Muud › Kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-18928/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 04.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 940

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-18928

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maire Lukk

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18928

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

XxxxAS-i avaldus Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja Xxxx(e-post xxxx) Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata XxxxAS-i avaldus ja tühistada Tallinna Vahekohtu 16.03.2015 otsus nr K-2789.

2.Jätta menetluskulud XxxxAS-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Asjaolud

1.XxxxAS esitas 16.12.2016 Harju Maakohtule avalduse Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu Tallinna Vahekohus poolt 16.03.2015 tehtud otsuse nr XXXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik 09.04.2013 laenulepingu nr xxxx koos Tallinna Vahekohtu aktsepteerimise kokkuleppega. Kuna puudutatud isik rikkus laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi, siis esitas avaldaja puudutatud isiku vastu Tallinna Vahekohtule hagi võlgnevuse nõudes. Tallinna Vahekohus tegi 16.03.2015 otsuse, millega mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse sh põhivõla, intressi, jooksva viivise ja viivise kuni võlgnevuse tasumiseni ja menetluskulud.

Sarnased lahendid

Muud

4.Käesoleval juhul jätab kohus avaldaja vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab Tallinna Vahekohtu 16.03.2015 otsuse nr XXXXalljärgneval põhjusel. Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus lahendatakse TsMS § 756 lg 1 esimese lause järgi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt (TsMS § 477 lg 7) peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus peab vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kontrollima omal algatusel avalduse seadusele vastavust, sh seda, kas esineb alus tühistada vahekohtu otsus TsMS § 751 lg-s 2 sätestatud alustel. TsMS § 753 lg 2 kohaselt tuleb vahekohtu otsuse tühistamise eeldusi kontrollida ka vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses. TsMS § 753 lg-st 3 järelduvalt tuleb kontrollida vähemalt neid aluseid, mida kohus peab tühistamismenetluses kontrollima ka omal algatusel. TsMS § 751 lg 2 p 2 kohaselt kontrollib kohus tühistamismenetluses omal algatusel (või poole avalduse alusel), kas vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. See on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-186-15 p 12. TsMS § 751 lg 2 p 1 järgi kohus tühistab vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel, kui kohus teeb kindlaks, et vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus, mh siis, kui vahekohtu kokkulepe on tühine. Riigikohus on lahendis 3-2-1-150-14 p 14 asunud seisukohale, et lisaks TsMS § 718 nõuetele tuleb kohtutel vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel arvestada võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Kohus selgitab, et tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda võlga tsiviilkohtumenetluse korras. Käesolevas asjas sõlmis tarbija majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud laenuandjaga 09.04.2013 laenulepingu nr xxxx ja nõustus vahekohtu kokkuleppega nr xxxx , millega on majandus- ja