krooni, juhul kui klient ei teavita panka 7 päeva jooksul sündmustest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks järelmaksulepingu täitmise. Järelmaksulepingu punkti 6.3. ja 6.9. kohaselt ei ole kliendil lubatu võõrandada oma vara viisil, et sellega muutub tema varanduslik seisund oluliselt, sellise käitumise eest kohustub kostja maksma leppetrahvi 1000 krooni iga üksiku juhtumi eest. Järelmaksulepingu 6.10. ja 6.4. kohaselt ei tohi klient võõrandada panga eelneva nõusolekuta tagatislepinguga panditud vara, sellise kohustuse rikkumisel kohustus klient tasuma leppetrahvi igakordse juhtumi eest summas 3000.- krooni. Järelmaksulepingu 6.10. ja 6.5. kohaselt kohustus klient vara kindlustama, sellise kohustuse rikkumisel kohustus klient tasuma leppetrahvi igakordse juhtumi eest summas 3000.- krooni. 26.04.2004 teavitas pank kostjat järelmaksulepingu lepingu lõpetamisest ja palus laen tagastada 10.05.2004. O F (käendaja) ja panga vahel oli sõlmitud 17.03.2003 käendusleping nr KÄ-475JM0300791, mille punktide 1.1. ja 1.2. kohaselt vastutas käendaja 17.03.2003 kostja 1 ja panga vahel sõlmitud järelmaksukrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga mitte rohkem kui 26 000.- krooni ulatuses. Pank teavitas käendajat 26.04.2004 kirjaga käendatavast kohustist, käendaja ei ole sellele reageerinud. 17.03.2003 sõlmis kostja pangaga laenulepingu nr EEL-170303JH, mille kohaselt võttis kostja laenu summas 70 000.- krooni. Intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 5 % aastas. Krediidi kulukusemääraks loeti 8,12 % aasta kohta. Laenulepingu punktide 2.1.1. ja 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma pangale leppetrahvi 1000 krooni, juhul kui kostja ei tagasta laenu pangale laenulepingus toodud tingimustel. Laenulepingu punktide

Eeltoodud raha eest ostis kostja korteri ning 17.03.2003 korteri müügilepingu ning pandilepinguga seadis kostja panga käsuks vallaspandi Narva linnas Rahu tn 14-36 asuvale korterile. Pandilepingu punkti 8.1. kohaselt kohustus kostja korteri kindlustama, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Pandilepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja panka viivitamatult pandi eseme juurde kuuluva maa erastamisest teavitama, vastasel juhul kohustus ta tasuma leppetrahvi 10 % suuruses summas tagatava nõude väärtusest. 28.05.2004 ütles pank laenulepingu üles ja palus laen tagastada 2 nädala jooksul, s.o.

3000.- krooni. Kostja ei ole ostetud vara kindlustanud, seega kohustub kostja tasuma 3000.- krooni leppetrahvi. VÕS § 102 tulenevalt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Võlgnik ei ole võlausaldajat informeerinud võimalikust täitmise takistusest. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 31.12.2004 on Eesti Pank ametlikes Teadaannetes avaldanud intressimääraks 2 %. Järelmaksulepingust tulenevalt lisandub kostjale aastas alates 10.05.2004 24 000 * 9 % =2160 krooni. Kokku moodustub nõue järelmaksulepingust tulenevalt 38 720 krooni. 17.03.2003 sõlmis kostja pangaga laenulepingu nr EEL-170303JH, mille kohaselt võttis kostja 17.03.2004 laenu summas 70 000.- krooni. Põhilaenusumma 70 000.- krooni kuulub kostja poolt tagastamisele. Kostja kohustus tasuma intressi 6 kuu EURIBOR + 5 % aastas. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt 28.05.2004 ülesütlemise teatisele 11. juuniks 2004 aastaks. 6 kuu Euriboriks oli 2,16 % aastass, millele lisandub 5 %, seega on intressimääraks 7,16 %. Kostja kohustus laenu tagastama 11. juuniks 2004 aastaks, seega on 11. aprilliks möödunud 360(11+31+19) = 299 päeva. Seega kohustub kostja tasuma intressi 70 00 * 7,16 % / 360 * 299 - 4162,75 krooni. Laenulepingu punktide 2.1.1. ja 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma pangale leppetrahvi 1000 krooni, juhul kui kostja ei tagasta laenu pangale laenulepingus toodud tingimustel. Kostja ei ole laenu tagastanud, seega kuulub temalt väljamõistmisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 2.1.2. jä 2.2. kohaselt kohustus kostja tagama, et tema arve peal on võlgnevuse tasumise tähtpäeval pangapäeva lõpuks vähemalt pangale tasumisele kuuluv summa, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi 1000.- krooni.. Kostja ei ole eeltoodud kohustust täitnud, seega kuulub tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 2.1.4. ja 2.2. kohaselt kohustus teavitama panka sündmustest, mis muul viisil oluliselt taksitavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise kostja poolt. Juhul kui kostja seda ei tee, kohustus ta tasuma leppetrahvi summas 1000 krooni. Kostja ei ole eeltoodud kohustist täitnud, seega kuulub kostja poolt tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 7.3.4. ja 7.9. kohaselt ei tohtinud kostja müüa või muul kombel võõrandada kogu oma vara või olulist osa sellest, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi summas 1000.- krooni. Kostja on vallasasja muutnud korteriomandiks, seega on laenuandja jäänud ilma tagatisest ning kostja poolt kuulub tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 7.4. ja 7.10. kohaselt kohustus kostja vara, millega laen oli tagatud, kindlustama, sellise kohustuse mittetäitmise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Kostja ei ole eeltoodud kohustist täitnud, seega kuulub tema poolt tasumisele leppetrahv summas 3000.- krooni.

