lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-17960/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-17960/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Kuulutamise aeg
12.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2708
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ES § 32 lg 2, 3Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseksES § 37Üüri piirmäärORAS § 121 lg 1, 11AÕS § 71 lg 3Kaasomandi ulatusVÕS § 196 lg 2Lepingu erakorraline ülesütlemineVÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskuludVÕS § 293Maksud ja koormisedVÕS § 296 lg 1Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamineVÕS § 316 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-17960/13Tallinna Ringkonnakohus13.11.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number

2-05-17960

Tsiviilasi

RV hagi HL, ML ja AP vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja HL, ML ja AP vastuhagi üürivõla tasumiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja RV

esindajad

Kostja HL Kostja ML Kostja AP Kostjate esindaja KK

Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2006

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Tunnustada, et RV ning HLi, MLi ja AP vahel asuva eluruumi kasutamiseks .a sõlmitud üürileping on lõppenud. Välja mõista RVlt välja 47 163 (nelikümmend seitse tuhat ükssada kuuskümmend kolm) krooni HLi, MLi ja AP kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista RVlt välja 3560 (kolm tuhat viissada kuuskümmend) krooni HLi, MLi ja AP kasuks. Välja mõista RVlt välja 343,80 (kolmsada nelikümmend kolm krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna riigituludesse väljamõistetu kuulub tasumisele. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, mille katteks makse tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult

2-05-17960

teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja kasutab eluruumi alates , kirjalik üürileping on sõlmitud ning alates on hageja kasutuses kogu . Elamu tagastati omandireformi käigus OK, kes suri .Hageja andis korteri omanikule üle , jäädes ise selle kasutajaks vastavalt üürilepingule. Kostjad omandasid kinnistu testamendi järgi ja kanti omanikena kinnisturaamatusse . Notariaalselt kinnitatud kasutuskorra kohaselt on korter nr HLi ainukasutuses. esitasid kostjad hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille hageja on kätte saanud. Hageja vaidlustas üürilepingu erakorralise ülesütlemise üürikomisjonis, mis jättis oma tehtud otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja esitas kohtule hagi. Kostjad esitasid kohtule vastuhagi üürivõla väljamõistmiseks hagejalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
VÕS § 325Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2.Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemine on ebaseaduslik seetõttu, et hagejal ei ole üüri võlgnevust, kostad ei ole täitnud oma üürilepingus ette nähtud kohustusi ning samuti seetõttu, et kostjate poolt esitatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise teade ei vasta VÕS § 325 sätestatud vorminõuetele ja seega on see tühine.
3.Nõmme linnaosavalitsus ei teatanud hagejale vara tagastamisest, samuti ei ole hagejale antud võimalust elamu võõrandamisel kasutada ostueesõigust. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud üürileping kehtib kuni . Kostjad on tõstnud ebaseaduslikult üüri suurust. Üüri tõstmist ei ole kirjalikult põhjendatud, üüriraha ei ole majja investeeritud, nõue tasuda maamaksu ja kindlustusmaksete tasumist ei vasta VÕS § 293, sest pooled ei ole kokku leppinud maksude ja koormiste tasumist hageja poolt. Hageja vaidlustas üüri suuruse , kuid kohtusse ei pöördunud. Kostjad lõpetasid üüriarvete saatmise ning kuni koostas hageja üüriarved ise ning tasus üüri 8 krooni ruutmeetrilt. Üüriarveid on hiljem esitatud süsteemitult. Hageja on teatanud kostjatele, et asub tasuma üüri 15 krooni ruutmeetrilt siis, kui kostjad viivad hageja korteri sellisesse seisu nagu see oli korteri üleandmisel õigusjärgsele omanikule. Hageja tasus esitatud esimese tõstetud üüriga üüriarve ekslikult täies mahus. Üüriarved ei ole ES § 37.4 lg 1 vastavalt erinevate arvestuslike kulude osas lahti kirjutatud, ei nähtu kui suure pinna pealt on üür arvestatud ning milline on ühe ruutmeetri kokkulepitud hind. Korteri üldpinnast moodustab külm veranda 16,8 m2 ning oleks tulnud maksustada, arvestades koefitsienti 0,5. Alusetult on arvele lisatud puukuuri üür, mille hageja vaidlustas. Hageja leiab, et üüri tõstmine kostjate poolt oli tühine ning seetõttu pole hagejal ka üürivõlga. Hageja on esitanud omapoolse üüriarvestuse.
4.Üürileandja võttis hagejalt ära võimaluse kasutada keldrit, hagejal oli üürilepingu lisaks oleva akti järgi õigus keldrit tasuta kasutada. Asendusena pakuti puukuuri kasutamise võimalust. Kostjad võtsid puukuuri üüri arvetel maha ja hilisem üüri nõudmine ei ole seaduslik. Hageja leiab, et tal oli õigus alandada üüri puuduste tõttu üüritud asjal. Lepingu p 4.1 ja 4.2 järgi peab üürileandja korteri üle andma täielikult korrasolevana ning tegema vajadusel kapitaalremonti korteris. Kostjad ei ole teinud majasse ega hageja kasutuses olevasse korterisse ühtegi kapitaalmahutust, mis oleks hageja eluruumi parendanud. Kostjad on ilma projektita majale ehitanud peale kolmanda korruse. Maja katus vahetati vihmaperioodil, mille käigus sai kannatada kõik hageja kasutuses olevad 6 tuba. Majas on probleeme veetorustikuga, pealeehituse tõttu on majas praod. Hageja leiab, et kostjad tegelevad tema laimamisega.
5.Üürilepingu ülesütlemisel oleks kostjad pidanud hagejale andma tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS § 196 lg 2 . Kostjad andsid üüri maksmiseks täiendava tähtaja alles 2 (6)

