4.Mõista Larissa Laanelt välja KÜ Kangelaste pr 19 kasuks menetluskulud 280 eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Larissa Laan (hageja) esitas KÜ Kangelaste pr 19 (kostja, edaspidi ka KÜ) vastu hagi, milles palus tunnistada täies ulatuses kehtetuks kostja 21. detsembri 2015. a üldkoosoleku otsus. Hagiavalduse kohaselt kutsuti kostja 9. detsembri 2015. a üldkoosolek ja 21. detsembri 2015. a koosolek kokku ebaseaduslikult. Rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu juhatus kutsus kostja liikmete üldarvust 10 protsendi isikute nõudel kokku erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 8. detsembril 2015. a. Seega puudus korteriühistu liikmetel seaduslik alus ja õigus kutsuda kokku omaalgatuslik 9. detsembri 2015. a üldkoosolek ja korduv 21. detsembri 2015. a üldkoosolek sama päevakorraga. Koosolek oli juba 8. detsembril 2015. a viidud läbi. Seetõttu on 9. detsembri 2015. a ja korduva 21. detsembri 2015. a üldkoosoleku otsused tühised. 8. detsembri 2015. a üldkoosolek kutsuti kokku õigeaegselt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et KÜ juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumine 8. novembril 2015. a oli ebaseaduslik, kuna koosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud tähtaeg oli möödunud ning seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja selle koosoleku otsused on tühised. Kostja liikmete poolt 9. novembril 2015. a korraldatud erakorralisele koosolekule ei ilmunud vajalik arv kostja liikmeid ning seetõttu korraldati korduskoosolek 21. detsembril 2015. a sama päevakorraga. Seal võeti vastu otsused avaldada juhatusele umbusaldust, valida uued juhatuse liikmed ning valida revisjonikomisjon. 9. novembri 2015. a ja 21. novembri 2015. a koosolekute kokkukutsumise korda ei rikutud. Kostja selgitas, et tema juhatuse kahe liikme volitused lõppesid 21. mail 2015. a ja ühe liikme (hageja) volitused lõppesid 29. novembril 2015. a. KÜ liikmed esitasid 15. novembril 2015. a kostja juhatusele nõude kutsuda kokku KÜ liikmete erakorraline koosolek päevakorraga juhatusele umbusalduse avaldamine, uue juhatuse valimine ja revisjonikomisjoni valimine. KÜ 20 liiget pöördusid 5. novembril 2015. a juhatuse poole kutsuda kokku erakorraline koosolek eelpool nimetatud päevakorraga, kuid KÜ liikmetel ei õnnestunud 5. novembril 2015.a koosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele edastada, kuna juhatuse liige ei avanud korteri ust. Koosoleku kokkukutsumise nõue saadeti juhatuse liikmele tähitud kirjaga
9.novembril 2015. a. Juhatuse liige sai tähitud kirja kätte 24. novembril 2015. a. Koosoleku kokkukutsumise nõue pandi 15. novembril 2015. a ka elumaja trepikodadesse infotahvlile ning juhatuse liikmetele postkasti, millega loeti koosoleku kokkukutsumise nõue KÜ juhatusele kätte toimetatuks. KÜ põhikirja järgi pidi juhatus kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku hiljemalt kahe nädala jooksul KÜ liikmetelt nõude saamisest, s.o hiljemalt 29. novembril 2015. KÜ juhatus erakorralist koosolekut tähtaegselt kokku ei kutsunud. Seetõttu korraldasid KÜ liikmed erakorralise koosoleku 9. detsembril 2015. a sama päevakorraga, mida oli nõutud KÜ juhatuselt. Teated koosoleku toimumise aja ja päevakorra kohta pandi kortermaja trepikodadesse infotahvlitele 30. novembril 2015. a.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 770 eurot. Maakohus leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas KÜ liikmete kirjalik nõue koosoleku kokkukutsumiseks on toimetatud kostja juhatuse liikmele kätte postkasti panekuga
15.novembril 2015. a või tuleb lugeda kirjalik nõue koosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmele kättetoimetatuks tähitud kirja kättesaamisest 24. novembril 2015. a. Sellest on omakorda võimalik maakohtu hinnangul järeldada, kas KÜ juhatuse liikme poolt 8. detsembril 2015. a korraldatud erakorraline koosolek oli tähtaegselt korraldatud või mitte. Kui 8. detsembri 2015. a koosolek korraldati tähtaegselt, on KÜ liikmete 9. detsembri 2015. a koosolek korraldatud ebaseaduslikult ja sellest tulenevalt on ka 21. detsembri 2015. a korduskoosoleku otsused kehtetud. Kui 8. detsembri 2015. a erakorraline koosolek on korraldatud pärast selleks KÜ põhikirjaga ettenähtud tähtaega, on korteriomanike 9. detsembri 2015. a ja ka 21. detsembri 2015. a üldkoosolekud seaduslikud ja koosolekul vastu võetud otsused kehtivad. Maakohus sedastas, et puudub vaidlus, et koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise ajaks oli hageja ainuke esindusõiguslik KÜ juhatuse liige. Vaidlust ei ole ka selles, et KÜ juhatuse liige (hageja) ei viibinud oma elukohas 16. novembrist 2015. a kuni 21. detsembrini 2015. a. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et KÜ liikmed panid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude KÜ juhatuse liikme, hageja korteri nr X postkasti 15. novembril 2015. a. Hageja elukohaks on kinnistusraamatu andmetel korter nr X. Vaidlust ei ole, et hagejale saadeti koosoleku kokkukutsumise nõue tähitud kirjaga, mille hageja sai isiklikult kätte