Laenulepingust tulenevalt lisandub kostjale aastas alates 11.06.2004 70 000 * 7 % = 4900 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama 11. juuniks 2004 aastaks, seega on 11. aprilliks möödunud 360 - (11+31+19) = 299 päeva. Seega kohustub kostja tasuma intressi 70 00 * 9 % / 360 * 299 = 5232,50 krooni. Kokku moodustab kostja nõue laenulepingu alusel 86 395.- krooni. Pandilepingu punkti 8.1. kohaselt kohustus kostja korteri kindlustama, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Kostja ei ole korterit kindlustanud, seega kohustub ta vastavalt pandilepingule tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Pandilepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja panka viivitamatult pandi eseme juurde kuuluva maa erastamisest teavitama, vastasel juhul kohustus ta tasuma leppetrahvi 10 % suuruses summas tagatava nõude väärtusest. Kostja on tekitanud olukorra, kus ta laenuandja nõuetele ei reageeri ning laenuandjal puudub pant. Tagatavaks nõudeks on pandilepingu punktidest 6.3. ja 6.2. tulenevalt tagatud kõik laenulepingust nr EEL-170303JH tulenevad nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, pandi esemele tehtud kulutused, kohtukulud, sundtäitmise ja pandi eseme sundmüügiga seonduvad kulutused. Hagi esitamiseks momendiks moodustas laenulepingust tulenev nõue 86 395.krooni, millest 10 % moodustab 8639,50 krooni. Seega moodustub pandilepingust tulenev nõue kostja vastu 11 639,50 krooni. Hageja palub J H (isikukoodiga xxx) välja millest solidaarselt O F (isikukood xxx) 100 000 krooni

mõista

O F (isikukood kohtukulud

H

välja

xxx)

ja

J

754,50

krooni, mõista

Hagi täiendus

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Kostja 1 sõlmis 17. märtsil 2003 AS-iga Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu, mille kohaselt sai limiiti 24 000 krooni intressiga 19 % aastas. Kostja 2 sõlmis 17. märtsil 2003 ASiga Sampo Pank käenduslepingu, mille kohaselt kohustus tagama Kostjaga 1 sõlmitud järelmaksulimiidilepingu täitmist mitte rohkem kui 26 000.- krooni ulatuses. Kohus tuvastas ka, et Kostja 1 sõlmis 17. märtsil 2003 AS-iga Sampo Pank laenulepingu, mille kohaselt võttis kostja laenu summas 70 000 - krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 5 % aastas. Kostja 2 sõlmis 17. märtsil 2003 AS-iga Sampo Pank käenduslepingu, mille kohaselt kohustus tagama Kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu täitmist mitte rohkem kui 74 000- krooni ulatuses. Kostja 1

