Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3, § 638, § 640 lg 1 ja §641 lg 1 alusel taotleb hageja kostjalt välja mõista 14 160 krooni ja kohtukulud. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidlusta pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu ja selle alusel hageja poolt kostja jaoks elumajja transiit-elektrikilbi paigaldamist. Kolmandatel isikutel tekkis elektrikilpide väljavahetamise järel suhtes nõue, mistõttu VÕS § 641 lg 2 p 4 alusel et saa hageja tööd pidada lepingutingimustele vastavaks. Hageja ei informeerinud kostjat ega tarbijaid enne transiit-elektrikilbi paigaldamisele asumist, et tarbijad saanuks kodumasinad elektrivõrgust välja lülitada, et vältida võimaliku kahju tekkimist. Kostja esindaja nõudis hagejalt suuliselt tehtud töö parandamist, mida hageja ka tegi. Hiljem ei ole majas ülepinget ilmnenud. VÕS § 649 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja seisukoht, mille kohaselt ainuüksi töö vastuvõtuaktile allakirjutamise tõttu peab kostja töö eest tasuma, ei vasta VÕS § 642 lõikes 1 sätestatule. Nõuete tasaarvestamise tagajärjel (...) tunnistab kostja hageja nõuet ... krooni suuruses. ... teatise taasarvestuse kohta esitas kostja vastuse lisana. ... krooni on kostjale tarbijate poolt esitatud kahju nõuded. Kahju tekkis ülepinge tagajärjel kodumasinate kahjustumisest. Kohtuistungil jäi kostja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlus puudub selle üle, et pooled sõlmisid ... töövõtulepingu (tl 4-5), mille p 1 kohaselt kohustus hageja teostama kostja tellimuse täitmiseks elumajades elektrikilpide paigaldamise. Kostja jättis hageja arve ... krooni suuruses tasumata, kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hageja nõuet ... krooni suuruses ning esitas tasaarvestusavalduse ... krooni suuruses, millises suuruses majaelanikud esitasid kostjale kahju hüvitamiseks avaldused. Arve mittetasumist põhjendab kostja töö mittevastavusega lepingutingimustele. Töövõtulepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) 36.peatükis sätestatu alusel. Kooskõlas VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks lepingus kokkulepitud töö tegemine. § 637 lg 1 sätestatust tuleneb, et maksmisele kuulub töövõtulepinguga kokkulepitud tasu ning sama paragrahvi 3.lõike kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lepingu p-s 2.1 leppisid pooled kokku tasu suuruses - ... krooni. Samas lepingu punktis leppisid pooled kokku, et ettemaksu suuruseks on ... krooni. Lepingu p-s 5 on sätestatud poolte kohustus töö üleandmiseks-vastuvõtmiseks akti alusel. ... kirjutasid pooled alla tööde vastuvõtu aktile nr ... (tl 6). Samal päeval esitas hageja kostjale arve nr ... (tl 7) ... krooni tasumiseks. Juhindudes VÕS § 643 peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Äriregistri kaardi ja ... otsuse nr ... (tl 19-23) kohaselt on kostja tegevusalaks võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu ja elektrienergia müük. Sellest järeldub, et kostja tellijana sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostjal kohustus tehtud töö viivitamatuks ülevaatamiseks. Tunnistaja J.T ütluste kohaselt ta pärast hageja poolt töö lõpetamist tööd üle ei vaadanud – see ei anna midagi, tuleb mõõta. Sellest järeldub, et kostja jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse töö viivitamatuks ülevaatamiseks. Arvestades kostja tegevusala pidanuks ta mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt töö üle vaatamise kohustuse täitmiseks

teostama vajalikud mõõtmised, millele tunnistaja J. T viitas, et vältida oma klientidel (majaelanike) kahju tekkimist. VÕS § 643 sätestatud ülevaatamine ei tähenda vaid vaatlemist, vaid ülevaatamist sõltuvalt töö eripärast. Ülevaatamine sisaldab ka mõõtmist, kui see on objekti eripära arvestades vajalik. Kostja väidab, et nõudis ... hagejalt tehtud töö parandamist, mida hageja ka tegi. VÕS § 641 lg 1 p 4 alusel ei olnud kostja väite kohaselt hageja töö lepingutingimustele vastav. Hageja ei informeerinud tarbijaid eelnevalt transiit-elektrikilbi paigaldamisele asumisest, mis võimaldanuks neil kodumasinad elektrivõrgust välja lülitada. Leping sellist kohustust hageja jaoks ei sisalda. Kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuses, elektritarbijad (...) olid tarbijad seoses sellega, et kostja varustas neid elektrienergiaga. Hageja ja ... elanike vahel puudusid suhted, millest tulenevalt nad olnuks tarbijad. Märgitu tõttu asub kohus seisukohale, et tarbijate informeerimist võinuks toimetada ka kostja. Juhindudes VÕS § 644 lg 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja väidab, et kostja ei teatanud puudustest hageja poolt teostatud töös ja et kodumasinate rikked põhjustas ühenduse katkemine elektrikilbis, mis oli majas varem olemas. Peale rikke ilmnemist kontrollisid hageja töötajad ühendust hageja poolt paigaldatud kilbis ja selles viga ei avastatud. Tunnistajatena ülekuulatud A.Ti ja P.T ütluste kohaselt kontrollis kostja esindaja J.T pärast hageja töötajate poolt elektrikilbi paigaldamist tehtud tööd, pretensioone ei esitanud. Tunnistajate ütluste kohaselt avastati majas sees oleva elektrikilbi juures, et nullsooned on kinni surumata. Tunnistajate poolt paigaldatud elektrikilbi juures puudusi ei olnud. Tunnistaja J.T ütluste kohaselt oli pärast hageja töötajate poolt elektrikilbi paigaldamist maja seinale pinge üle normi majas sees olevas elektrikilbis, transiitkilbis, mille hageja töötajad paigaldasid, oli pinge normis. Tunnistaja ütluste kohaselt oli suure tõenäosusega avarii transiitkilbis, kuid on ka võimalus, et see oli maja sees olevas kilbis. Tunnistaja ütluste kohaselt ta pärast hageja poolt töö lõpetamist tööd üle ei vaadanud – see ei anna midagi, tuleb mõõta. Algselt kinnistas tunnistaja, et hageja poolt paigaldatud kilbiga on kõik korras, hiljem hakkas järele mõtlema ja leidis, et suure tõenäosusega oli viga transiitkilbi nulljuhtme kinnitamises. Õige on kostja väide, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele tulenevalt VÕS § 641 lg 2 p 4, mille järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Kuna ei ole tõendatud, et ülepinge tekkis hageja töö tagajärje, ei saa kostja nimetatud sättele tugineda. Seetõttu puudub vajadus analüüsida tunnistajate R. K, K. P ja E. Vi (...) ütlusi. VÕS § 197 lg 1 võimaldab nõuded tasaarvestada, kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sättest tuleneb, et vastunõue peab olema sissenõutav. § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei lõpeta tasaarvestus kostja kohustust kuna hagejal on tema nõudele vastuväited. Kuna kostjal puudub alus nõude tasaarvestamiseks hageja vastuväite tõttu, tuleb hagi rahuldada hageja poolt esitatud suuruses. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja

nõuded, mistõttu hageja kohtukulu tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks on tasutud riigilõiv 1 050 krooni suuruses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.