VÔlausaldaja CKE Inkasso Oà (registrikood 11512890) VÔlausaldaja Versobank AS (likvideerimisel, registrikood 10586461), seaduslik esindaja likvideerija Ksenia Kravtƥenko VÔlausaldaja Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), lepinguline esindaja Martin Velling VÔlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling VÔlausaldaja Coop Liising AS (registrikood 10079244), lepinguline esindaja Kerly Riivik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1
1.VÔtta asja materjalide juurde mÀÀruskaebemenetluses esitatud tÔendid.
JÀtta Harju Maakohtu 18.07.2024 mÀÀruse resolutsioon muutmata, kuid muuta mÀÀruse pÔhjendusi.
3.JÀtta G.G mÀÀruskaebus rahuldamata.
4.JÀtta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus vÔlgniku kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on Ôigus esitada mÀÀruskaebus Riigikohtule 15 pÀeva jooksul alates kÀesoleva mÀÀruse kÀttetoimetamisest. MÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilÔiv. Hagita menetluses Riigikohtus vÔib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise vÔi advokaadi vahendusel. Kui mÀÀruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab kindlaks asja lahendanud maakohus mÔistliku aja jooksul pÀrast mÀÀruse jÔustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Harju Maakohus kuulutas 30.04.2009 vĂ€lja G.G (vĂ”lgnik) pankroti. 20.04.2016 kinnitas kohus vĂ”lgniku pankrotimenetluses lĂ”pparuande ning lĂ”petas pankrotimenetluse. VĂ”lgniku pankrotimenetluses jĂ€i rahuldamata DOCS Baltic OĂ nĂ”ue 6 104 005,49 eurot, H.G Consult OĂ nĂ”ue 3 468 338,28 eurot, EURO KINNISVARAARENDUS OĂ nĂ”ue 2 565 772,37 eurot, Trebor Invest OĂ nĂ”ue 967 727,08 eurot, Veho Eesti Aktsiaseltsi (praeguse nimega Auto Bassadone OĂ) nĂ”ue 471 946,47 eurot, CKE Inkasso OĂ nĂ”ue 197 847,90 eurot, Marfin Pank Eesti AS (praeguse nimega Versobank AS (likvideerimisel)) nĂ”ue 189 633,48 eurot, Aktsiaseltsi SEB Liising nĂ”ue 115 047,44 eurot, AS SEB Pank nĂ”ue 51 433,42 eurot ning Krediidipanga Liisingu AS (praeguse nimega Coop Liising AS) nĂ”ue 25 555,08 eurot. Maakohus algatas 29.04.2016 mÀÀrusega vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas usaldusisikuks Q.Y.
2.Usaldusisik esitas 30.05.2017, 18.02.2018, 08.03.2019, 23.04.2020 ja 11.03.2021 kohtule usaldusisiku aruanded. Aruannete kohaselt töötas vĂ”lgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni 2018. aasta lĂ”puni W OĂ-s, kus tema töötasu suuruseks 2016 ja 2017. aastal oli 600 eurot neto ning 2018. aasta jaanuaris 664 eurot neto ning ĂŒlejÀÀnud kuudel 800 eurot neto. Alates 2019. aastast töötab vĂ”lgnik X OĂ-s, kus tema keskmine netotöötasu kuus 2019. aastal oli 909,31 eurot ning ajavahemikul 01.01.2020-28.02.2021 811,31 eurot. Kogu perioodil oli vĂ”lgnikul kaks ĂŒlalpeetavat. Usaldusisik esitas 17.05.2023 tĂ€iendava aruande vĂ”lausaldajatele tehtud vĂ€ljamaksete kohta, mille kohaselt tegi vĂ”lgnik menetluse kestel vĂ”lausaldajatele vĂ€ljamakseid jĂ€rgnevalt: DOCS Baltic OĂ-le 12 320,24 eurot, H.G Consult OĂ-le 7000,14 eurot, Euro Kinnisvaraarendus OĂle 5177,25 eurot, TREBOR Invest OĂ-le 1954,32 eurot, Auto Bassadone OĂ-le 951,45 eurot, CKE Inkasso OĂ-le 400,01 eurot, Versobank AS-ile (likvideerimisel) 382,86 eurot, AS-ile SEB Liising 231,44 eurot, AS-ile SEB Pank 102,86 eurot ning Coop Liising AS-ile 51,43 eurot. 2
