Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
21.juuni 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-23561
Tsiviilasi
AB XX hagi ZAO XXX vastu kahju nõudes
Menetlustoiming
Kohtualluvuse otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB XX (registrikood xxxx Hageja esindaja v.adv A.Pohla, adv T.Viilup Kostja ZAO XXX (registrikood xxx, asukoht xxxx Kostja esindaja v adv T.Tamme, adv U.Belova
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta läbivaatamata AB XX hagi ZAO XXX vastu kahju nõudes Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud 09.12.2005.a. esitas hageja kohtule taotluse tagada hagi enne hagi esitamist ja arestida kostjale kuuluv mootorlaev Volgo-Balt 106 (IMO number 8230077), kuna hagejal on merinõue kostja vastu, mis tulenes kauba riknemisest seoses veoga kostjale kuuluval laeval. 09.12.2005.a. kohus tegi määruse, millega arestis eelpool nimetatud mootorlaeva. 11.12.2005.a. mootorlaev arestiti Tallinna ja Harju täituri Urmas Tärno poolt.
Tsiviilasi nr 2-05-23561
16.12.2005.a. kohus vabastas arestist mootorlaeva Volgo-Balt 106, kuna laevaomanik oli andnud piisava tagatise, kandes kohtu deposiitarvele 116 810,85 eurot, mis kattis hageja kavandatava hagi summa. 28.12.2005.a. esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu (postitatud 27.12.2005.a.) 21.02.2006.a. kostja poolt esitaud vastuses hagile vaidlustas kostja kohtu poolt hagi menetlusse võtmise leides, et poolte vahel on kehtiv kokkulepe vaidluse andmise kohta vahekohtule ja hagi tuleb kohtul jätta läbi vaatamata. Kostja põhjendused Hageja esitas hagi Harju Maakohtusse 27.12.2005.a.kui ei olnud enam kohtualluvust vastavalt TsMS (1998) § 139 lg 8 alusel st kostja laeva asukoha järgi, kuna kostjale kuulunud laev ML Volgo-Balt 106 oli lahkunud kohtu piirkonnast. Asjaolu, et kostja laeva asukoha järgi oleks hageja saanud esitada hagi kuni laeva viibimiseni siin, ei oma aga samuti tähendust, kuna antud hagi osas kuulunuks hagi läbivaatamata jätmisele, sest poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe vaidluse andmiseks vahekohtule. Hageja esitatud konossemend viitab sellele, et tegemist on konossemendiga, mis kuulub kasutamisele koos tšarterlepinguga. Antud juhul on tegemist konossemendiga, mille koondnimetuseks on CONGENBILL, mis on väljatöötatud kasutamiseks GENCON tšarterlepinguga. GENCON tšarterlepingus võimaldab laevaomanik teisel isikul kasutada tervet laeva või selle osa ühe reisi jooksul teise isiku kaupade veoks (nn voyage charter party e reisitšarter). Tšarterlepingu tingimused lepiti poolte vahel kokku fixture recap’is. Selle lepingu recap’is lepiti kokku arbitraažiklausel, mille kohaselt nii arbitraaž, kui ka üldavarii kuulub arutamisele Londoni arbitraažis. Recap’is on kokkulepitud ka kasutada GENCON tšarterlepingut (lühend gcn c/p). Recap’is on kokkulepitud nii üldavarii (ik general average ehk g/a), kui ka arbitraaži allumine Londoni vahekohtule (arbitration g/a london). Kostja selgitab, et merenduses ei kasutata üldavarii korral mitte arbitraaži, vaid kahju kindlaksmääramist dispašööri (ik average adjuster) poolt (ik adjusting). Seega ei saa antud lühendit lugeda kui ainult üldavarii allutamist vahekohtule, nagu seda teeb hageja. Kostja selgituste kohaselt ei ole tšarterlepingu korral konossemendi näol tegemist mitte kaubaväärtpaberiga vaid kauba veoks üleandmist tõendava kviitungiga. Konossemendile kohalduvad ka tšarterlepingu tingimused, millele viitab ka konossemendil tehtud märge selle kohta, et veotingimusi vaata pöördel. Konossemendi pöördel on äratoodud aga p 1 all, et „Kõik lehe pöördel märgitud kuupäevaga tšarterlepingu tingimused, eesõigused ja erandid, Seadusandluse ja vahekohtu klausel kaasa arvatud, on käesolevaga inkorporeeritud”. Ka viitab kostja Balti ja Rahvusvahelise Merenduse Nõukogu (BIMCO) kommentaaridele, mille kohaselt kuulub GENCON tšarterlepinguga kasutamisele CONGENBILL konossemend ja et sellel on just nimelt kooskõlastatud arbitraažiklausel, et vältida lahkarvamusi. Hageja seisukohta, et hageja ei ole tšarterlepingu pooleks ja seega ei ole ei tšarterlepingus ega lastikirjas kokkulepitud arbitraažiklausel talle siduv, ei pea kostja õigeks. Nagu nähtub kaubasaatja arvest, oli tarneklausliks FOB Europoort. Seega oli müüja täitnud oma kohustused, kui kaup oli vaba sadamakail. Sealt algas hageja kui kauba ostja kohustused. UAB Baltijos Pervezimai (Baltic Shipping) on oma meilis teatanud 23.01.2005.a., et ta oli vaid vahendajaks, kes korraldas vedu hageja nimel. Samuti on hageja oma nõudes
