Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-06-8687
Tsiviilasi
Lõunakeskus OÜ hagi Kiirjuuksur OÜ vastu 148 781.65 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Lõunakeskus OÜ, rk 10667873, asukoht Viljandi mnt 13, 50412 Tartu; kostja Kiirjuuksur OÜ, rk 11044650, asukoht Riia 8-18, 51010 Tartu.
Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagiavalduse sisu Lõunakeskus OÜ ja Kiirjuuksur OÜ sõlmisid 12.06.2003 üürilepingu, mille esemeks oli Tartus Ringtee 75 asuvas kaubanduskeskuses paiknev üüripind. Kiirjuuksur OÜ ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu OÜ Lõunakeskus ütles üürilepingu 31.01.2006 ülesütlemisavaldusega üles alates 12.02.2006. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja üüri summas 101031.80 krooni, kõrvalkulud summas 22350.03 krooni, turundustasu 6412.12 krooni ja viivise 18987.70 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas posti teel kostjale tema asukohas 29.04.2006 hagimaterjalid. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui hagile ei vastata. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud üürilepinguga, selle lisadega, üürilepingu muutmise kokkulepetega, ülesütlemisavaldusega, teatega üürileandja pandiõiguse teostamise kohta, arvetega ja viiviste arvetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on jätnud täitmata üürilepingust tulenevad kohustused. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 148 781.65 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.