3.Maakohus kuulas vĂ”lgniku, usaldusisiku ja kohale ilmunud vĂ”lausaldajad Ă€ra 10.11.2021 ja 23.05.2023. VĂ”lgnik selgitas 10.11.2021 Ă€rakuulamisel, et tema tööks on olnud konsulteerida ĂŒhte automĂŒĂŒgi ettevĂ”tet ja hetkel konsulteerib ta kinnisvara ettevĂ”tet. Tema töö on sĂ”ltunud enamuses nende projektide edukusest, mida ta analĂŒĂŒsis ja ette valmistas ning teatud töötasu on tal veel saada, sĂ”ltuvalt projekti realiseerumise ajast. Midagi vĂ”ib n-ö boonustena juurde tulla, see sĂ”ltub, millal projektid realiseeruvad. Suurema tulu teenimiseks vĂ”lgnik enda sĂ”nul eraettevĂ”tjana tegutseda ei saa, kuna ta ei ole krediidikĂ”lbulik ning tema hea nimi on möödunud sĂŒndmuste kĂ€igus rikutud. 23.05.2023 Ă€rakuulamisel mĂ€rkis vĂ”lgnik, et on saanud viimase kahe aasta jooksul arendustasu ehk boonust kokku ca 30 000 eurot ning see on kĂ”ik vĂ”lausaldajate nĂ”uete katteks lĂ€inud. Igakuisest töötasust, mis on umbes 1040 vĂ”i 1050 eurot neto, ei ole ta vĂ€ljamakseid teinud, sest seaduse jĂ€rgi peab talle endale ja ka lastele raha kĂ€tte jÀÀma. VĂ”lgniku sĂ”nul oli tal ka pankrotieelsel ajal Eesti keskmine palk ning vĂ€ga suuri sissetulekuid ei ole ta kunagi teeninud. Usaldusisik leidis, et vĂ”lgniku poolt vĂ”lausaldajatele tehtud maksed summas ca 30 000 eurot on mĂ€rkimisvÀÀrne summa. Arvestada tuleb, et vĂ”lgnikul on ka alaealised lapsed. VĂ”lausaldajate seisukohad
4.H.G Consult OĂ, DOCS Baltic OĂ ja Auto Bassadone OĂ avaldasid, et ei ole kohustustest vabastamisele vastu.
5.Trebor Invest OĂ arvates ei ole vĂ”lgniku jutt tema sissetulekute osas usutav. Tööandja X OĂ nĂ€ol on tegemist kĂŒllaltki arvestatava ĂŒhinguga. Ilmselt oodatakse projektide realiseerimisega, kuni vĂ”lgnik saab vĂ”lgadest vabastatud ja siis saab ta rahad kĂ€tte. VĂ”imalik, et need boonused vĂ”lgnikule kui fĂŒĂŒsilisele isikule ei laekugi.
6.Coop Liising AS ei nÔustunud vÔlgniku kohustustest vabastamisega ja leidis, et ainult töökoha ja regulaarse töötasu olemasolu ei saa kÀsitada mÔistlikult tulutoova tegevusena. VÔlgnikult on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul laekunud kokku 333,72 eurot.
7.AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising ei nÔustunud vÔlgniku kohustustest vabastamisega ning leidsid, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on varasemalt olnud erakordselt suured sissetulekud ja kohustused, ei suuda teenida suuremat sissetulekut. Seega on tÔenÀoline, et vÔlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud vÔi ei ole vÀhemalt teinud mingeid tÔsiseltvÔetavaid pingutusi, et arvestatavat tulu teenida.
8.Versobank AS (likvideerimisel) palus jÀtta vÔlgnik kohustustest vabastamata. VÔlausaldaja on seisukohal, et vÔlgniku selgitused sissetulekutest ja tulemustasudest on segased ning neist ei ole vÔimalik jÀreldada reaalset soovi PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi tÀita. Pole eluliselt usutav, et töövÔimeline kÔrgharidusega mees, kes tegutseb tulutoovas valdkonnas, elatub miinimumpalgast.
9.EURO KINNISVARAARENDUS OĂ ja CKE Inkasso OĂ menetluses seisukohti ei esitanud.