24.novembril 2015. a. Kostja põhikiri KÜ juhatuse ja KÜ liikmete vaheliste teadete kättetoimetamise korda ette ei näe. Lähtuvalt põhikirja p 6.4. kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Täpsemat nõude esitamise korda põhikiri ei sätesta. TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus leidis, et KÜ liikmete nõue erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks tuleb lugeda kostja juhatuse liikme, hagejale poolt kättesaaduks hageja elukoha aadressile postkasti panekuga. Kuna hageja oli Narvast eemal alates 16. novembrist 2015. a, KÜ liikmete nõue pandi hageja postkasti 15. novembril 2015, järeldas maakohus, et hagejal oli mõistlik võimalus KÜ liikmete nõudega tutvuda. Eluliselt ei ole usutav, et hageja kui KÜ juhatuse liige lahkuks elukohast kuueks päevaks teise linna ilma, et ta enne ärasõitu ei kontrolliks postkasti sisu. Seega pidi hageja KÜ liikmete poolt tema postkasti pandud nõude kätte saama enne ärasõitu ja seega ka nõudega tutvuda. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 6.5, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks (vastavalt p-le 6.4. kaks nädalat nõude saamisest) üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda
erakorraline koosolek kokku omal algatusel. Vaidlust ei ole, et KÜ revisjoni komisjoni ei olnud selleks ajaks valitud. Seega pidi hageja kui KÜ juhatuse liige erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt
29.novembril 2015. a. Vaidlust ei ole, et hageja korraldas erakorralise üldkoosoleku
8.detsembril 2015, s.o peale põhikirjaga sätestatud tähtaega. Kuna hageja põhikirjaga sätestatud tähtaja jooksul erakorralist üldkoosolekut kokku ei kutsunud, oli KÜ liikmetel õigus kokku kutsuda erakorraline koosolek omal algatusel 9. detsembril 2015. a ning sellest tulenevalt ka korduva koosoleku 21. detsembril 2015. a. Maakohus ei tuvastanud, et 9. detsembri 2015. a ja 21. detsembri 2015. a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seega ei ole ka üldkoosolekul vastu võetud otsused mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel tühised. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Maakohus märkis, et kostja nimetas enda menetluskuludeks lepingulise esindaja menetluskulud 840 eurot. Kostja esindaja tunnitasu on 70 eurot. Kostja esindaja on
10.veebruari 2016. a vastuse koostamisele kulutanud 3 tundi, 19. mai 2016. a ja 25. mai 2015. a vastuste koostamisele 3 tundi, 25. mai 2016 . a kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 2 tundi ning 29. juuni 2016. a kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 4 tundi, kokku 12 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 70 eurot. Maakohus leidis, et kostja esindaja õigusabikulud tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 11 tunni osas tunnitasuga 70 eurot, kokku 770 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et vaidluse all on ainult üks asjaolu; 2) hindas maakohus ebaõigesti tõendit (KÜ põhikirja). Maakohus eiras kostja põhikirja punkti 6.5, mille kohaselt juhul, kui juhatuse poolt ei ole põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsutud, siis ühistu liikmetel on õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes 15 päeva jooksul alates vastava kirjaliku avalduse laekumist, kutsub kokku üldkoosoleku. Juhul kui revisjonikomisjon ei täida seda nõuet, siis 1/10 ühitu liikmetest on õigus kutsuda üldkoosolek kokku omal algatusel. Vastuses hagiavaldusele kostja küll väitis, et KÜ-l puudub revisjonikomisjon, kuid maakohus pidi menetluse käigus välja selgitama, kas revisjonikomisjon on kostjal olemas ja juhul, kui revisjonikomisjon puudub, kas sellisel juhul võivad ühistu liikmed iseseisvalt üldkoosoleku kokku kutsuda. Rikuti 9. detsembri 2015. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda; 3) ei olnud hagejal mõistlikku võimalust üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega tutvuda. Hageja postkast oli tema isiklik postkast ning see ei olnud seotud KÜ tegevusega. Hagejal puudus kohustus kontrollida seda postkasti kodust lahkumisel. Eluliselt on usutav, et hageja lahkub elukohast kuueks päevaks teise linna ilma postkasti sisu kontrollimata. Hageja oli juhatuse liige, kuid kostja juhatus oli 3-liikmeline ja lahkudes oma elukohast oli hageja teadlik, et juhatuse esimehe ülesandeid täidab Natalja Heinsaar; 4) osales 26.05.2016 ja 29.06.2016 kohtuistungitel esindusõiguseta KÜ seaduslik esindaja;