järelmaksulepingust ja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Pank ütles võlgnevuse tõttu 26. aprillil 2004 üles järelmaksulepingu ja palus laenu tagastada 10. maiks 2004. Pank ütles laenulepingu üles 28. mail 2004ja palus laen tagastada 2 nädala jooksul, s.o. 11. juuniks 2004 aastaks. Pank loovutas 20. aprillil 2005 nõuded kostjate vastu hagejale. Hageja esitas 27. mail 2005 kostjate vastu hagi võlgnevuse välja mõistmiseks. Laenuleping Kostja 1 poolt sõlmitud laenulepingu suhtes kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu sätted. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Põhisumma ja intress VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi /---/. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu ./---/ Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega tuleb laenulepingu ülesütlemisel tagastada laenuandjale laenusumma ning tasuda intressi kuni laenusumma tagastamiseni. 17.03.2003 sõlmis kostja pangaga laenulepingu võttis kostja 17.03.2004 laenu summas 70 000.- krooni.

nr

EEL-170303JH,

mille

kohaselt

Hagiavalduse ja võlasumma arvestuse kohaselt kostja põhisummat tagastanud ei ole ei täielikult ega osaliselt. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks /---/. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kumbki kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ja sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ühtegi põhisumma makset teinud ei ole. Kohus mõistab laenu põhisumma 70 000.- krooni kostjalt välja. Kostja kohustus tasuma intressi 6 kuu EURIBOR + 5 % aastas. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt 28.05.2004 ülesütlemise teatisele 11. juuniks 2004 aastaks. 6 kuu Euriboriks oli 2,16 % aastass, millele lisandub 5 %, seega on intressimääraks 7,16 %. Kostja kohustus laenu tagastama 11. juuniks 2004 aastaks, hagi täienduses palub hageja välja mõista intressi 600 päeva eest. Seega kohustub kostja tasuma intressi 70 00 * 7,16 % / 360 * 600 = 8353 krooni. Viivisintress VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Seega tuleb põhisumma tagastamisel pärast lepingu üles ütlemisel antud tähtaega tasuda viivist seaduses sätestatud suuruses, milleks 11. juunil 2004 oli 9 % aastas. Kostja kohustus laenu tagastama 11. juuniks 2004 aastaks, seega on hagi täienduse ajaks 10. märtsiks 2006 möödunud rohkem kui 630 päeva. Hageja palub hagi täienduses välja mõista viivis kuni 10. märtsini 2006 kokku 600 päeva eest summas 70 00 * 9 % / 360 * 600 = 10 500 krooni. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja. Alates 10. märtsist 2006 palub hageja välja mõista viivise ja intressi kuni nõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Protsessianaloogia alusel tuleneb TsMS §-st 367, et kohus võib sarnaselt viivisega välja mõista ka teisi pärast hagi esitamist protsent-intervalliga sissenõutavaks muutuvaid kõrvalnõudeid, ennekõike intressi kui tasu raha kasutamise eest. Kohus mõistab alates 10. märtsist 2003 põhisummalt 70 000 krooni välja intressi 7,16 % kuni põhisumma tasumiseni ja viivise 9 % kuni põhisumma tasumiseni. Leppetrahvid VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega võivad pooled lepingus kokku leppida leppetrahvi ühe või mitme kohustuse või kõrvalkohustuse rikkumise eest. Laenulepingu punktide 2.1.1. ja 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma pangale leppetrahvi 1000 krooni, juhul kui kostja ei tagasta laenu pangale laenulepingus toodud tingimustel. Kostja ei ole laenu tagastanud, seega kuulub temalt väljamõistmisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 2.1.2. jä 2.2. kohaselt kohustus kostja tagama, et tema arve peal on võlgnevuse tasumise tähtpäeval pangapäeva lõpuks vähemalt pangale tasumisele kuuluv summa, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi 1000.- krooni.. Kostja ei ole eeltoodud kohustust täitnud, seega kuulub tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 2.1.4. ja 2.2. kohaselt kohustus teavitama panka sündmustest, mis muul viisil oluliselt taksitavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise kostja poolt. Juhul kui kostja seda ei tee, kohustus ta tasuma leppetrahvi summas 1000 krooni. Kostja ei ole eeltoodud kohustist täitnud, seega kuulub kostja poolt tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 7.3.4. ja 7.9. kohaselt ei tohtinud kostja müüa või muul kombel võõrandada kogu oma vara või olulist osa sellest, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi summas 1000.- krooni. Kostja on vallasasja muutnud korteriomandiks, seega on laenuandja jäänud ilma tagatisest ning kostja poolt kuulub tasumisele leppetrahv summas 1000 krooni. Laenulepingu punktide 7.4. ja 7.10. kohaselt kohustus kostja vara, millega laen oli tagatud, kindlustama, sellise kohustuse mittetäitmise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Kostja ei ole eeltoodud kohustist täitnud, seega kuulub tema poolt tasumisele leppetrahv summas 3000.- krooni. Kostjalt 1 tuleb laenulepingu alusel välja mõista leppetrahv 7000 krooni.

Kokku kuulub Kostjalt 1 laenulepingu alusel välja mõistmisele 95 853,33 krooni, millele lisandub jooksev intress 7,16 % aastas põhisummalt 70 0000 krooni ja viivis 9 % aastas põhisummalt 70 000 krooni alates 10. märtsist 2006 kuni põhisumma tasumiseni. Järelmaksulimiidileping Kostja 1 poolt sõlmitud järelmaksulimiidilepingu suhtes kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu sätted. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Põhisumma ja intress VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi /---/. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu ./---/ Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega tuleb laenulepingu ülesütlemisel tagastada laenuandjale laenusumma ning tasuda intressi kuni laenusumma tagastamiseni. Järelmaksulimiidiks oli järelmaksulepingu kohaselt 24 000 krooni. Hagiavalduse ja võlasumma arvestuse kohaselt kostja limiiti tagastanud ei ole ei täielikult ega osaliselt. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks /---/. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kumbki kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ja sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ühtegi limiidi põhisumma makset teinud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja limiidi 24 000 krooni. Järelmaksulepingu kohaselt oli intress 19 % aastas. Kostja pidi tasuma võlgnevuse hiljemalt 10.05.2004. Järelmaksulepingu punkti 3.2. kohaselt lähtutakse intressi arvestamisel tegelikust päevade arvestamisest kuus ja 360 päevasest aastast. Kostja kohustus laenu tagastama 10. maiks 2004 aastaks, seega on arvestuse aluseks olevaks kuupäevaks 10. märtsiks 2006 möödunud 660 päeva. Seega kohustub kostja tasuma intressi 24 000 * 19 % / 360 * 660 = 8360 krooni. Viivisintress VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega tuleb põhisumma tagastamisel pärast lepingu üles ütlemisel antud tähtaega tasuda viivist. Hageja palub välja mõista viivis suuruses 7 % põhisummast aastas. Kostja kohustus laenu tagastama

Alates 10. märtsist 2006 palub hageja välja mõista viivise ja intressi kuni nõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Protsessianaloogia alusel tuleneb TsMS §-st 367, et kohus võib sarnaselt viivisega välja mõista ka teisi pärast hagi esitamist protsent-intervalliga sissenõutavaks muutuvaid kõrvalnõudeid, ennekõike intressi kui tasu raha kasutamise eest. Järelmaksulimiidilepingust tuleneva põhisummaga tasumise viivitamise eest on hageja palunud välja mõista vaid intressi 12,67 krooni päevas ehk 19 % aastas ning viivise nõuet hageja esitanud ei ole. Kohus mõistab alates 10. märtsist 2003 põhisummalt 24 000 krooni välja intressi 19 % aastas kuni põhisumma tasumiseni. Leppetrahvid VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega võivad pooled lepingus kokku leppida leppetrahvi ühe või mitme kohustuse või kõrvalkohustuse rikkumise eest. Järelmaksulepingu punkti 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma leppetrahvi 1000 krooni, juhul kui klient ei teavita panka 7 päeva jooksul sündmustest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks järelmaksulepingu täitmise. Kostja ei ole hagejat teavitanud laenu tagastamisest takistavatest asjaoludest, seega kohustub kostja tasuma 1000.- krooni leppetrahvi. Järelmaksulepingu punkti 6.3. ja 6.9. kohaselt ei ole kliendil lubatud võõrandada oma vara viisil, et sellega muutub tema varanduslik seisund oluliselt, sellise käitumise eest kohustub kostja maksma leppetrahvi 1000 krooni iga üksiku juhtumi eest. Kostja võõrandas talle kuuluva korteri vallasasjana ning moodustas sellest kinnisasja. Sellega muutus kostja seisukord lepingu punkti 6.3. tähenduses oluliselt, kuna hageja jäi ilma tagatisest. Sel põhjusel kohustub kostja tasuma 1000 krooni leppetrahvi. Järelmaksulepingu 6.10. ja 6.4. kohaselt ei tohi klient võõrandada panga eelneva nõusolekuta tagatislepinguga panditud vara, sellise kohustuse rikkumisel kohustus klient tasuma leppetrahvi igakordse juhtumi eest summas 3000.- krooni. Kostja võõrandas talle kuuluva korteri panga eelneva nõusolekuta ning kohustub sel põhjusel tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Järelmaksulepingu 6.10. ja 6.5. kohaselt kohustus klient vara kindlustama, sellise kohustuse rikkumisel kohustus klient tasuma leppetrahvi igakordse juhtumi eest summas 3000.- krooni. Kostja ei ole ostetud vara kindlustanud, seega kohustub kostja tasuma 3000.- krooni leppetrahvi. Kokku kuulub Kostjalt 1 välja mõistmisele leppetrahv 8000 krooni. Kokku kuulub Kostjalt 1 järelmaksulimiidilepingu alusel välja mõistmisele 43 440 krooni, millele lisandub jooksev intress 19 % aastas põhisummalt 24 000 krooni alates 10. märtsist 2006 kuni põhisumma tasumiseni. Leppetrahvid pandilepingust