Maakohtu mÀÀrus 3
10.Maakohus lĂ”petas vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus teda pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest vabastamast ning vabastas usaldusisiku tema ĂŒlesannetest. VĂ”lausaldajate nĂ”uete suuruseks on kokku 14 080 318,51 eurot ning vĂ”lgnik on tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul vĂ”lausaldajatele kokku 28 340,56 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli vĂ”lgniku sissetuleku suuruseks 2016. a mĂ€rtsist kuni 2023. a aprillini 94 595,14 eurot, mis sisaldab tulumaksu. VĂ”lgniku selgituste kohaselt on ta viimased viis aastat töötanud X OĂ-s arenduskonsultandina. Tema netopalk on 1040 vĂ”i 1050 eurot, millele lisanduvad realiseerunud arendusprojektide tasude eest boonuspalgad. Nimetatud boonuspalgad ei ole (v.a 2022. a aprillis 21 722,51 eurot) vĂ”lgniku arvele laekunud, millest tulenevalt on alust jĂ€reldada, et ta on varjanud oma tegelikku sissetulekut ja ning vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamiseks ei ole laekunud raha. Sellega on vĂ”lgnik kahjustanud vĂ”lausaldajate huve. VĂ”lgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. VĂ”lgnik on rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, jĂ€ttes tĂ€itmata kohustuse tegeleda mĂ”istlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda pole, siis seda otsima ning kohustuse mitte varjata oma sissetulekuid ja vara. VĂ”lgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust otsida aktiivselt sissetulekut ja esitada kohtule tĂ”esed andmed oma sissetulekute ning varade kohta. VĂ”lgnik selgitas 10.11.2021 Ă€rakuulamisel, et ta ei suuda rohkem teenida. VĂ”lgnik on kohustustest vabastamise perioodil saanud igakuiselt miinimum- vĂ”i miinimumilĂ€hedast töötasu. Ei ole usutav, et vĂ”lgnik ei ole suuteline teenima rohkem. VĂ”lgnik ei ole esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, et ta oleks tasuvamat tööd otsinud. Samuti ei ole vĂ”lgnik esitanud ĂŒhtegi pangakonto vĂ€ljavĂ”tet, millest nĂ€htuks, kuhu on laekunud tema töötasu, mille pĂ”hjal saaks kohus töötasu suurust kontrollida. Olemasoleva informatsiooni pinnalt jĂ€reldub, et vĂ”lgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud tĂ€ielikult passiivne vĂ”i on varjanud oma tegelikke sissetulekuid. VĂ”lgniku kĂ€itumisest vĂ”ib jĂ€reldada, et tal puudub tegelik huvi ja soov leida tulutoovamat tegevust, et tĂ€ita kohustusi suuremas ulatuses. VĂ”lgnik on rikkunud tulutoova tegevuse otsimise ja oma sissetulekute kohta teabe andmise kohustust tahtlikult ja kahjustanud sellega vĂ”lausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb vĂ”lgnik jĂ€tta pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest vabastamata. MÀÀruskaebus
11.VĂ”lgnik esitas mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ja teha uus mÀÀrus, millega vabastada ta pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest.
11.1.Pankrotimenetluse ja sellele jĂ€rgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvus on olnud ebamĂ”istlik ja ebaĂ”iglane. Pankrotimenetlus kestis seitse ja vĂ”lgadest vabastamise menetlus kaheksa aastat ehk kokku 15 aastat. Juhul kui vĂ”lgnik jÀÀb oma kohustustest vabastamata, omab kohtumÀÀrus tĂ€itedokumendi tĂ€hendust ning TsĂS § 157 lg-st 3 tulenevalt on vĂ”lausaldajatel kohtumÀÀruse jĂ”ustumise korral vĂ”imalik esitada see tĂ€itmisele 10 aasta jooksul. TMS § 481 lg 1 p 2 kohaselt lĂ”petab kohtutĂ€itur tĂ€itemenetluse nĂ”ude tĂ€itmise aegumise tĂ”ttu, kui jĂ”ustunud kohtulahendist tuleneva nĂ”ude esimest korda tĂ€itmiseks esitamisest on möödunud TsĂS §-s 157 sĂ€testatud tĂ€htaeg. Kui mĂ”ni vĂ”lausaldaja esitab nĂ”ude tĂ€itmisele 9 aasta ja 11 kuu möödumisel mÀÀruse jĂ”ustumisest, saab seda justkui tĂ€ita veel 10 aastat. KokkuvĂ”tvalt vĂ”ib lisaks juba 15 pankrotimenetlusega seotud aastale olla tĂ€iendavalt
4
veel 20 aastat vÔlgnikuks erinevates tÀitemenetlustes. Sellisel juhul oleks eraisikul n-ö tsiviilÔiguslik karistus arestitud kontode ja tegutsemispiirangute nÀol kokku ca 35 aastat.
11.2.VÔlgniku kohustused tulenevad kÀenduslepingutest, mis olid sÔlmitud erinevate ettevÔtete kohustuste kÀendamiseks. Laenu vÔtnud pÔhivÔlgnike suhtes on lÀbi viidud pankrotimenetlused ning ettevÔtted on registrist juba aastaid tagasi kustutatud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus vÔlgnik oleks ise vÔtnud isiklikult laenusid ning seda raha raisanud.
