2-02-192/5 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis kostja kui füüsilise isikuga käsunduslepingu hagejale kuuluva korteri müügiks ja hagejale uue korteri ostmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (t lk 6) volitas hageja kostjat 28. oktoobri 1997.a volikirjaga müüma oma äranägemisel määratud hinnaga ja tingimustel hagejale kuuluva korteri ning ostma hageja nimele ühetoalise ahiküttega korteri. Samas volikirjas on hageja volitanud kostjat lisaks korterite ostu-müügi lepingute sõlmimisele ka vastu võtma korteri müügist saadava raha ning tasuma uue korteri ostuhinna. Kolleegium leiab, et volitust kui ühepoolse tehinguga antavat esindusõigust teise isiku nimel tegutsemiseks ei saa küll vahetult samastada käsundiga kui teatavate teenuste osutamisele suunatud lepinguga, kuid see ei tähenda, nagu ei võiks volitus olla antud samaaegselt käsunduslepingu sõlmimisega. Volikiri võib viidata esindatava ja esindaja vahelisele käsundussuhtele või sisaldada volitaja tahteavaldust käsunduslepingu sõlmimiseks. Kolleegiumi arvates nähtub hageja poolt kostjale antud volikirja tekstist käsundusssuhte olemasolu poolte vahel. Volikirja kohaselt sai kostja õiguse teha hageja nimel kõiki toiminguid seoses hagejalt saadud ülesandega (volikirja täpne sõnastus: „[...] minu eest alla kirjutama ja täitma kõik, mis seoses käesoleva ülesandega.“). Ülesandena on volikirjas silmas peetud eeskätt hagejale kuuluva korteri müüki ning uue korteri ostmist. Seega oli hageja tahe sõlmida käsundusleping kostja kui füüsilise isikuga väljendatud muuhulgas 28. oktoobri 1997.a volikirjas. Kuna käsunduslepingu sõlmimisele ei näinud seadus ette kohustuslikku vormi, võis kostja avaldada oma tahet tehingu tegemiseks (anda nõustumuse käsunduslepingu sõlmimiseks hagejalt saadud ülesande täitmiseks) mistahes vormis ja viisil, mida kehtinud seadus võimaldas käsitada tahteavaldusena. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 62 kohaselt võis tehingu tegemisele suunatud tahe olla väljendatud otseselt või kaudselt, kusjuures kaudseks loeti niisugust tahteavaldust, mis väljendus teos, millest võis järeldada tehingu tegemise tahet. Kaudse tahteavaldusena on muuhulgas käsitatav kokkuleppe täitmisele asumine. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulunud korteri müügilepingu sõlmimisel 03. novembril 1997.a esindas hagejat kostja. Seega oli kostja asunud hagejalt saadud käsundi täitmisele. Eeltoodu põhjal asub kolleegium seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli käsundusleping, millega hageja tegi kostjale ülesandeks sõlmida hagejale kuulunud korteri müügileping ja korraldada selle täitmine, muuhulgas võtta vastu korteri ostja poolt tasutav ostusumma, ning kostja kohustus nimetatud ülesande täitma. Vastupidises ei veena apellandi (kostja) viited hageja poolt kriminaalasjas nr 022316046008 antud seletustele, millest nähtuvalt suhtles hageja I K OÜ-s korduvalt ka S. D. Tunnistajate I. P. A. P. ja I. S. ütlustele on linnakohus andnud põhjendatud hinnangu ning ringkonnakohus ei näe alust teha tunnistajate ütluste põhjal teistsuguseid järeldusi kui seda tegi linnakohus. Kolleegium märgib lisaks, et vastuolulised on ka tunnistaja V. B. ütlused (ringkonnakohtu 24. mai 2005.a istungi protokoll, t lk 34), kes on muuhulgas kinnitanud, et kostja N. P. ei viibinudki korteri notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise juures, lisades veidi hiljem, et ei mäleta, kas kostja notari juures viibis. Tunnistaja ütluste vastuolulisuse tõttu ei pea kolleegium võimalikuks lugeda nende põhjal tõendatuks korteri ostumüügitehingu täitmise asjaolusid.