2-05-17960

üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega. Üürnik ei saa lepingu lõppemisel anda üüritud asja omanikule üle seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, sest korteri seisund on halvenenud kostjate tegevuse tulemusel. Hageja leiab, et üürileping on kehtiv.

6.Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Üüri tõstmine kostjate poolt ei olnud seadusega kooskõlas ning seetõttu ei ole hagejal ka üürivõlga, maamaksu ja kindlustusmaksete tasumise nõudmine ei vasta samuti seadusele.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

7.Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Üürilepingu p 2.2. järgi tuleb korteriüüri ja kommunaalteenuste eest tasuda kindlaksmääratud suuruses. Üüri suuruse muutmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse poolt avaldatud üüripiirmääraga ei ole käsitletav üürilepingu ühepoolse muutmisena, kui üürileping ei sätesta numbriliselt üüri suurust. Lepingus mainitud kehtestatud määraks saab pidada T l poolt määrusega nr kehtestatud TL üüripiirmäära 15 krooni ruutmeetrilt. Kostjad leiavad, et üüri suuruse muutmiseks ei pidanud pooled eraldi kokkulepet sõlmima. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendites 3-2-3-6-97, 3-2-1-3300 ja 3-2-1-07-04. üürileandjal puudus täiendava motiveerimise kohustus üüri muutmisel. Sama kehtib ka puude hoiukoha muutmise ja selle eest tasu küsimise kohta. Hageja on nõustunud kostjate poolse üürilepingu muutmisega, sest on asunud lepingut täitma. Kindlustusmaksete, maamaksu ja puukuuri eest üüri tasumine on õiguspärane. Kostjad on korduvalt soovinud hagejaga sõlmida uut üürilepingut, mis sätestaks ka abiruumide kasutamise.
8.VV . määrusega nr on kostjatele antud õigus nõuda üüri ka abiruumide eest, üüri sisse kuulub ka maamaksu ja kindlustusmaksete tasumine. Kostjad palusid kirjalikult kelder vabastada, sest puude hoidmiseks ehitati hoovile kuur. Hagejal puudus alus üüri alandamiseks. Korteri seisukord ei ole oluliselt halvenenud alates elamu tagastamisest. Üleandmisel on hageja ise kirjeldanud korteri olukorda üleandmise akti lisas, korteri seisukord on fikseeritud OÜ eksperthinnangus ja suitsu – ja ventilatsioonikanalite uuringute aktis, millest nähtub, et korteri seisukord on normaalne. Kostjad on majja investeerinud, vahetades katuse ja veepüstikud ning teinud kapitaalremonti hageja tualettruumis.
9.Hageja on pidevalt jätnud üüri maksmata, tasunud seda hilinemisega või osaliselt. Ülesütlemisevalduse esitamise seisuga oli hageja võlgnevus 39 582 krooni. Hageja on tähtaegselt ja nõutud summas tasunud üüri vaid paaril korral viimase nelja aasta jooksul. Üürnik on jätnud maksmata rohkem kui kolme kuu üüri ning seega on üürileandja õigustatud lepingu üles ütlema. Kostjad on edastanud üüriarveid postkasti panemisega, üürnik on arved kätte saanud. Kostjad on andnud hagejale täiendavaid tähtaegu üüri tasumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja aj kostjad, ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilvaidluses kuulub kuni esinenud asjaolude suhtes elamuseadus ning alates võlaõigusseaduse jõustumisest esinenud asjaolduse suhtes kuulub võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel kohaldamisele võlaõigusseaduse, sest üürilepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga. AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, seega on kostjad pädevad esitama üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldust, nõudma üürivõla tasumist ja tegema muid asja käsutamist puudutavaid tahteavaldusi. 3 (6)