Tsiviilasi nr 2-05-23561
17.01.2005.a. viidanud sellele, et UAB Baltijos Pervezimai (Baltic Shipping) oli vahendajaks ning tellijaks oli hageja. Seega on tšarterlepingu pooleks hageja. Hageja seisukoht Hageja leiab, et hagi on esitatud kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS (1998) § 139 lg 8 ja § 155 lg 2. hagi tagamise ajal oli kohtualluvus olemas, kuna kostja laev viibis Harju Maakohtu tööpiirkonnas ja seega oli ka hagi esitamine sama kohtualluvuse alusel põhjendatud. Hageja osundab sellele, et oleks ebamõistlik seada hageja olukorda, kus ta keelduks kostja laeva vabastamisest vaid sellel põhjusel, et säilitada kuni hagi esitamiseni kohtualluvus. Hageja ei nõustu sellega, et poolte vahel oleks kokkulepe vaidluse allutamisele vahekohtutule. Hageja nõustub sellega (võtab teadmiseks), et kaup võidi vedada tšarterlepingu alusel, kuid ta ei nõustu sellega, et väidetav arbitraažiklausel oleks talle kui kaubaomanikule siduv. Hageja ei ole tšarterlepingu pooleks, vaid selleks on kostja ja UAB Baltic Shipping. Kuna hageja ei ole lepingu pooleks ei saa olla talle siduv vedaja ja prahtija vaheline kokkulepe. Recap’is kokkulepitud arbitraažiklausel puudutab aga vaid üldavariid, kuna kirjas on „arbitration g/a London”. Hageja nõude näol ei ole tegemist üldavariiga. BIMCO kommentaaridest GENCON tšarterile p 19 ilmneb, et „kui lastikirjas puudub spetsiaalne viide seadusandluse ja arbitraažiklauslile rakendatavas tšarterlepingus, siis ei pruugi seda lugeda lastikirja tingimuste osaks isegi siis, kui seadusandluse ja arbitraažiklauslis sätestatakse, et seda rakendatakse kõikides antud tšarterlepingu alusel väljaantud lastikirjades”. Hageja leiab, et temale antud lastikirjas/konossemendis/ puudub igasugune viide arbitraažklauslile ja ei ole kasutatud ka BIMCO poolt soovitatud CONGENBILL 1994.a. versiooni. Ja isegi, kui lugeda tšarterlepingust tulenevat arbitraažiklauslit siduvaks lastikirjale, siis ikkagi ei saa asuda seisukohale, et poolte vahel oleks vastav kokkulepe sõlmitud, kuna üldtunnustatud nõue on, et vastav kokkulepe peab olema kirjalik, kuid kuna hageja ei ole ka lastikirja allkirjastanud, siis ei saa seda pidada kahepoolseks kokkuleppeks. See tuleneb Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (New York 1958) art 2. Kohtu seisukoht Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud toimikumaterjalidega leiab, et antud asja tuleb hagi jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 6 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Poolte poolt esitatud asjaolude põhjal on poolte vaidlus järgnevas: Kas tšarterveoleping sisaldab üldist arbitraažiklauslit või on piirdutud vaid üldavarii allutamisega Londoni arbitraažile; Kas hageja oli tšarterveolepingu pooleks; Kui ei, siis kas on selles lepingus kokkulepitud arbitraažiklausel talle siduv läbi lastiveokirja (konossemendi);
Tsiviilasi nr 2-05-23561
Kohus leiab, et poolte vahel on kokkulepe tšarterlepingust tulenevate vaidluste allutamiseks Londoni Arbitraažile. Selline kokkulepe tuleneb antud tšarterveolepingu sõlmimiseks koostatud nn fixture recap’ist. Nagu on näha fixture recap’ist (tl 103, tõlge tl 166), on kokkulepitud nii üldavarii (ingl k general average, lühend g/a) kui ka vahekohtule (ingl k: arbitration) allutamise Londoni Arbitraažile. Ekslik on hageja selgitus, et kokkulepe on üldavarii allutamiseks arbitraažile, kuna, nagu osundas ka kostja, ei kasutata inglise keeles üldavarii vaidluse korral mitte arbitreerimist vaid selle lahendab dispašöör, kes koostab dispašši (ingl k average adjustment statement – vt Mitmekeelne Õigussõnaraamat, Juridica 1998, lk 36 p 499). Seega ei saa antud lühendit tõlgendada hageja poolt pakutud viisil, vaid kostja pakutud viisil st , et tšarteri pooled on kokkuleppinud nii üldavarii dispašši, kui ka arbitraaži kohaks Londoni. Nagu nähtub lastikirjast (selle pöördel), on antud lastikirja lisatud kõik tšarterveolepingu tingimused sealhulgas ka arbitraažiklauslid. Seega on fixture recap’is kokkulepitud arbitraažiklausel kohaldatav ka lastikirjale. Kostja viited BIMCO kommentaaridele GENCON tšarterile p 19 (tl 117, tõlge 165) on küll õiged, kuid tema tõlgendus ekslik. Antud märkuse/selgituse mõte on selles, et Inglise kohtud on/olid asunud seisukohale, et kui lastikirjas ei ole spetsiaalset viidet tšarterveolepingu arbitraažiklauslile, siis ei ole see lastikirjaomanikule siduv, isegi kui seadusandluse ja arbitraažiklauslis (tšarterveolepingus) sätestatakse, et seda kohaldatakse kõigis selle tšarteri alusel väljaantavates lastikirjades. Kuid edasi on just selgitustes antud hinnang, et selle vältimiseks on tšarterveolepingutes ettekirjutatud CONGENBILL 1994.a. kasutamine, et sellist arbitraažiklausli siduvuse välistamist vältida. Nagu nähtub aga antud lastikirjast (esikülg tl 12, tõlge tl 60; tagakülg tl 102, tõlge tl 157) on selles selge viide tšarterveolepingu arbitraažiklauslile. Samuti arvestab kohus hagejale arbitraažiklausli siduvuse hindamisel seda, et antud kauba veo korraldamine oli vastavalt esitatud materjalidele alates Europoortist hageja ülesanne. Nimelt nähtud kaubamüüja Archer Daniels Midland Europoort B.V. arvest (tl 10, tõlge tl 58), et kaup oli tarnitud tarnetingimusel FOB Europoort st (free on board st franko laeva pardal). Selle tarnetingimuse kohaselt on kauba ostjal st hagejal kohustus sõlmida laevaveoleping kauba toimetamiseks kokkulepitud sadamast. Seega oli tšarterveolepingu sõlmimine hageja kohustus, mille ta tegi kohustuseks UAB Baltijos Pervezimai (Baltic Shipping), kasutades viimast ekspediitorina veo korraldamisel. Seda kinnitas UAB Baltijos Pervezimai (Baltic Shipping) nii oma kirjas 17.01.2005.a. (tl 24, tõlge tl 72), kui ka emailis 23.02.2005.a. (tl 178, tõlge tl 180). Seega sõlmiti antud tšarterveoleping hagejalt saadud käsundi aluse UAB Baltijos Pervezimai (Baltic Shipping) poolt ja seega on selle lepingu tingimused hagejale kui käsundiandjale ka siduvad. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (New York 1958) art 2 p 2 kohaselt hõlmab mõiste "kirjalik leping" lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu kokkulepet, millele pooled on alla kirjutanud või mis sisaldub kirjade või telegrammide vahetuses. Samas, art 2 p 3 kohaselt: Kui ühe lepinguosalise riigi kohtu menetluses on asi, mille suhtes poolte vahel on sõlmitud leping selle artikli tähenduses, siis laseb see kohus neil ühe poole taotlusel pöörduda vahekohtu poole, kui ta ei leia, et nimetatud leping on kehtetu, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita.
Tsiviilasi nr 2-05-23561
Kuna fixture recap, mille alusel sõlmiti vaidlusalune tšarterveoleping, on sõlmitud hageja poolt antud käsundi alusel ja seal on kokkulepitud vaidluste andmine arbitraažile, siis kohtu arvates on poolte vahel sõlmitud kirjalik leping New Yorgi 1958.a. konventsiooni art 2 p 2 tähenduses ning ka selles osas ei ole hageja väited aluseks jätta antud asi kohtumenetlusse. Tulenevalt sama konventsiooni art 2 p 3 tuleb pooltel anda võimalus pöörduda kokkulepitud vahekohtu poole. Seega kohus leiab, et antud asi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel. Laeva aresti asendamiseks antud tagatis Hagi tagamise korras laeva aresti asendamiseks antud tagatise osas kohus leiab, et tuleb kohaldada rahvusvahelise laevade arestimise konventiooni (Genf, 1999) mõtet ja määrata hagejale ühekuine tähtaeg alates antud määruse jõustumisest, et esitada antud vaidlus poolte poolt kokkulepitud Londoni arbitraažikohtule. Selle tähtaja möödumisel, kui hageja ei ole esitanud antud vaidlust arbitraažkohtule ja sellest Harju Maakohut teavitanud, siis kohus tagastab tagatiseks antud summa kostjale tema osundatud arvele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.