Võlaõigus › Võõrandamislepingud

(2-

kaardi kasutamise blokeerimist, kuid seda õigust kostja samuti ei kasutanud. Et sularahaautomaadist sularaha väljavõtu tehinguid on võimalik teostada vaid kaardi PIN-koodi teades, sest sularaha väljavõtu puhul sularahaautomaadist asendab kaardi valdaja allkirja ja isikut tõendavat dokumenti PIN-kood, ja et PIN-koodi avaldamine kolmandatele isikutele oli keelatud, on Pangal lepingu mõtte kohaselt õigus eeldada, et tehingud sooritas kostja. Samas ei ole kostja tehingute eest tasunud. Kostjapoolne lepingutingimuste mittetäitmine on käsitletav ühepoolse lepingu täitmisest keeldumisena, mis Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt ei ole lubatud. Kostja käitumine on vastuolus ka TsK § 173 lõikega 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ning tähtajaks. Võlgnevus on olnud kostjale tema arvelduskontol nähtav alates tehingute debiteerimisest (15.08.1997.a). Kostja kaarditehinguid ei vaidlustanud, kuid lõpetas peale võlgnevuse tekkimist Pangas arveldamise ega ole võlgnevust tänaseni tasunud. Panga 25.05.2005.a võlateatisele (Lisa 3) mis saadeti kostja Rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile (Lisa 4), kostja reageeris ning kinnitas telefonivestluses, et kaarditehingud tegi isiklikult. Kohtuvälisele kokkuleppele ei ole siiski jõutud. Lepingu punkti 11.2 kohaselt kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Tallinna Linnakohtus. Vastavalt VÕS RS § 11 kohaldatakse enne 01.07.2002.a tekkinud võlasuhetele enne VÕS RS jõustumist kehtinud seadust. Et Leping sõlmiti ja kohustus muutus sissenõutavaks enne 01.07.2002.a, tuleb vaidluses kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Seoses eeltooduga, aluseks võttes esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tuginedes TsK § 173 lg 1, § 174; TsÜS § 63; VÕS RakS § 11 ning TsMS §-le 5 lg 1 p 1 palub hageja välja mõista M.Tlt AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks 71 662.50 krooni ja kohtukulud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on Tartu Maakohtu menetluses kriminaalasi mitmete isikute süüdistuses, kus hagejaks on AS SEB Eesti Ühispank. Kostja osaleb selles kriminaalasjas tunnistajana. Eeluurimisel oli tõestatud, tema Eesti Ühispanga pangakaardi nimetatud isikud omandasid endale vastu tema tahtmist. Samas oli ka tõestatud, et PIN koodi ta neile ei öelnud. Kohus kuulanud ära pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. VÕS RakS § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juul.it 2002.a. kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses tuginetud TsK §-de 173 lg 1 ja 174 alusel. Kohus loeb hagi tõendatuks hageja poolt esitatud järgmiste tõenditega, millised kinnitavad järgmist: Poolete vahel on 02.10. 1996.a. sõlmitud VISA Electron pangakaardi kasutamise leping nr.0024130. (tl.6-7). Kostja pangakonto väljavõttest 01.08.1997.a. kuni 31.08.1997.a. nähtuvalt on tal tekkinud võlgnevus 71 622,50 krooni. ( tl. 8-10). 25.05.2005.a. on hageja esitanud kostjale kohtuväliselt ka võlgnevuse tasumise nõude summas 71 622,50 krooni (tl. 11). Kostja vastväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt väidetav kriminaalasja menetlemine ei oma antud asjas tähtsust,. sest kostja vastutab hageja eest tulenevalt lepingulisest kohustusest. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta teadis, et pangakaarti ei tohi kellelegi anda ja politsei menetluses olevas kriminaalasjas oli tõestatud, et tema võttis raha pangakontolt välja ja andis selle võõrastele inimestele. (tl. 36).

Asjas ei ole ka tõendeid, et kostja oleks teatanud hagejale pangakaardi ja PIN koodi kadumisest, millise nõude sätestas pooltevahelise lepingu p. 5.2. Lepingu järgi lasus selline kohustus kostjal vastavalt lepingu punktidele 7.1 ja 7.2 Kostjalt kuulub kohtukuluna väljamõistmisele hageja kasuks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4750 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS RakS §-st 11, TsK § -dest 173 lg 1 ja 174, kohus o t s u s t a s: Välja mõista M.T`lt AS SEB Eesti Ühispank kasuks võlgnevus 71 662,50 (seitsekümmend üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti. Välja mõista M.T`lt kohtukuluna hageja poolt tasutud riigilõiv 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Arne Kolnes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.