Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1.5 OÜ XXXX ja XXXX Osaühing lepivad kokku, et OÜ XXXX seab XXXX Osaühing kasuks kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosale nr XXXX (katastritunnustega XXXX; XXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga kakskümmend tuhat (20 000,00) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik käesolevast kompromissist tulenevad XXXX Osaühing nõuded OÜ XXXX vastu. 1.6 XXXX Osaühing annab viivitamatult pärast käesoleva kompromissi punktis 1.3 nimetatud summa laekumist XXXX Osaühing pangakontole nõusoleku Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (katastritunnustega XXXX; XXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale kantud XXXX Osaühingu kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. 1.7 Tsiviilasja nr 2-16-16189 raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-16-16189 menetlus. Tagastada hagejale riigilõiv summas 500 (viissada) eurot ning kanda see XXXX Osaühing arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Saata käesoleva määruse jõustumisel selle ärakiri viivitamatuks täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, kande tegemiseks, millega OÜ XXXX ja XXXX Osaühing annavad nõusoleku ning XXXX Osaühing avaldab soovi kanda Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosale nr XXXX (katastritunnustega XXXX; XXXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek XXXX Osaühing kasuks hüpoteegisummaga kakskümmend tuhat (20 000,00) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXX Osaühing hagi OÜ XXXX vastu võla nõudes. Pooled esitasid 22.03.2017 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled märgivad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata kohtumäärusega ja lõpetada tsiviilasja 2-16-16189 menetlus. Pooled taotlevad edastada käesolev kohtumäärus selle jõustumisel Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks, millega OÜ XXXX ja OÜ XXXX annavad nõusoleku ning OÜ XXXX avaldab soovi kanda Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek OÜ XXXX kasuks hüpoteegisummaga kakskümmend tuhat (20 000,00) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, summas 500 eurot hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele päevale.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnistamisavaldust ja kokkuleppe kinnitamisel on menetlusosaliste suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. Menetlusosalised taotlesid kohtumääruse saatmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ja edastab määruse pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks. Kui kande tegemist takistab mõni puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab kinnistusosakond anda kinnistamist taotlevale poolele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 26.10.2016 riigilõivu 1000 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 500 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele XXXX Osaühing arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX, Swedbank ASis. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.