2-05-17960

12.Käesolevas tsiviilasjas käib vaidlus selle üle, kas pooltevaheline üürileping on tähtajaline või tähtajatu leping, milline on üüri suurus ning kas pooled on kokku leppinud kõrvalkulude tasumises üürniku poolt, kas üürnik on oma üüri tasumise kohustust täitnud, kas üürnikul oli õigus üüri vähendada, kas üürileandja on andnud mõistliku tähtaja üürivõla tasumiseks, kas üürileping on üles öeldud seadusega sätestatud vormis ning kas üürileandjal on õigus nõuda üürivõla väljamõistmist.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on kinnistu , omanikud, korteri nr 2 ainukasutusõigus kuulub HLile, hageja kasutab eluruumi sõlmitud üürilepingu alusel ning elamu tagastati omandireformi käigus OK.
14.Hageja on esitanud nõude tunnustada poolte vahel sõlmitud üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tühisust ning kostjad on esitanud vastuhagi üürivõla väljamõistmiseks. Kohus asub seisukohale, et arvestades poolte esitatud nõudeid, ei ole asja lahendamisel oluline, kas pooled on üksteist majaelanike silmis laimanud või mitte, kas maja katuse remondi tegemiseks ja katusekorruse ehitamiseks oli olemas projekt. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline, kas hagejal oli võimalik teostada ostueesõigust, sest hageja ei ole sellekohaseid nõudeid esitanud. Seetõttu jätab kohus kõik katusekorruse projekti, laimamist ja ostueesõigust käsitlevad väited ja tõendid analüüsimata kui asjakohatud.
15.Hageja ja kostja õiguseellase vahel on sõlmitud üürileping korteri kasutamiseks hageja poolt. Korter anti omandireformi käigus õigusjärgsele omanikule üle , millest tuleb arvestada üürilepingu tähtaega vastavalt ORAS § 121 lg 1 ja 3. Nimetatud sätetest tulenevalt oli hageja ja kostjate vahel sõlmitud üürilepingu tähtajaks . Vastavalt ORAS § 121 lg 11 ja ES § 32 lg 2 järgi pikenes poolte vahel sõlmitud üürileping kuni , sest kumbki poole ei teavitanud soovist leping lõpetada või sõlmida uus leping. Kostjad on küll esitanud väiteid selle kohta, et nad soovisid uut lepingut sõlmida, kuid sellisel juhul oleks nad pidanud üürniku poolt uue lepingus sõlmimisest keeldumisel pöörduma vastavalt ES § 32 lg 3 kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks. Kostjad kohtusse pöördunud ei ole, seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel on tähtajaline üürileping, mis kehtib kuni .
16.Pooled on üürilepingu p 2.2 leppinud kokku, et üürnik tasub üüri ja kommunaalkulude eest. Lepingu koostamise ajal so oli maa ning elamud riigi omandis ning maamaksu ja muid sarnaseid koormatisi üürnikul ei olnud. Kõrvalkuludena on lepingus märgitud üksnes kommunaalkulud. Kohus asub seisukohale, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingu koostamise aja ajaloolist konteksti ning kommunaalkulusid võib käesoleval ajal tõlgendada kui kõrvalkulusid VÕS tähenduses. Seega on poolte vahel kokkulepe nii üüri kui kõrvakulude tasumise osas üürniku poolt. Üüri arvestamise kord oli kehtestatud V V määrusega nr , mis sätestas eluruumidele esitatavad nõuded ja üüri arvestamise korra (edaspidi Kord). Korda on muudetud V V määrusega nr 22, määrusega nr 250 ja määrusega 236. Nimetatud määruse üüri arvestamise korra osa tunnistati kehtetuks V V määrusega nr 15, mis jõustus 04.02.2005. Korra p 7 järgi on üürnik kohustatud lisaks üürile tasuma talle vahendatud kommunaalteenuste (vesi, elekter, maagaas jne) eest, prügiveo eest, muud kõrvalkulud ja maamaksukulud. Alates 26.07.2001 kehtinud Korra redaktsiooni järgi on üürnik kohustatud lisaks üürile tasuma kommunaalkulude eest, maamaksu, hoonekindlustuse. Abiruumidele kasutatav koefitsient 0,5 oli kehtiv kuni Korra esimeses redaktsioonis. Alates 17.07.2001 vastu võetud redaktsioonist oli üürileandjal õigus nõuda tasu abiruumide ruutmeetri eest ning tasu suurus abiruumi ruutmeetri eest ei tohtinud olla suurem kui eluruumi ühe ruutmeetri üür. Seega on kostjate nõudmine tasuda abiruumide eest õigustatud. Hageja väited selle kohta, et 12.10.1982 koostatud akti alusel on hagejal õigus tasuta kasutada abiruume, ei ole õige. Nimetatud aktis on märgitud lihtsalt abiruumi kasutusse andmine. Hageja kasutuses on olnud abiruumid (puukuur) puude hoidmiseks ja seega oli hagejal ka kohustus nende eest tasuda. 4 (6)