Pandilepingu punkti 8.1. kohaselt kohustus kostja korteri kindlustama, vastasel juhul kohustus kostja tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Kostja ei ole korterit kindlustanud, seega kohustub ta vastavalt pandilepingule tasuma leppetrahvi 3000.- krooni. Pandilepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja panka viivitamatult pandi eseme juurde kuuluva maa erastamisest teavitama, vastasel juhul kohustus ta tasuma leppetrahvi 10 % suuruses summas tagatava nõude väärtusest. Tagatavaks nõudeks on pandilepingu punktidest 6.3. ja 6.2. tulenevalt tagatud kõik laenulepingust nr EEL-170303JH tulenevad nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, pandi esemele tehtud kulutused, kohtukulud, sundtäitmise ja pandi eseme sundmüügiga seonduvad kulutused. Hagi esitamiseks momendiks moodustas laenulepingust tulenev nõue 86 395.krooni, millest 10 % moodustab 8639,50 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele pandilepingust tulenev võlgnevus kokku 11 639,50 krooni. Käendusleping Olga Fokina (käendaja) ja panga vahel oli sõlmitud 17.03.2003 käendusleping nr KÄ-475JM0300791, mille punktide 1.1. ja 1.2. kohaselt vastutas käendaja 17.03.2003 kostja 1 ja panga vahel sõlmitud järelmaksukrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga mitte rohkem kui 26 000.- krooni ulatuses. Kostja kohustust, mis tulenes 17.03.2003 laenulepingust nr EEL-170303JH käendas Olga Fokina. 17.03.2003 käenduslepingust nr KÄ-170303JH p 1.2. kohaselt vastutab käendaja mitte suuremas ulatuses kui 74 000 krooni. Käendaja vastutas käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kostja poolt Laenulepingu täitmise eest solidaarselt kostjaga tasumata intresside, tagastamata laenu summa ning kohustüse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju eest. Kohtuistungil selgitas Kostja 2, et on tasunud laenuvõlgnevust 3000 krooni ulatuses ning hageja väitel on need summad arvesse võetud ja selle võrra haginõuet vähendatud. Kuivõrd Kostja 2 on nimetatud summad tasunud käenduslepingu täitmiseks, on Kostja 2 käenduskohustus selles osas lõppenud. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kohus mõistab võlasumma 97 000 krooni välja mõlemalt kostjalt solidaarselt, ülejäänud osa aga Kostjalt 1 ainuisikuliselt. Põhjendamatu on Kostja 2 taotlus otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks, kuna see piirab lubamatult hageja valikuvabadust otsuse täitmisel. Kohtukulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 18. oktoobril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt sama redaktsiooni §-le 61 lg-le 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja

poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Hagi hinnaks on seega 70 000 + 24 000 = 94 000 krooni, millest 5 % on 4700 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 selgitanud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulu 22 656 krooni. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja õigusabikulu 4700 krooni ja tasutud riigilõivu 6500 krooni, kokku 11 200 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.