Tsiviilasi nr.2-06-1548/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 4.juuli 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AT’i hagi OÜ vastu juhatuse otsuse tühisuse tunnustamises, tööle ennistamises ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmises ning kohtukulude hüvitamises kohtuistung 5.juuni 2006, Tallinn hageja AT, istungil osales koos volitatud esindaja, PT kostja OÜ, istungil osales volitatud esindaja, ST asjaolud OÜ juhatus on otsustanud
töötaja
on tööandja teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest. Teate kohaselt antakse tegevtoimetaja ülesanded üle peatoimetajale; teist tööd tööandjal töötajale pakkuda ei ole. Teatises on näidatud töötajale makstavad hüvitised ja väljamaksmata tasud. Töölepingu lõpetamise teade on töötajale üle antud . on tööandja lepingu lisana vormistanud töölepingu lõpetamise ja teinud töölepingu lõpetamise kande tööraamatusse; tööraamat on töötajale kätte antud sideasutuse kaudu; lõpparve on töötaja kontole üle kantud. Kostja peatoimetaja on
jäänud lapsehoolduspuhkusele.
on kostja juhatus otsustanud reorganiseerida nädalalehe toimetuse töö ning luua seoses peatoimetaja äraolekuga kaks peatoimetaja asetäitja töökohta ning sõlmida üks tööleping ja muuta ühte töölepingut otsuses märgitud isikutega. on töötaja esitanud tööandjale avalduse tema tööle võtmiseks nelja päeva jooksul peatoimetaja asetäitja ametikohale. Tööandja on kirjaga teatanud töötajale, et on jätnud töötaja avalduse töölepingu sõlmimiseks rahuldamata põhjusel, et peatoimetaja asetäitja töökoht luuakse tööandja struktuuris ; samuti, et tööandjal on sobiv kandidaat ametikoha täitmiseks juba leitud. hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus
teada
avalduse hagi täiendamiseks ja täpsustamiseks. Hageja Kohtu ettepanekul esitas hageja toetas nõudeid
kuu eest. Hageja väitis, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ilmnes , kui toimetuses loodi kaks uut töökohta. Töö ümberkorraldamine seisnes ühe tegevtoimetaja asemele kahe peatoimetaja asetäitja koha moodustamises, mis ei ole omane koondamisele. Hageja väitis, et tööandja oli kohustatud pakkuma koondatud töötajale tööd täieliku või osalise koormuse aga ka mittekoosseisulise töötajana. Töötaja koondamine on seadusvastane, kui tööandja ei kasutanud võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli. Koondatud töötajal on õigus nõuda endist tööd või ametikohta juhul, kui töölepingu lõpetamisel on rikutud seadust. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et
ning saada selle eest kokkulepitud tasu. Tööandja organi otsustused ei oma töösuhte kujundamisel iseseisvat tähendust. Tööandjal on õigus juhatuse otsustusega muuta oma struktuuri ja korraldada oma tegevust; sellised otsustused on suunatud ja avaldavad vahetut mõju üksnes juriidilise isiku sisesuhetes ega mõjuta vahetult töötajat. Vaidlusalusele töösuhtele omavad õiguslikku mõju teatis töölepingu lõpetamise kohta (tl. 19) ning töösuhte lõpetamisel tehtud otsustused ning nende vormistamine töölepingus või eraldi dokumendis (tl. 20). Eelneva alusel leiab kohus, et töötajal puudub õiguslik alus sekkuda tööandja juhtimisotsuste tegemisse; töötaja ei kuulu tööandja juhatuse otsuse vaidlustamiseks huvi omavate isikute ringi. Töösuhte lõpetamise õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda töölepinguseaduses ettenähtust; äriühingu juhtimisega seonduv töötaja õigusi ja kohustusi vahetult ei mõjuta. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on suunatud tööandja juhatuse otsuse hindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, kuna need ei oma töövaidluses õiguslikku tähendust.
tõendanud, et tööandjal oli võimalik koondamise ajal pakkuda töötajale muud, osalise koormusega tööd.
kasvõi
Töötaja ei tuginenud nõude esitamisel ühelegi asjaolule, mille alusel saaks väita, et ta sai oma väidetavast õiguse rikkumisest teada alles . Töölepingu lõpetamise ajal olemas olnud ning töösuhte lõppemist mõjutanud asjaolud olid töötajale teada ning puudub alus hinnata töötaja õiguste rikkumise ajaks ümberkorraldusi. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud hageja ja kostja avaldustega, kuivõrd need ei oma tööle ennistamise nõudes õiguslikku tähendust. Hageja nõudis tööle ennistamist põhjendusel, et tööleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on sätestatud töölepinguseaduse §-s 117. Töölepinguseaduse §-s 98 lg. 3 on sätestatud töötaja õigus asuda tööandja juures kuue kuu jooksul tekkinud vabale kohale tööle, millega algab samade poolte vahel uus töösuhe. Hageja on aga nõude suunatud tööle ennistamisele (sama töösuhte jätkumisele), millega on välistatud TLS § 98 lg. 3 kohaldamine. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 200 krooni, mis tuleb hagejale tagastada riigilõivuseaduse § 15 lg. 1 p. 1 alusel. Tööandja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 3, 230, 436, 438, 439, 441-442, riigilõivuseaduse §-st 15 lg. 1 p. 1; ITVLS §-st 6 lg. 2; TsÜS §-st 31 lg. 5; 38; 142 ja 143 ning TLS §-st 1 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Tagastada AT’ile riigituludest riigilõiv 200 (kakssada krooni). Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.