2-05-17960

17.Üürilepingu p 2.2. järgi on üürnik kohustatud tasuma üüri kindlaksmääratud suurus. Arvestades lepingu koostamise aega võib selliseks kindlaks määratud korraks olla kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud üüri piirmäär. Seega on üürilepingus antud üüri suuruse määramine lepinguväliselt isikule. Kohus peab vajalikuks märkida, et uue üürilepingu sõlmimisega oleks hageja võinud vältida olukorda, kus üürileandja saab ühepoolselt, tuginedes kohaliku omavalitsuse õigusaktile, üüri tõsta. T l 08.03.2001 määrusega nr 12 kehtestatud üüri määrmääraks oli 15 krooni eluruumi ühe ruutmeetri eest. Kohtupraktika (Riigikohtu .a otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-00) on asunud seisukohale, et lepingu terminit „kindlaksmääratud suuruses” tuleb tõlgendada kui kehtestatud määras. Üüri määra kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kõigile kohustusliku kohaliku omavalitsuse aktiga kehtestatud üüri määras üüri tasumine ei nõua eraldi kokkuleppe sõlmimist üürnikuga. Kohaliku omavalitsuse õigusakti sisu on kõigile teada, kostjad teavitasid üüri määra muutumisest hagejat ka isiklikult. Kohus asub seisukohale, et hagejale oli üür suurus teada ning tema keeldumine üüri tasumisest ning selle sidumine ebamäärase remondikohustuse täitmisega, ei ole õiguspärane. Üüri sisse on Korra p 6 järgi arvestatud kulud hoone ehituskonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks, hoone tehnovõrkude hoolduseks ja remondiks, üldkasutatavate ruumide hoolduseks ja remondiks ja puhastuseks, tasu üldkasutatavate ruumide elektriga varustamiseks, tehnoseadmete avariiliseks teenindamiseks, prügiveoks, halduskulud ja üürileandja kasum. Korra kehtinud redaktsiooni järgi on võimalik nõuda kokkuleppel üürnikuga ka elamu renoveerimise kulusid üürist eraldi. Kohus asub seisukohale, et remondi teostamine saab toimuda nende vahendite arvelt, mis on kogutud hoone või tehnosüsteemide remondiks mitte näiteks prügiveo või üldelektri arvelt. Seega ei ole üürniku etteheited selle kohta, et üürileandja ei ole majja piisavalt investeerinud, õigustatud.
18.ES § 37 6 ja VÕS § 296 lg 1 järgi võib üürnik nõuda üüri suuruse vähendamist või üüri alandada. Elamuseaduse järgi võib üüri suuruse vähendamist nõuda juhul, kui lepingus ettenähtud eluruumi kasutamise tingimused või eluruumi seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta, võlaõigusseaduse järgi saab üüri alandada juhul, kui üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada sellise puuduse või takistuse tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja üürniku kasutusse. Hageja väitel keeldus ta üüri täies mahus tasumast seetõttu, et seda tõsteti ebaseaduslikult ning samas alandas ta üüri, sest kostjad ei täitnud oma remondikohustust. Hageja poolt välja toodud puudused (veest rikutud laed, halb soojapidavus, esemed trepikojas, vanad ahjud, vana elektrisüsteem, porine majaümbrus) on tavapärased, arvestades elamu vanust. Elamu ümbruse ja trepikoja seisundit ja seal olevaid esemeid ei saa käsitleda puudusena eelviidatud seaduse sätete mõistes. Üüri suuruse vähendamist ja üüri alandamist saab nõuda selliste puuduste tõttu, mis taksitavad asja sihipärast kasutamist. Elamu ja selle tehnosüsteemide vananemine iseenesest ei takista elamu sihipärast kasutamist.
19.Kostjad on hagejale esitanud üüri arveid. Kohtule esitatud üüriarvetest nähtub, et alates 2004.aasta jaanuarist on need saadetud hagejale tähitud kirjadena. Perioodil oktoober 2001 kuni märts 2003 koostas hageja väidetavalt üüriarved ise, sest kostjad neid hagejale ei esitanud. Kostjate selgituste järgi pandi arved postkasti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid üüriarvete esitamise kohta vaidlusalusel perioodil. Samas ei ole üüri tasumisel oluline arve esitamine. Lepingus on määratus ära hageja kohustus tasuda üüri ja kommunaalteenuste eest. Hageja on seda ka perioodiliselt teinud, hagejale oli teada nii üüri suurus kui selle maksmise periood, sest kohtule esitatud kirjades nähtuvalt on hageja korduvalt pöördunud kostjate poole üüri suuruse teemadel. Kostjad on hagejale esitanud meeldetuletuse üürivõla kohta, mille hageja on kätte saanud . Teate lisas on märgitud ära ka hageja võlgnetavad summad. Seega sai hageja hiljemalt teada oma kohustuse täpse suuruse. Lisaks on hageja esitanud kohtule (tl 81-83) tõendi, kus nähtub, et võlgnevuse suurus oli hagejale teada hiljemalt . Hageja väited selle kohta, et kostjad ei ole andnud hagejale täiendavaid tähtaegu rahalise kohustuse täitmiseks, ei ole õiged. Kostjad 5 (6)

