Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-06-1187
Tsiviilasi
AS hagi OÜ ja LL vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS , esindaja HK
esindajad
Kostja OÜ Kostja esindaja JE
Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt ja LL solidaarselt 97 806,81 (üheksakümmend seitse tuhat kaheksasada kuus krooni ja 81 senti) krooni AS kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta võrdsetes osades OÜ ja LL kanda. Riigi poolt kantud kohtukulude kindaksmääramine ja väljamõistmine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja ja OÜ (edaspidi liisinguvõtja) sõlmisid kasutusrendi lepingu sõiduauto kasutamiseks. Hageja ja LL(edaspidi käendaja) sõlmisid käenduslepingu tagamaks solidaarselt kasutusrendilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Käendajal oli volitus tehingu tegemiseks, liisinguvõtja on tasunud rendimakseid, seega ei saa väita, et kostja ei olnud teadlik lepingu olemasolust. Liisinguvõtja ei täitnud oma lepinguga võetud kohustusi ning jättis maksmata liisingumaksed. saatis hageja liisinguvõtjale teate lepingu ülesütlemise kohta, informeerides liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ning andis rahalise kohustuse täitmiseks tähtaja 14 päeva. Liisinguvõtja tähtajaks võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas kasutusrendi lepingu ennetähtaegselt. Hageja esitas kostjatele nõude tasuda rendimaksed summas 11 69,92 krooni,
2-06-1187
kindlustusmakse võlgnevus 1703,00 krooni, liisingu eseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 200 595,76 krooni ja vara valduse taastamise ja vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused summas 10 926,77 krooni. Hageja asus pärast vara valduse taastamist vara realiseerima. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 127 118,64 krooni, mis ei katnud hagejale kostjate poolt tasumisele kuuluvat summat. Hageja sai vara võõrandmaisel kahju 97 806,81 krooni, mille palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja esitas kostjatele nõude , andes ka tasumise tähtaja, kuid kostjad nõuet täitnud ei ole.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Liisinguvõtja leiab, et kostja ei olnud teadlik kasutusrendilepingu sõlmimisest. Lepingule ei ole alla kirjutanud kostja juhatuse liige Kalju Ojamets vaid käendaja. Kuna lepingule oleks pidanud alla kirjutama kostja juhatuse liige Kalju Ojamets, ei saa lugeda lepingut pooltele siduvaks. Kostja leiab, et tehingu on teinud isik kel puudus selleks volitus ning seega on tegemist tühise tehinguga. Hageja esitatud liisinguvõtja avaldus hagejale puudutab hoopis teist liisingueset, volikiri on antud käendajale selleks, et esindada kostjat äriühingut puudutavates küsimustes mitte sõlmida uusi tehinguid. Müügiks ettevalmistamise kulud sisaldavad ka akut, aku vahetas kostjale teada olevalt järgmine omanik. Arusaamatu on müügiteenuse maksumus, sest auto müüs hoopis AS mitte AS . Vara on võõrandatud alla turuhinna
Liisinguvõtja esitas kohtuistungi toimumise päeval kell 8.59 so üks tund enne kohtuistungit taotluse lükata asja arutamine edasi, kuna kostja juhatuse liikmetest kaks on töölähetuses ning kolmas juhatuse liige K O haigestus päev enne kohtuistungit. Töölähetuses viibivad juhatuse liikmed ei olnud kostja esindajaks tehingu tegemise ajal, seega ei saa nad anda seletusi lepingu sõlmimise kohta. Taotlusele oli lisatud töölähetuse käskkiri. Kohus leiab, et kohtuistungi edasilükkamiseks puudub põhjus. K O haigestumise kohta ei ole kohtule esitatud tõendeid, samas on K O väidetaval haige olemise päeval so kohtuistungile eelneval päeval allkirjastanud tõendi kostja juhatuse liikmete H R ja E T töölähetuse kohta. Kostja on oma kirjalikus vastuses nõustunud kirjaliku menetlusega. Asjaolu, et kostja juhatuse liikmed ei oska anda seletusi lepingu sõlmimise kohta, ei saa olla kohtuistungi edasilükkamise põhjuseks. Seadusliku esindaja seletus ei saa olla kohtus tõendiks, kostja ei ole esitanud taotlust seadusliku esindaja vande all seletuse andmiseks. Töölähetus ei ole mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks. Kohtukutse toimetati kostjale kätte , seega oli istungi aeg kostjale piisavalt varakult teada, leidmaks endale esindaja.
Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja käendaja esindajad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsiooni § 95 lg 1 järgi loob esindaja poolt volituse piires tehtud tehing kohustused vahetult esindatavale. Kohtule esitatud avalduse ja liisinguvõtja poolt käendaja nimele väljastatud volikirjaga on tõendatud, et käendajal oli pädevus sõlmida liisinguvõtja nimel kasutusrendi leping. Väide, et volikiri oli antud käendajale välja liisinguvõtja esindamiseks seoses juba sõlmitud lepingutega seotud küsimustes, ei ole tõendatud, sest volikirjas ei ole käendaja esindusõigust kuidagi piiratud. 2 (4)
2-06-1187
TsK § 165 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes punktides. TsK § 165 lg 2 sätestab, et leping võidakse sõlmida ka tellimuse täitmisele võtmise teel. Kohus asub seisukohale, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et lepingu loetakse sõlmituks täitmisele asumisega. Lepingu ese on kostjale üle antud ja kostja on tasunud lepingust tulenevaid makseid. Seega on kostjad asunud reaalselt lepingut täitma. Kohtule esitatud hageja raamatpidamise väljavõttest nähtub, et lepingu eseme eest on liisingumakseid tasunud mõlemad kostjad ning sellest tulenevalt on kostja vastuväited selle kohta, et ta ei teadnud lepingu olemasolust, on paljasõnalised. Kohtule esitatud hageja kirjast nähtub, et hageja ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemine toimus võlaõigusseaduse kehtimise ajal. Liisingleping on oma olemuselt kestvusleping, seega kuulub vastavalt võlaõigusseaduse rakendusseaduse § 12 lepingu ülesütlemise ja sellest tulenevate tagajärgede suhtes kohaldamisele lisaks lepingule ja võlaõigusseaduse sätted. Kohtule esitatud kasutusrendi üldtingimused p 11.1.2 sätestab hageja õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et kostja jättis liisingumaksed tasumata. Kostjad ei ole ka tõendanud asjaolu, et kostjad on liisingumakseid tasunud st oma kohustuse täitnud. Kohustuse täitmise tõendamine on kostja kohustus. Kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud lepingu üles ütlema ennetähtaegselt, sest liisinguvõtja ei täitnud oma kohustust hageja ees. Oluline on märkida, et kasuturendi üldtingimused ei näe ette liisinguvõtjale võimalust leping ennetähtaegselt üles öelda. Kasuturendi üldtingimuste p 5.19 järgi oli liisinguvõtjal kohustus hüvitada kõik vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hageja nimetab sellisteks kahjudeks vara jääkmaksumuse ja vara realiseerimismaksumuse vahet Vara realiseerimisel tekkinud kulud koosnevad OÜ poolt kantud kuludes, milleks on sõiduki pukseerimine, remont, müügieelne keemiline puhastus, aku vahetus ja AS müügiteenus. Kostja on esitanud vastuväite, et auto vastuvõtmisel ei fikseeritud sõiduki olukorrale pretensioone. Leping p 5.19 järgi on liisinguvõtjal kohustus hüvitada ka vara müügiks ettevalmistamisega seotud kulud. Seega ei ole asja lahendamisel oluline, kas autol fikseeriti selle vastvõtmisel liisinguvõtjalt hagejale puudused või mitte, vaid asjaolu, kas nimetatud kulutused on vajalikud auto müügiks ettevalmistamiseks. Kohus leiab, et auto tehnilise seisundi parendamine ja auto puhastamine on põhjuslikus seoses müügiks ettevalmistamisega. Arvestades auto pikka realiseerimise aega, on mõistlik ka sõiduki aku vahetus. Samuti on mõistlik asjaolu, et hageja kasutab vara müügi realiseerimisel vastaval alal tegutseva äriühingu teenuseid. Kostja vastuväited selle kohta, et vara on võõrandatud alla turuhinna, on paljasõnalised. Kostjal oli kohustus tõendada seda, et hageja esitatud väited turuhinna ja muude tehtud kulutuste osas on ebamõistlikult suured. Kasutusrendi üldtingimuste p 9.1 järgi on liisinguvõtja kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu ja selle eest ka tasuma, samuti on liisinguvõtjal kohustus tasuda kasutusrendi üldtingimuste p 2.3 järgi rendimakseid. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kindlustusmakse ja rendimakse võlgnevuste osas. Samuti ei ole kostjad tõendanud nende kohustuste täitmist, seega on hageja õigustatud nõudma ka kindlustusmakse ja tasumata rendimaksete tasumist. VÕS õ 76 lg 1 järgi tuleb kohustu täita vastavalt kokkuleppele. Lepingu sõlmimisega võttis liisinguvõtja vabatahtlikult kohustusi, mille sisu on sätestatud kasutusrendilepingus ja kasutusrendi üldtingimustes. Liisinguvõtja ei ole oma lepinguga võetud kohustust täitnud. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes vääramatu jõu olemasolul. Kosjad ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu, seega vastutav liisinguvõtja oma kohustuse täitmata jätmise eest ja peab kandma kokkuleppest ja seadusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul on selleks võlgnevuse väljamõistmine kohtu poolt. Käendaja on sõlminud hagejaga lepingu liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks. VÕS § 142 lg 1 järgi vastutab 3 (4)
2-06-1187
käendaja solidaarselt põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmisel. Käendaja vastutus on piiratud 16 590,33 euroga. Hageja nõue käendaja vastu on väiksem kui käenduse piirmäär. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 97 806,81 krooni. TsMS § 162 alusel jäävad menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kostjate kanda jäävad muuhulgas ka hageja tasutud riigilõiv ja riigi poolt kantud postikulud. .
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.