11.3.VĂ”lgnik on tegelenud kogu vĂ”lgadest vabastamise menetluse aja mĂ”istlikult tulutoova tegevusega, mille tulemusel on tehtud vĂ”lausaldajatele mĂ€rkimisvÀÀrseid vĂ€ljamakseid. VĂ”lgnik on saanud igakuiselt palka, kuid kuna tal on kaks alaealist last, ei ole kinnipeetav summa vĂ”lausaldajatele olnud igakuistest laekumistest vĂ€ga suur. Sellest ei saa aga jĂ€reldada seda, et vĂ”lgnik ei oleks tööd teinud ega otsinud tulutoovamat tegevust. VĂ”lgnik on korduvalt selgitanud, et tema boonustasud sĂ”ltusid erinevate arendusprojektide realiseerumisaegadest ning ĂŒhtegi boonustasu laekumist ei olnud ka töölepingutes igakuise laekumisena ette nĂ€htud. VĂ”lgnikule on menetluse kĂ€igus laekunud boonustasusid, mille arvelt on vĂ”lausaldajatele ka vĂ€ljamakseid tehtud. Seega ei ole vĂ”lgnik varjanud oma sissetulekuid ning kohtu jĂ€reldus sissetulekute varjamise kohta on tĂ”endamata ja ebaĂ”ige. Kohus ei ole tuvastanud vĂ”lgnikupoolset rasket sĂŒĂŒlist kĂ€itumist. Kohustuste mahu tĂ€itmisel ei saa arvestada kohustuste kogumahtu, kuna kĂ”ik kohustused tulenevad kĂ€enduslepingutest. Seejuures on suurimad vĂ”lausaldajad DOCS Baltic OĂ ja H.G Consult OĂ olnud vĂ”lgadest vabastamisega nĂ”us. Nimetatud vĂ”lausaldajate nĂ”uete suuruseks kokku on 9 572 343,77 eurot, mis moodustab rahuldamata jÀÀnud nĂ”uete kogusummast 67,6 %. Asjas ei ole esitatud tĂ”endeid selle kohta, et vĂ”lgnikul oleks olnud suuremaid sissetulekuid vĂ”i et ta oleks oma sissetulekuid kuidagi varjanud. VĂ”lgnik kinnitab, et on esitanud kogu info oma sissetulekute kohta ausalt ning ei ole ei usaldusisiku ega ka kohtu eest midagi varjanud. VĂ”lgnikul ei ole vĂ”imalik tĂ”endada negatiivset asjaolu. VĂ”lgnik on esitanud kohtule ka oma töölepingute koopiad ja palgaarvestused. KĂ”ik andmed, mida kohus on kĂŒsinud, on kohtule esitatud.
11.4.Maakohtu mÀÀruses mÀrgitud nÔuded on sama suured, kui need olid pankrotimenetluse lÔppemisel ning kohus ei ole neist maha arvestanud menetluse kestel tehtud makseid 28 572 eurot.
11.5.Vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud lĂ”pparuandele nĂ€htub, et pankrotimenetluses laekus pankrotivarasse 327 578,19 eurot ning vĂ”lausaldajatele tehti vĂ€ljamakseid kokku 293 397,09 eurot. Pankrotimenetluses vÔÔrandati lisaks vĂ”lgniku kodule ka veel ĂŒheksa kinnistut. Kohus on jĂ€tnud arvesse vĂ”tmata asjaolu, et vĂ”lausaldajad on tegelikult saanud pankrotimenetluse raames juba ulatuslikes summades vĂ€ljamakseid ning et vĂ”lgnik on kaotanud oma kodu ja ka kĂ”ik muu vara selleks, et katta kĂ€enduskohustustega vĂ”etud kohustusi. Menetluse edasine kĂ€ik
12.VĂ”lausaldaja Coop Liising AS palus mÀÀruskaebuse rahuldamata jĂ€tta. ĂlejÀÀnud vĂ”lausaldajad ei ole mÀÀruskaebuse osas seisukohta esitanud.
13.Maakohus vÔttis mÀÀruskaebuse menetlusse, jÀttis selle rahuldamata ja edastas lÀbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5
14.Ringkonnakohus mÀÀras 28.01.2025 vÔlgnikule, vÔlausaldajatele ning vÔlgniku tööandjale X Oà tÀhtaja tÀiendavate andmete ja tÔendite esitamiseks.
14.1.VĂ”lgnik tĂ”i vastuses kohtunĂ”udele vĂ€lja, et on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse ajal elanud ĂŒĂŒrikorteris Tallinnas. Ta on elanud seal alates 2011. aastast, kui kolis vĂ€lja oma kodust aadressil XXX, Tallinn. Kuni 2023. aasta lĂ”puni elas tema juures nĂ€dalaste vahedega ka tema kaks last. 2024. aastast on vĂ”lgnik enamuse ajast elanud ĂŒksi, kuna laste emal on tekkinud lastele paremad elamistingimused. Kuni 2024. aasta lĂ”puni oli vĂ”lgniku pĂ”hipalk 1000 eurot kuus ning leibkonna igakuised kulud olid umbes sama suured (ĂŒĂŒri- ja kommunaalkulud ca 300 eurot, toit 250 eurot, lastega seonduvad kulutused 200-300 eurot, muud vĂ€iksemad kulud 100-200 eurot). Tööga seonduvateks sĂ”itudeks on vĂ”imalik kasutada ametiautot ning kuna vĂ”lgnik palju kodukontoris, siis poole ĂŒĂŒri- ja kommunaalkuludest tasub tööandja X OĂ. MĂ”nikord on vĂ”lgnik saanud toetuda ka oma ema rahalistele vahenditele, mille ta on esimesel vĂ”imalusel tagastanud. VĂ”lgniku sĂ”nul elab ta ĂŒsna kokkuhoidlikult ning ei ole endale erilisi kulutusi lubanud. VĂ”lgnik esitas tĂ”enditena oma konto vĂ€ljavĂ”tted aastate 20062009 kohta ning endaga seotud maksete vĂ€ljavĂ”tted oma ema arvelduskontolt alates 2016. aastast.