5) ei põhjendanud maakohus, miks kohus ei nõustu hageja väitega, et üldkoosoleku otsus on tühine headele kommetele mittevastavuse tõttu; 6) pidi maakohus kontrollima 21.12.2015 üldkoosoleku otsuse tühisust igakülgselt, mitte ainult kokkukutsumise korra väidetava rikkumise osas. Hageja menetluskulud on ringkonnakohtus kokku 1140 eurot.
5.Vastustaja (kostja) vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on ebaõige hageja seisukoht, et hageja pidi põhikirja punktide 6.4 ja 6.5 järgi informeerima üldkoosolekust kahe nädala jooksul, mitte viima koosolekut läbi. KÜ põhikirja p 6.4 kohaselt kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku 2 nädala jooksul alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 liikmetest. Põhikirja p 6.5 järgi juhul, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda erakorraline koosolek kokku omal algatusel; 2) tegi maakohus õige järelduse, et KÜ põhikiri KÜ juhatuse ja KÜ liikmete vaheliste teadete kättetoimetamise korda ette ei näe. Lähtuvalt põhikirja p 6.4. kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Täpsemat nõude esitamise korda põhikiri ei sätesta; 3) tuvastas maakohus õigesti, et vastavalt KÜ põhikirja p-le 6.5, kui juhatus põhikirjaga ettenähtud tähtajaks (vastavalt p-le 6.4. kaks nädalat nõude saamisest) üldkoosolekut kokku ei kutsu, on KÜ liikmetel õigus kutsuda erakorraline koosolek kokku omal algatusel; 4) jõudis KÜ liikmete nõue koosoleku kokkukutsumiseks hageja elukoha aadressil postkasti 15.11.2015 ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda; 5) ei ole tõendatud hageja väited oma elukohast puudumise kohta; 6) on ebaõige ja seadusel mittepõhinev hageja seisukoht, et juhul, kui juhatus viivitab koosoleku kokkukutsumisega mitteoluliselt, siis ei ole tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega; 7) ei ole 09.12.2015 ja 21.12.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning seega ei ole ka üldkoosolekul vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised; 8) on ebaõige hageja seisukoht, et maakohus jättis tuvastamata asja õigeks lahendamiseks tähtsust omava asjaolu, kas KÜ-s on revisjonikomisjon ning jättis hindamata, kas juhul, kui korteriühistus revisjonikomisjon puudub, on korteriühistu liikmetel õigus kokku kutsuda üldkoosolek; 9) on ebaõige ja seadusega vastuolus hageja seisukoht, et juhul, kui KÜ-s revisjonikomisjon puudub, siis ei ole välistatud, et korteriühistu liikmetel pole õigust kutsuda kokku üldkoosoleku omal algatusel vastavalt põhikirja p-le 6.5. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. KÜ põhikiri p 6.5 on vastuolus MTÜS § 20 lõikega 4 ning MTÜS § 7 lg 2 järgi kohaldatakse seaduses sätestatut. Vastustaja menetluskulud on ringkonnakohtus 280 eurot. Menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust vastuse koostamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Vastusena apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus märgib, et KÜ liikmete pädevus ise omal algatusel üldkoosolek kokku kutsuda tuleneb käesoleval juhul põhikirja punktist 6.5. Põhikirja punkt 6.5. sätestab, et juhul, kui juhatuse poolt ei ole põhikirjaga ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsutud, siis ühistu liikmetel on õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse laekumist, kutsub kokku üldkoosoleku. Juhul, kui revisjonikomisjon ei täida seda nõuet, siis on 1/10 ühistu liikmetest õigus kutsuda üldkoosolek kokku omal algatusel. Maakohus sedastas, et puudus vaidlus, et ühistu revisjonikomisjoni ei olnud valitud. Hageja tugines apellatsioonis asjaolule, et maakohus oleks pidanud selgitama välja, kas ühistul oli revisjonikomisjon. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et hageja pidanuks tõendama, et ühistul oli revisjonikomisjon. Kohus ei pea hagimenetluses tuvastama asjaolusid omal algatusel.
8.Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine on tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 mõttes. TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus tuvastas ja puudub vaidlus, et koosoleku kokkukutsumise nõue toimetati hageja postkasti. Seega tuleb lahendada küsimus, kas hagejal oli tahtevaldusega mõistlik võimalus tutvuda.
9.Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli tahteavaldusega mõistlik võimalus tutvuda. TsÜS § 69 lg 2 mõttes ei pea tahteavalduse saaja olema tahteavaldust igal juhul kätte saanud ja sellega tutvunud. Selleks, et saaks lugeda tahtavalduse kättesaaduks, peab tahteavalduse saajal olema sellega mõistlik võimalus tutvuda. Maakohus tuvastas, et hageja ei olnud kodust eemal
15.novembril 2015. a. Hageja lahkus kodust alles 16. novembril 2015. a. Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 69 lg 2 reguleerib mh riski, mis jääb tahteavalduse tegija ja selle saaja kanda seoses tahteavalduse kättesaamisega. Kui tahteavaldus on jõudnud isiku mõjusfääri (tema elukoha postkasti), on tahteavalduse tegijal mõistlik ootus eeldada, et tahteavalduse saaja tutvub tahteavaldusega ja sellisel juhul on taheavalduse tegeliku kättesaamise risk tahteavalduse saajal.
10.Ringkonnakohus ei leia, et üldkoosolek oleks tühine heade kommetega vastuolu tõttu. TsÜS § 86 lg 1 mõttes on tehing heade kommetega vastuolus siis, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (3-2-1-80-05 p 23). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja selliseid asjaolusid välja toonud, samuti ei nähtu heade kommete vastasust asja materjalidest. Asjas ei esine ka muid aluseid, mis võiks tuua kaasa üldkoosoleku tühisuse.
11.Hageja märkis apellatsioonis, et maakohtus esindas kostjat esindusõiguseta seaduslik esindaja. Ringkonnakohus märgib, et kuigi registrist nähtuvalt ei ole Andrei Volkov kostja juhatuse liige, valiti ta juhatuse liikmeks vaidlusalusel koosolekul. Kui eitada algusest peale uue juhatuse liikme esindusõigust, muutuks üldkoosoleku otsuse vaidlustamine võimatuks, kuna eelmine juhatuse liige võtaks korteriühistu esindajana hagi õigeks. Asjaolu, kes on
esindusõiguslik juhatuse liige, sõltub otseselt üldkoosoleku otsuse kehtivusest. Seetõttu ei ole asjakohane analüüsida eraldi Andrei Volkovi esindusõigust. MTÜS § 80 lg 2 sätestab, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. MTÜS § 80 lg 2 reguleerib registrikande avalikku usaldatavust. Praegusel juhul ei ole tegu kolmanda isikuga, kes võiks tugineda kande õigsusele. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanne juhatuse liikmete kohta ei ole konstitutiivne ja on käesoleval juhul ebaõige, kuna kohus leidis, et üldkoosoleku otsus on kehtiv.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulu ringkonnakohtus koosneb lepingulise esindaja kulust. Lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamisel ringkonnakohtus 4 töötundi. Ühe töötunni hind on 70 eurot. Lepingulise esindaja kulu on kokku 280 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulutatud aeg on vastavuses asja keerukuse ja mahuga. Samuti on mõistlik tunnitasu 70 eurot. Seetõttu mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulu 280 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.