2-05-16492/1 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 4.aprillist kuni 9.augustini 2005 keevitajana. Vastavalt poolte kokkuleppele oli hageja kuupalk 7500 krooni, millest 4000 krooni kanti arvelduskontole ja 3500 krooni maksti sularahas. 5.augustil teatas tööandja hagejale, et palka hakatakse maksma tükitöö alusel, millega hageja ei nõustunud ja palus töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kostja töölepingut hagejaga TLS § 82 alusel ei lõpetanud, vaid andis talle käskkirja nr. 01/05 distsiplinaarkorras karistamise kohta. Käskkiri oli vormistatud vastuolus töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega, kuna selles ei olnud märgitud, milles seisnes rikkumine ja millal see toimus. 9. augustil 2005 andis tööandja hagejale kätte käskkirja töölt vabastamise kohta TLS § 86 p 6 alusel, milles samuti puuduvad kirjeldused rikkumise kohta ja töölepingu lõpetamise kuupäev. Hageja leidis, et ta ei ole toime pannud rikkumisi, mis annaksid kostjale õiguse temaga tööleping lõpetada, palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvituse kuue kuu keskmise palga ulatuses, kokku 45 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt oli hageja palk 4000 krooni, mis märgiti töölepingusse ja kostja töölepingu tingimusi ei muutnud. Hageja pani toime töödistsipliini rikkumised, kuna 29.07.05 ilmus ta töökohale, kuid tööd tegema ei hakanud väites, et on haige ning lahkus seejärel töölt. Haiguslehte ei esitanud. 08.08.2005 ilmus hageja samuti töökohale, tööle ei hakanud ja lahkus omavoliliselt töölt. 09.08.2005 lõpetas tööandja temaga töölepingu TLS § 103 lg 2 alusel jämeda töökohustuse rikkumise eest, mis seisnes töölt mõjuva põhjuseta puudumises 08.08.2005. Kohtuotsuse põhjendused Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 2 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 ettenähtud alusel töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu lõpetamise päevaks oli 9.august 2005. Tunnistajate K S ja Ü O ütlustega on tõendatud, et hagejaga lõpetati tööleping jämeda töökohustuse rikkumise tõttu, mis seisnes 08.08.2005 töölt mõjuva põhjuseta puudumises. Seega esinesid asjaolud, mille alusel tööandjal on õigus tööleping töötajaga TLS § 86 p 6 ja 103 lg 2 alusel lõpetada. TLS § 106 kohaselt töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu lõpetamisest töötaja süütegude tõttu ette teatama ega hüvitust maksma. TDS § 11 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. 09.08.2005 töölepingu lisa nr. 002, mille alusel lõpetati hagejaga tööleping ja mida seetõttu saab pidada distsiplinaarkaristuse määramise dokumendiks, oli määratud selleks ettenähtud korda oluliselt rikkudes, kuna dokumendis ei ole märgitud, milles konkreetselt seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus, samuti puudus karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjeldus. Seega tuleb töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 kohaselt tunnistada oluliste vorminõuete rikkumise tõttu ebaseaduslikuks. ITLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte.

ITLS § 30 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine palk Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel, ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr. 5/05 punkti 6 kohaselt oli hageja palk 4000 krooni kuus. Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et talle on igakuiselt maikuust kuni juulikuuni kontole kantud palka 4000 krooni ja augustikuus 5500 krooni. Kostja raamatupidaja tõendi kohaselt oli hageja brutopalk 4874 krooni kuus ja netopalk 4000 krooni kuus. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et töötajale väljamakstava palga suuruseks oli 4000 krooni, koos seadustega kehtestatud maksudega oli kuupalgaks 4874 krooni. Kohus, tulenevalt ITLS § 30 lõikest 3 leidis, et tunnistajate V Š ja A K ütluste alusel ei ole võimalik arvutada hageja keskmist palka vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale, kuna tunnistajad ei teadnud anda ütlusi hageja igakuise palga suuruse kohta. Seega tuleb lähtuda hageja keskmise palga arvutamisel kohtule esitatud kirjalikest tõenditest, mille kohaselt hageja keskmine päeva palk vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001 määrusele nr. 275 on (19983:89) 224.52 krooni ja kuupalk (224.52x22) on 4939.44 krooni. Kohus, võttes arvesse, et hagejaga töölepingu lõpetamiseks seaduses sätestatud asjaolud olid olemas, kuid töölepingu lõpetamisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud protseduurireegleid leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmine palk kokku (3x 4939.44) 14 818.32 krooni. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega tuleb lugeda hagejaga tööleping lõppenuks tema omal algatusel 09.augustist 2005. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja kulu õigusabile oli 7000 krooni, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 7000 krooni. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuuluvad TsMS §§-de 54 lg 4, 60 lg 1 ja 64 lg 1 alusel väljamõistmisele riigituludesse kohtukulud: riigilõiv 1050 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 Hansapangas või nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072123 ja