14.2.Coop Pank AS vastas, et jÀÀb oma 02.09.2024 esitatud seisukoha juurde ja midagi tÀiendavat lisada soovi. Teised vÔlausaldajad vastuseid ei esitanud.
14.3.X OĂ esitas vastuse, mille kohaselt töötab vĂ”lgnik alates 01.02.2019 ettevĂ”ttes kinnisvaraalaste arendusprojektide projektijuhi-konsultandi ametikohal. Alates sellest ajast on vĂ”lgniku poolt juhitavad ja valminud projektid olnud Treiali tee 2 ja 4, Peetri, Rae vald Ă€rihoone arendus, Vana-Kuuli 21, Tallinn kortermajade arendus ning Offgrid moodulmaja nĂ€idismaja lahenduse vĂ€ljatöötamine. Pooleliolevateks projektideks on Sauki (Peetri, Rae vald) kinnistu detailplaneeringu lĂ€biviimine, Osmussaare tee 6, Tallinn Ă€rihoone arendus, Treiali tee 6, Peetri, Rae vald, Ă€ri- ja laohoone arendus, ArukĂŒla kortermajade arendus, Radari tee 7, Peetri, Rae vald Ă€ri- ja laohoone arendus, Helgi tee 6, Peetri, Rae vald Ă€ri- ja laohoone arendus ning Helgi tee 14, Peetri, Rae vald, Ă€ri- ja laohoone arendus. X OĂ selgitas, et vĂ”lgniku töötasuga seonduva tulemustasu osa vĂ€ljamaksmine sĂ”ltub tema poolt juhitavate kinnisvaraliste arendustegevuste tulemuslikkusest, st arenduskasumi suurusest. Lisaks on juhatusel on Ă”igus sĂ”ltuvalt vĂ”lgniku poolt juhitud arendusprojektide tulemuslikkusest rakendada ka lisatasude maksmist juhul. Kohustustest vabastamise perioodil on vĂ”lgnikule makstud tulemustasusid jĂ€rgmiselt: aprillis 2022. a Treiali tee 2 ja 4 Ă€rihoone arenduse eest 10 733,33 eurot (12 kuu neto töötasu); Vana-Kuuli 21, Tallinn kortermajade arenduse eest 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) ning Offgrid moodulmaja nĂ€idismaja lahenduse vĂ€ljatöötamise eest 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu).
15.Usaldusisik esitas kohtu nÔudmisel tema kÀsutuses oleva vÔlgniku konto vÀljavÔtte perioodi 29.04.2016-07.02.2025 kohta.
16.Swedbank AS esitas 20.02.2025 ringkonnakohtu nĂ”udmisel vĂ”lgniku ema Y arvelduskontode vĂ€ljavĂ”tted kohustustest vabastamise perioodi osas. VĂ”lgnik tĂ”i vastusena ringkonnakohtu kĂŒsimustele 06.03.2025 vastuses vĂ€lja, et 2016. aasta augustis kĂŒsis Y DOCS Nordic OĂ-st ja DOCS Baltic OĂ-st tagasi suurema osa sinna antud laenudest ning soetas kaks korteriomandit. Nimetatud korteriomandid mĂŒĂŒs ta Ă€ra septembris
6
2020 ja novembris 2022. Korterite mĂŒĂŒgist saadud rahalised vahendid andis Y laenuna X OĂ kasutusse.
17.Coop Liising AS leidis oma 14.03.2025 seisukohas, et vÔlgnik on ilmselt kasutanud Y kontot ainuisikuliselt, kui vÔlgnik pole just esitanud tÔendeid toimunud tehingute paikapidavuse kohta. Teised vÔlausaldajad seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohus mÀÀrus on lÔppjÀreldustes Ôige, kuid mÀÀruse pÔhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). MÀÀruskaebus jÀÀb rahuldamata.
19.Ringkonnakohus vÔtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu mÀÀruskaebemenetluses esitatud tÔendid.
20.FĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele PankrS-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.
21.Asjas ei ole tĂ”endatud, et vĂ”lgnik oleks sĂŒĂŒliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sĂ€testatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Kohustus tegeleda mĂ”istlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tĂ€hendada seda, et pankrotivĂ”lgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jĂ€tkab endise, vĂ€hetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste sĂŒĂŒlist rikkumist, mis annab aluse jĂ€tta ta kohustustest vabastamata. Arvestada tuleks seejuures vĂ”lgniku elukorraldust, vĂ”imeid jms asjaolusid (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19). AinuĂŒksi asjaolu, et vĂ”lgnik töötas menetluse ajal projektijuhi/konsultandina ning sai sellist pĂ”hipalka, mis PankrS § 173 lg-st 5 tulenevalt (arvestades mh, et vĂ”lgnikul on olnud menetluse kestel kaks ĂŒlalpeetavat) ei vĂ”imaldanud vĂ”lausaldajatele igakuiseid vĂ€ljamakseid teha, ei ole sĂŒĂŒline kohustuse rikkumine. VĂ”lgniku tööandja X OĂ on selgitanud, et lisaks pĂ”hipalgale maksab tööandja vĂ”lgnikule projekti realiseerumisel boonust, sh kohustustest vabastamise ajavahemikul 10 733,33 eurot (12 kuu neto töötasu), 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) ning 2683,33 eurot (3 kuu neto töötasu) aprillis 2022. VĂ”lgnik ise selgitas, et on pidanud sellise tasustamissĂŒsteemiga töötamist asjaolusid arvestades (hea nimi on rikutud ning ettevĂ”tlusega tegelemiseks ei ole ta krediidikĂ”lbulik) pĂ”hjendatuks. Usaldusisiku 17.05.2023 aruande kohaselt on vĂ”lausaldajatele vĂ€ljamakseteks lĂ€inud kokku 28 572 eurot. Kuna vĂ”lgnik on kokkuvĂ”ttes teeninud tulu, mis on vĂ”imaldanud vĂ”lausaldajatele sellises summas vĂ€ljamakseid teha, puudub otseselt alus vĂ€ita, vĂ”lgnik oleks sĂŒĂŒliselt tulutoova tegevusega tegelemise kohustust rikkunud.
22.KĂŒll aga saab tĂ”endite pĂ”hjal asuda seisukohale, et vĂ”lgnik on rikkunud sĂŒĂŒliselt PankrS § 173 lg-s 2 sĂ€testatud kohustust mitte varjata saadud tulusid ja vara. VĂ”lgniku enda arvelduskonto oli kohustustest vabastamise jooksul usaldusisiku kĂ€sutuses ning vĂ”lgniku töötasud laekusid tema ema Y arvelduskontole. Nagu vĂ”lgnik oma 10.02.2025 menetlusdokumendis vĂ€lja tĂ”i, on Y arvelduskontolt tasutud igakuiselt vĂ”lgnikuga seonduvaid kulusid (lastega seonduvad maksed, vĂ”lgniku enda arved jne). Kuna vĂ”lgnik esitas Y kontode vĂ€ljavĂ”tted ĂŒksnes osaliselt ning kopeerituna Exceli failidesse, kĂŒsis ringkonnakohus 7
Swedbankist Y kontode vĂ€ljavĂ”tted kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta tervikuna. Lisaks vĂ”lgniku enda poolt nimetatud sissetulekutele (st igakuine töötasu) W OĂ-st ning X OĂ-st nĂ€htuvad Y arvelduskontodele tehtud (dtl 524-835) jĂ€rgmised maksed: DOCS Baltic OĂ poolt 27.05.2016 2000 eurot, 05.08.2016 44 000 eurot, 29.08.2016 5000 eurot ja 600 eurot, 06.10.2016 5000 eurot, 02.12.2016 5000 eurot, 14.03.2018 8000 eurot, 23.04.2020 2500 eurot, 12.05.2022 5000 eurot; OĂ DOCS Nordic 05.08.2016 5000 eurot ja 09.08.2016 3000 eurot; X OĂ poolt 17.05.2023 6000 eurot, 25.07.2023 3000 eurot, 27.07.2023 7000 eurot, 02.10.2023 3300 eurot, 20.12.2023 2000 eurot, 14.02.2024 2000 eurot, 21.02.2024 1000 eurot, 26.04.2024, 1000 eurot, 25.07.2024 1000 eurot, 02.10.2024 3000 eurot, 08.11.2024 10 000 eurot, 08.11.2024 5000 eurot. Y kontodelt on tehtud jĂ€rgmised maksed: DOCS Baltic OĂ-le: 26.06.2019 5000 eurot, 19.08.2016 600 eurot, 27.11.2020 2500 eurot; SKle 11.07.2019 1000 eurot, 17.02.2020 1500 eurot; 14.04.2020 1000 eurot; 23.04.2020 2500 eurot; 08.11.2024 10 000 eurot, 09.11.2024 5000 eurot ning X OĂ-le 23.09.2020 9500 eurot, 24.09.2020 10 000 eurot, 25.09.2020 10 000 eurot, 26.09.2020 10 000 eurot, 28.09.2020 10 000 eurot, 29.09.2020 9500 eurot, 30.09.2020 6000 eurot, 10.11.2022 10 000 eurot, 11.11.2022 10 000 eurot, 14.11.2022 10 000 eurot, 15.11.2022 10 000 eurot. DOCS Baltic OĂ nĂ€ol on tegemist vĂ”lgniku vĂ”lausaldajaga pankrotimenetluses, kelle nĂ”ude suuruseks on 6 104 005,49 eurot. VĂ”lgnik on maakohtule 10.11.2021 toimunud Ă€rakuulamisel avaldanud, et tegemist on tema endise tööandjaga. DOCS BALTIC OĂ juhatuse liige J.T on maakohtule esitatud selgituses (dtl 241-243) vĂ€lja toonud, et 04.03.2015 sĂ”lmis DOCS Baltic OĂ emaettevĂ”te DOCS Nordic OĂ arendusteenuse pakkumise lepingu MĂ”igu Maja arendamiseks. 2016 a. sĂŒgiseks oli MĂ”igu Maja arendus pĂ”himĂ”tteliselt lĂ”pule viidud ning DOCS Balticu OĂ poolsed kohustused tĂ€idetud. DOCS Baltic OĂ kandis lepingu tĂ€itmisega kaasnenud kulutusi ning aitas kaasata arendusprojekti teostamiseks vajalikke lisafinantseeringuid (sh krediidiasutustelt). 2018. ja 2019. aasta jooksul laenas DOCS Baltic OĂ lisavahendeid X OĂ-lt ettevĂ”tte Ă€ritegevuse ning sellega seonduvate kohustuste teenindamiseks. Laenude tagamiseks sĂ”lmiti 01.08.2019 X OĂ-ga kokkulepe, mille kohaselt pidi W tasuma arendustasud OĂ DOCS Baltic OĂ asemel X OĂ-le. Ringkonnakohus on Ă€riregistrist tuvastanud, et SK nĂ€ol on tegemist W OĂ juhatuse liikmega. DOCS Nordic OĂ ĂŒheks osanikuks on vĂ”lgniku tööandja X OĂ. VĂ”lgnik ise on oma ema kontolt tehtud maksete osas selgitanud, et tema ema on andnud laene nii DOCS Baltic OĂ-le, OĂ-le DOCS Nordic, SKle ning X OĂ-le. VĂ”lgniku sĂ”nul kĂŒsis Y augustis 2016. a DOCS Nordic OĂ-st ja DOCS Baltic OĂ-st tagasi suurema osa sinna antud laenudest ning soetas kaks korteriomandit, mille ta omakord septembris 2020.a ja novembris 2022. a Ă€ra mĂŒĂŒs. Korterite mĂŒĂŒgist saadud rahalised vahendid andis Y laenuna X OĂ kasutusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et vĂ”lgniku selgitused ema poolt antud laenudest ei ole eluliselt usutavad. VĂ”lgnik ei ole esitanud vĂ€idetavate laenude ja nende tagasimaksmiste kohta mingeid tĂ”endeid (nt alusdokumente) ega selgitusi. JÀÀb arusaamatuks, miks on vĂ”lgniku ema andnud vĂ”lgniku tööandjatele sellistes summades laene ning milline on tema seos ettevĂ”tetega. VĂ”lgnik oli ja on neis ettevĂ”tetes vaid palgatöötaja ning ta pole enda sĂ”nul nendega muul viisil seotud. Kui vĂ”lgnik sai nĂ€iteks augustis 2016. a W OĂ-st töötasu 600 eurot, siis laekus tema emale samas kuus W OĂ-ga arenduslepingu sĂ”lminud DOCS Nordic OĂ-lt ja tema emaettevĂ”ttelt DOCS Baltic OĂ-lt vĂ€idetava laenu tagastusena kokku 57 600 eurot. VĂ”lgniku enda sĂ”nul töötas ta kuni jaanuarini 2019. a W OĂ-s. VĂ”lgniku ema on vĂ€idetavalt andnud vĂ”lgniku endise 8
tööandja juhatuse liikmele SKle laenu ka veel 2019., 2020. ja 2024. aastal. DOCS Baltic OĂ-le ja DOCS Nordic OĂ-le veel ka 2019. ja 2020. aastal. Kuna kĂ”ik eelviidatud ettevĂ”tted on omavahel seotud, on alust eeldada, et vĂ”lgnik on tegelikkuses osalenud nende Ă€ritegevuses muul viisil kui palgatöötajana ning on erinevate tehingute tegemiseks kasutanud oma ema Y arvelduskontosid. NĂ€iteks on Y arvelduskontolt tehtud mh ka 30.10.2016 makse X OĂ-le 2690 eurot selgitusega âosakapitali sissemakse 2500 eurot + 190 eurot riigilĂ”ivâ. Ăriregistri andmetel puuduvad Y-l seosed mistahes Ă€riĂŒhingutega (ta pole juhatuse liige, osanik ega aktsionĂ€r), vĂ€lja arvatud see, et ta on mĂ€rgitud tegelikuks kasusaajaks ettevĂ”tetes DOCS Nordic OĂ, X OĂ-s, PĂŒha Kaubandus OĂ-s ning PĂŒha Kodu OĂ-s. Viimase kolme ettevĂ”tte (sh vĂ”lgniku tööandja X OĂ) juhatuse liige ja ainuosanik on Q ning ettevĂ”tete registreeritud aadressiks on XXX, Tallinn. Nimetatud elukoht on mĂ€rgitud Rahvastikuregistris alates 31.01.2012 ka vĂ”lgniku registreeritud elukoha aadressiks, kuigi korteri omanikuks on Y. Ka eeltoodu viitab, et ettevĂ”tted on tegelikkuses vĂ”lgnikuga seotud ning tegelikuks kasusaajaks ettevĂ”tetes on eelduslikult vĂ”lgnik, kuid seda oma ema kaudu. Y on pensionĂ€r, kelle kontole on menetluse jooksul laekunud pension. Maksu- ja Tolliameti andmetel on tehtud talle viimane töötasu vĂ€ljamakse 2014. aastal E OĂ poolt ning enne seda on ta töötanud C AS-is. Seega pole vĂ”lgnik usutavalt selgitanud ega tĂ”endanud, milline on tema ema seos tema endise ja praeguse tööandjaga ning nendega seotud ettevĂ”tetega DOCS Nordic OĂ ja DOCS Baltic OĂ-ga. Ringkonnakohus leiab, et vĂ”lgnik on tahtlikult varjanud oma tegelikke tulusid, rikkudes seelĂ€bi sĂŒĂŒliselt PankrS § 173 lg-s 2 sĂ€testatud kohustust ning kahjustanud sellega vĂ”lausaldajate huve. Esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sĂ€testatud alus keelduda vĂ”lgnikku pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest vabastamiseks.
23.Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka mÀÀruskaebuse vĂ€ited, mille kohaselt on menetlus vĂ”lgniku suhtes ebaĂ”iglaselt kaua kestnud ning et vĂ”lgniku vĂ”lad tulenevad kĂ€enduslepingutest. Nimetatud asjaolud ei anna iseseisvat alust kohustustest vabastamiseks ning ei muuda fakti, et vĂ”lgnik on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust sĂŒĂŒliselt rikkunud.
24.Maakohus mÀrkis mÀÀruse resolutsiooni p-s 2, millistest pankrotimenetluses tÀitmata jÀÀnud kohustustest jÀÀb vÔlgnik vabastamata. VÔlgnik juhtis mÀÀruskaebuses tÀhelepanu, et maakohus ei ole nÔuete suuruse osas arvestanud vÔlgniku poolt menetluses tasutud maksetega. TÀitedokumendiks on antud juhul pankrotimenetluses lÔpparuande kinnitamise mÀÀrus (PankrS § 168), mitte kohustustest vabastamata jÀtmise mÀÀrus. Seega ei oma nÔuete suuruse osas tÀhtsust, kas maakohus on pankrotimenetluses tÀitmata jÀÀnud nÔuded kohustustest vabastamise mÀÀruse resolutsioonis uuesti vÀlja toonud vÔi mitte. Kui vÔlgnik on tÀitedokumendis mÀrgitud nÔude mingis osas tÀitnud, saab ta sellele nÔude tÀitmisel tugineda.
25.Menetluskulude jaotuse mÀÀramisele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-s sÀtestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Maakohus eksis asja lahendamisel TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 vastu, kui jÀttis jaotamata menetluskulud. Ringkonnakohus kÔrvaldab nimetatud rikkumise. Kuna vÔlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks jÀÀb rahuldamata ning kohus keeldub vÔlgnikku kohustustest vabastamast, on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel Ôiglane ja pÔhjendatud jÀtta menetluskulud vÔlgniku kanda.
9
TsMS § 177 lg 2 jĂ€rgi mÀÀrab asja lahendanud maakohus hĂŒvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mĂ”istliku aja jooksul alates mÀÀruse jĂ”ustumisest.
26.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause kohaselt saab mÀÀruse peale esitada mÀÀruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.