Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 29.06.2005. a esitas OÜhagi A.Lvastu 6398,92 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga 15.06.2002. a kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 3199,46 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile Tele2 Eesti viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja andmetel jättis kostja lepingujärgsed maksed AS-ile Tele2 Eesti tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 3199,46 krooni. Eeltoodule lisandub viivis. Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 3199,46 krooni, viivised 3199,46 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 560 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 319,95 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate

sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Järelduvalt

Q-GSM

lepingust nr 888235 sõlmis kostja 21.12.2001. a mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks lepingu, kusjuures lepingu lahutamatuks osaks on Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud tingimuste p 4.1.2 alusel kohustus kostja talle osutatud teenuste eest maksma ning p 7.5 järgi maksega viivitamise korral viivist tasuma. Tulenevalt hageja poolt kostjale adresseeritud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ning viivisearvutustest on kostja põhivõlg 2199,46 krooni (kõneteenuste eest 1386,90 krooni ning telefonimaksete osas 812,56 krooni) ja viivis 3199,46 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Muuhulgas on selliseks asjaoluks kreeditori kahju olemasolu ja nõutava viivise ülemäärane suurus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-1-98 ja 3-2-01-41-02). Kostja ei ole hagiavaldusele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb põhivõla 2199,46 krooni ulatuses eeltooduga tuvastatuks ning viivisenõude esitatud suuruses põhjendatuks. Järelduvalt Tele2 Eesti AS saldo kinnitusest ning võlateatisest kuulub põhivõla koosseisu ka leppetrahv, mille suurus on 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõude varjatult esitanud, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Eeltoodu on lubamatu (analoogilisele seisukohale on ka Riikohus asunud kohtuasjas nr 3-2-1-9-06). TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Pealegi on hageja nõudeõigus tõendamata, sest lepingudokumentides leppetrahvi ei mainita. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 5398,92 krooni (põhivõlg 2199,46 krooni ja viivis 3199,46 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Leppetrahvi jätab kohus välja mõistmata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega tuleb riigilõiv 420 krooni kui põhjendatud kohtukulu kostjalt välja mõista. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt 100 krooni

välja mõista. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 520 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 158,10 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.