Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(6)

2-16-123 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks Kangelaste pr 19 korteriühistu üldkoosoleku 21. detsembri 2015 otsus täies ulatuses. Hageja väitel kutsusid korteriühistu liikmed kokku 09. detsembri 2015 ja korduva 21. detsembri 2015 üldkoosoleku ebaseaduslikult, rikkudes sealjuures koosoleku kokkukutsumise korda. Korteriühistu juhatus kutsus KÜ liikmete üldarvust 10% isikute nõudel kokku erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 08. detsembril 2015. Seega puudus korteriühistu liikmetel seaduslik alus ja õigus kutsuda kokku omaalgatuslik 09. detsembri 2015 ja korduv 21. detsembri 2015 üldkoosolek sama päevakorraga, mis oli KÜ juhatuse poolt 08. detsembril 2015 läbiviidud koosolekul. Seetõttu on 09. detsembri 2015 ja korduva 21. detsembri 2015 üldkoosoleku otsused tühised. Kohtuistungil nimetas hageja nõude aluseks korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisusse, kuna oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja selgituste kohaselt oli KÜ juhatuse poolt korraldatud 08. detsembri 2015 üldkoosolek kokku kutsustud õigeaegselt ning seetõttu ei olnud KÜ liikmetel õigust kokku kutsuda erakorralist koosolekut 09. detsembril 2015, mille tõttu on 09. detsembri 2015 ja 21. detsembri 2015 erakorralise üldkoosoleku otsused tühised ja kehtetud. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et KÜ juhatuse kahe liikme volitused olid lõppenud 21. mail 2015 ja ühe liikme (hageja) volitused lõppesid 29. novembril 2015. KÜ liikmed esitasid 15. novembril 2015 KÜ juhatusele nõude kutsuda kokku KÜ liikmete erakorraline koosolek päevakorraga juhatusele umbusalduse avaldamine, uue juhatuse valimine ja revisjonikomisjoni valimine. KÜ 20 liiget pöördusid 05. novembril 2015 juhatuse poole kutsuda kokku erakorraline koosolek eelpool nimetatud päevakorraga, kuid KÜ liikmetel ei õnnestunud 05. novembril 2015 koosoleku kokkukutsumise nõuet juhatusele edastada, kuna juhatuse liige ei avanud korteri ust. Koosoleku kokkukutsumise nõue saadeti juhatuse liikmele tähitud kirjaga 09. novembril 2015. Juhatuse liige sai tähitud kirja kätte 24. novembril 2015. Koosoleku kokkukutsumise nõue pandi 15. novembril 2015 ka elumaja trepikodadesse infotahvlile ning juhatuse liikmetele postkasti, millega loeti koosoleku kokkukutsumise nõue KÜ juhatusele kätte toimetatuks. KÜ põhikirja järgi pidi juhatus kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku hiljemalt kahe nädala jooksul KÜ liikmetelt nõude saamisest, s.o hiljemalt 29. novembril 2015. KÜ juhatus erakorralist koosolekut tähtaegselt kokku ei kutsunud.

2(6)

2-16-123 Seetõttu, et juhatus erakorralist koosolekut kokku ei kutsunud, korraldasid KÜ liikmed erakorralise koosoleku 09. detsembril 2015 sama päevakorraga, mida oli nõutud KÜ juhatuselt. Teated koosoleku toimumise aja ja päevakorra kohta olid pandud 30. novembril 2015 kortermaja trepikodadesse infotahvlitele. KÜ juhatus paigaldas samal päeval infotahvlitele kutse erakorralisele koosolekule 08. novembril 2015, mis pidi toimima sama päevakorraga, mis oli avaldatud ka KÜ liikmete poolt. Kostja leiab, et KÜ juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumine 08. novembril 2015 oli ebaseaduslik, kuna koosoleku kokkukutsumiseks ette nähtud tähtaeg oli juba möödunud ning seega oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja koosoleku otsused tühised. KÜ liikmete poolt 09. novembril 2015 korraldatud erakorralisele koosolekule ei ilmunud vajalik arv KÜ liikmeid ning seega korraldati korduskoosolek 21. detsembril 2015 sama päevakorraga, kus võeti vastu otsused avaldada juhatusele umbusaldust, valida uued juhatuse liikmed ning valida revisjonikomisjon. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna 09. novembri 2015 ja 21. novembri 2015 koosolekute kokkukutsumise korda ei rikutud. Kostja selgitas täiendavalt, et KÜ liikmed saatsid endisele juhatuse liikmele L L kirjaliku nõude

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas KÜ Kangelaste pr 19 liikmete kirjalik nõue koosoleku kokkukutsumiseks on toimetatud kostja juhatuse liikmele kätte postkasti panekuga 15. novembril 2015 või tuleb lugeda kirjalik nõue koosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmele kättetoimetatuks tähitud kirja kättesaamisest 24. novembril 2015. Sellest omakorda on võimalik järeldada, kas KÜ juhatuse liikme poolt 08. detsembril 2015 korraldatud erakorraline koosolek oli tähtaegselt korraldatud või mitte. Kui 08. detsembri 2015 koosolek oli tähtaegselt korraldatud, on KÜ liikmete 09. detsembri 2015 koosolek korraldatud ebaseaduslikult ja sellest tulenevalt ka 21. 3(6)

2-16-123 detsembri 2015 korduskoosoleku otsused kehtetud. Kui 08. detsembri 2015 erakorraline koosolek on korraldatud peale selleks KÜ põhikirjaga ette nähtud tähtaega, on korteriomanike 09. detsembri 2015 ja ka 21. detsembri 2015 üldkoosolekud seaduslikud ja koosolekul vastu võetud otsused kehtivad. Vaidlust ei ole, et koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise ajaks oli hageja ainuke esindusõiguslik KÜ juhatuse liige. Vaidlust ei ole, et KÜ juhatuse liige, hageja ei viibinud oma elukohas 16. novembrist 2015 kuni

2-16-123 Hagi hind Hageja nõudeks on tunnistada kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku otsus. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1; lg 11 ja lg 4 p 8 on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue mittevaraline nõue ning hagihind mittevaralise nõude puhul 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jättis hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetab enda menetluskuludeks lepingulise esindaja menetluskulud 560 eurot (t.l.-25, II kd), millele lisandub veel 280 eurot (t.l.-65, II kd), kokku 840 eurot. Kostja esindaja tunnitasu on 70 eurot. Kostja esindaja on 10. veebruari 2016 vastuse koostamisele kulutanud 3 tundi, 19. mai 2016 ja 25. mai 2015 vastuste koostamisele 3 tundi, 25. mai 2016 kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 2 tundi ning 29. juuni 2016 kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 4 tundi, kokku 12 tundi. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude osas ja märgib, et kostja esindaja tunnitasu on liiga kõrge. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 70 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-192-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-9313, p 12). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust ja kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et kostja esindaja õigusabi kulud on põhjendatud 10. veebruari 2016 vastuse koostamisele kulutatud 3 tunni osas täies ulatuses. Kostja 19. mai 2016 ja 25. mai 2015 vastuste koostamisele kulunud aegu tuleb kohtu arvates vähendada, kuna 19. mai 2016 vastus on vaid tunnistaja ülekuulamise taotlus pikusega üks lehekülg sealjuures ilma sisuliste faktiliste või õiguslike vastuväideteta ning 25. mai 2016 vastus on sisult kokkuvõte eelnevatest avaldustest pikkusega ligikaudu kaks lehekülge. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabi kulud 19. mai 2016 ja 25. mai 2015 vastuste koostamiseks on põhjendatud 2 tunni osas. 5(6)

2-16-123 Kostja esindaja ajakulu 25. mai 2016 kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 2 tundi on põhjendatud täies ulatuses, kuna 25. mai 2016 kohtuistung kestis 2 tundi. Samuti on põhjendatud ajakulu 29. juuni 2016 kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungist osavõtule 4 tundi, kuna 29. juuni 2016 kohtuistung kestis 3 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabi kulud tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 11 tunni osas tunnitasuga 70 eurot, kokku 770 eurot. Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud kokku 770 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.