Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2006 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-15424
Tsiviilasi
OÜ hagi YV vastu 20 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Kostja YV
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2006 a. avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad IU ja IT Kostja YV, Kostja esindaja vandeadvokaat TMH
Jätta OÜ hagi YV vastu 20 000 krooni saamiseks rahuldamata.
Kohtukulude jaotus Jätta hageja OÜ kohtukulud hageja kanda. Välja mõista OÜ-lt 1000 krooni õigusabikulude katteks YVkasuks. Kohustada YVit tasuma Tallinna Linnakohtu a. määruse täitmiseks riigi õigusabi tasu ja õigusabikulud summas 4401.40 krooni igakuiste osamaksetena alljärgnevalt: a. 733.57 krooni
... Maksed tasuda .Selgituses märkida kohtumaja,kohtuotsuse number ja nõude liigina „õigusabikulu“ Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti a. poolte vahel FIE õigusliku abi osutamise teenuste leping.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma talle osutatud teenuste eest Tallinna Linnakohtus tsiviilasjas nr. Juriidilise abi osutamise eest pidi kostja tasuma 10 % ulatuses hagihinnast.Teenuse osutamist tõendavad tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ja määrus. Kohtulahendid nimetatud hagis on jõustunud,kuid kostja ei ole tasunud 20 000 krooni,mis on 10 % kostja saadud kompensatsioonist.Hagejale on tekitatud kahju 21400 krooni ulatuses,millest 20 000 krooni on põhivõlg ja 1400 krooni hageja poolt makstud riigilõiv,mille hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.Hagi on põhjendamata ja tõendamata.Kostja on hageja esitatud arvete järgi tasunud hagejale 9633 krooni,mis tema arvates on rohkem kui osutatud teenus väärt oli. Hageja on osutanud õigusabiteenust asjatundmatult ja vastutustundetult,mille tagajärjel tekkis kostjale majanduslik kahju.Hageja ei ole pooltevahelist lepingut õigesti tõlgendanud.Leping sõlmiti abielulahutuse ja vara jagamise vaidluses kostja esindamiseks.Abielu lahutamisele pooled vastu ei vaielnud ja abielu lahutus vormistati kohtuotsusega.Vara jagamine toimus poolte vabatahtlikult sõlmitud kokkuleppel ja kohus ,kinnitades kokkuleppe määrusega ,lõpetas asjas menetluse.Kostja ei ole hagejaga kunagi kokku leppinud maksta kokkuleppe sõlmimise puhul hagejale 10 % hagihinnast.Kostja sooviks oli säilitada endale korter Hageja ei täitnud kostja juhiseid,esitas ebaõigeid ja asjakohatuid protsessidokumente,ilmus kohtusse ilma kehtiva volituseta,ei mõistnud riigikeelt. Kostja ei ole tõendanud mingisugust hagejale kahju tekitamist või alusetut säästmist hageja arvel.Kostjale on arusaamatu,millist kahju kostja oma väidetava süülise tegevusega on hagejale põhjustanud. Kostja palub jätta ebaselge nõudega, põhjendamata ja tõendamata hagi rahuldamata ,kohtukulud jätta hageja kanda ja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulude katteks 4401.40 krooni. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistuingil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus võttis asja juurde tsiviiltoimiku nr. YV hagis VN vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
Vaidlust ei ole selles,et tsiviilasjas nr. YVit esindava OÜ vahel oli a. sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõistes.Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid ( täitma käsundi) ,käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. Nimetatud leping oli pealkirjastatud ”Juriidilisele isikule õigusliku abi osutamise teenuste leping,”mille p.2 nägi ette täitja kohustusena teostada dokumentide ekspertiisi , konsulteerida tellijat ja esindada tellija huve kohtus ts.asjas (ühisvara jagamine).Juriidilise abi osutamise eest vastavalt lepingu p-le 2 tasub tellija vastavalt lepingu lahutamatule lisale nr.1. Nimetatud lisa lepingule ei ole lisatud. Käesolevale hagile on lisatud poolte vahel a.sõlmitud teine leping ” Füüsilisele isikule õigusliku abi osutamise teenuste leping ”, mille väidetavast täitmatajätmisest tuleneb ka hageja nõue.Nimetatud lepingu p.2 sätestab ,et täitja kohustub teostama dokumentide ekspertiisi ja konsulteerima tellijat ning esindama tellijat kohtus tsiviilasjas (ühisvara jagamises).Täitja teenuste eest tasumise kord on sätestatud p-s 4. Hagiavalduse kohaselt ,mida kinnitab ka nimetatud lepingu p.2.1.2,esindas hageja kostjat kohtus vaid ühisvara jagamises.Abielu lahutamisega olid pooled nõus. Kohtu hinnangul on hageja viide kohtuotsusele abielulahutuse osas,kui hageja nõudeid põhistavale tõendile,asjakohatu.Samuti ei tõenda kohtumäärus tsiviilasjas ,millega kinnitati kokkuleppe ühisvara jagamiseks ja asjas menetlus lõpetati,hageja poolt kostjale teenuste osutamist . Hageja ei ole tõendanud ,millist lepingu p-s 2 viidatud konkreetset teenust ta peale kohtuistungitel osalemise tsiviilasjas kostjale osutas. Tsiviilasja nr. kohtuistungite protokollidest nähtuvalt on OÜ esindaja osalenud a.kohtuistungil 30 minutit (tlk 123), a kohtuistungil 30 minutit (tlk 172) ja a kohtuistungil,kus pooled vormistasid kokkuleppe 1 tund 15 minutit (tlk 190). VÕS §621 lg.1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kostja seletuse kohaselt ei ole hageja osutanud talle nõuetekohast õigusabi ega arvestanud tema seisukohtadega ,tekitades seega talle kahju (tlk 18-20). Tsiviiltoimiku nr. materjalidest nähtuvalt (tlk 145) on OÜ esitanud YVile arve-saatelehe nr. a . a. lepingujärgsete juriidiliste teenuste osutamise eest summas 15 000 krooni.Esitatud arvest ei nähtu,milliste konkreetsete teenuste ja millise a sõlmitud lepingu alusel tasu soovitakse. Tõendatud on asjaolu,et YVon ajavahemikul a.vastavalt OÜ arve-kviitungitele nr. tasunud juriidiliste teenuste eest 9133 krooni. Kostja sõnul on ta tasunud veel hageja esindaja I.U osavõtu eest a. toimunud kohtuistungist 500 krooni ,kuid kviitungit talle ei ole antud. Hageja leiab,et kostja on kohustatud vastavalt lepingu p.4.2 juriidilise abi osutamise eest vastavalt lepingu p.2,kandma täitjale üle tasu 10 % ulatuses hagisummast. Kostja leiab,et kohustust tasuda vara jagamise eest poolte kokkuleppel 10 % hagisummast ,pole tal lepingu järgi kunagi tekkinud,kuna seda ei ole pooled kokku leppinud ning hageja ei ole vastupidist tõendanud.
Lepingu p.4.2 järgi juriidilise abi osutamise eest ,millised on ettenähtud käesoleva lepingu p.2 tasub tellija täitjale 10 % ulatuses hagisummast. Lepingu p.2 järgi täitja kohustub teostama dokumentide ekspertiisi, konsulteerima tellijat ja esindama tellijat kohtus ühisvara jagamisel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mingit ekspertiisi ei teostatud ja ühisvara jagati kostja väitel tema ootuste vastaselt poolte kokkuleppel. Lepingu p.4 sätestab täitja teenuste eest tasumise korra,mille kohaselt õigusabi teenuste eest,millised on ette nähtud käesoleva lepingu p.2 tasub tellija täitjale muu hulgas ka hagiavalduse täpsustamise eest 2000 krooni,iga dokumendi koostamise eest 600 krooni, iga kohtuistungi eest 500 krooni ,kokkuleppe koostamise eest 2000 krooni. Ehkki lepingu p-s 2 loetletud hageja ,kui täitja , kohustused ei sisalda ülalloetletud teenuseid peale kostja kohtus esindamise teenust,on kostja tasunud hagejale 9633 krooni. Kohtu hinnangul on kostja kokkulepitud teenuse eest tasunud ja kostjal puudus abikaasade varajagamise kokkuleppe kinnitamisel kohustus tasuda hagejale 10 % hagihinnast. Hageja ei ole ka tõendanud ,milles seisnes talle kahju tekitamine kostja poolt. Kohus leiab,et hagi on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Määrusega a. määras kohus tulenevalt kuni 01.01.2006 a.kehtinud TsMS § 83 lg.3 ja Riigi õigusabi seaduse §8 p.3 YVile riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigile õigusabi tasu ja õigusabi kulud.Kuna riigi õigusabi tasu ja kulude suurus selgus menetluse käigus,siis Riigi õigusabi seaduse § 23 lg.1 tulenevalt määras kohus riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud kindlaks asjas tehtavas kohtuotsuses. Õigusabi osutajaks määras kohus vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi. TMH on esitanud kohtule a. taotluse temale YVesindamise eest tsiviilasjas väljamõistmiseks 4401.40 krooni ulatuses.
töötasu
Kohus leiab,et YVpeab tasuma riigituludesse talle osutatud riigi õigusabi eest igakuiste osamaksetena kuue kuu vältel 733.57 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata osast kostjale. Kohus leiab,et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale osutatud õigusabi eest summas 1000 krooni.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.