2-05-17960

on arvetel esitanud hagejale meeldetuletuse eelmise perioodi võlgnevuse kohta, märkides ära nii võlgnevuse suuruse kui ka tasumise tähtaja.

20.Üürilepingu ülesütlemise avalduse vorminõuded sätestab VÕS § 325. Hagejale esitatud ülesütlemise avaldusest nähtub nii üürilepingu ese kui lepingu lõppemise kuupäev, samuti ülesütlemise vaidlustamise kord. Üürilepingu ülesütlemise alusena on toodud tasumisega viivitamine avaldusele on lisatud üüriarved ning ka avalduses on välja toodud võlgnevuse suurus. Seega on avaldusest koos lisadega võimalik aru saada lepingu erakorralise ülesütlemise alus ja põhjendused.
21.VÕS § 292 lg 1 järgi on üürnik ohustatud tasuma nii üüri kui kõrvalkulude eest ning üürileandjal on VÕS § 316 lg 1 p 2 ja 3 alusel. Üürileandja ei ole kohustatud taluma üüri maksmisega viivitamist. Kohtule esitatud üüriarvestuse tabelist on näha nii üüri suurus kui kommunaalteenuste eest tasutavate summade suurus. Üüri suuruse suhtes on kohus võtnud seisukoha otsuse p 16 ja 17. Kohus leiab, et kostjate vastuhagi on põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil. Pooled on üürilepingus kokku leppinud üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse. Hageja ei ole oma kohustust täitnud. Kostjad on esitanud hagejale meeldetuletusi võlgnevuse kohta ja andud hagejale korduvalt mõistlikke täiendavaid tähtaegu rahalise kohustuse täitmiseks. Üürnik ei ole esitanud üüri alandamise avaldust, mis tulnuks esitada igakordselt üüriarve saamisel, samuti ei ole hageja vaidlustanud üüri suurust kohtus. Oluline on märkida, et üürnik on ka asunud oma kohustust algselt nõuetekohaselt täitma, tasudes esitatud üüriarve täies ulatuses so üüri suuruses 15 kr /m2. .Seega on kostjate nõue üürivõla 47 163 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Hagejalt tuleb välja mõista üüri ja kõrvalnõuete võlgnevus summas 47 163 krooni.
22.Kostjad on esitanud ka nõude tunnustada pooltevahelise üürilepingu lõppemist. Kostjad esitasid hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduses. Kohus on asunud seisukohale, et nimetatud avalduse esitamine on õiguspärane ning seega saab tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepinguline suhe on lõppenud ning kohtuotsusega tuleb üürilepingu lõppemist tunnustada.
23.Hagejalt kuulub TsMS rakendusseaduse § 3 ja TSMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 alusel kostjate kasuks väljamõistmisele ka kostjate kantud menetluskulu summas 3560 krooni ja asja läbivaatamise kulu summas 343,80 krooni riigituludesse. Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja