2-17-4631
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2017, Jõhvi
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-4631 Kohtla-Järve Linna avaldus J. Š. väljakuulutamiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
(Linnavalitsuse kaudu) pärandvara pankroti
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine nende Avaldaja: Kohtla-Järve Linn (Linnavalitsuse kaudu) (RK 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 KohtlaJärve, e-post [email protected] ) Võlgnik (pärandaja): J. Š. (IK xxx, surnud xxx)
Keelduda Kohtla-Järve Linna pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Saata kohtumäärus avaldajale teadmiseks. Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale pärast määruse jõustumist.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
Kohtla-Järve Linn esitas 23.03.2017 avalduse J. Š. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri J. Š. 26.06.2016. Jõhvi notar Kristel Jänese tõestas 20.10.2016 pärimistunnistuse, mille kohaselt on kogu pärandvara pärijaks kohaliku omavalitsuse üksusena Kohtla-Järve Linn. Pärimistunnistusest nähtub, et pärandaja oli alates 05.09.1970 perekonnaseisult abielus V. S. (IK xxx). Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli varasuhte liigiks varaühisus. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova koostas 06.01.2017 J. Š. pärandvara inventuuri. Inventuuri kohaselt on J. Š.il vara 0 eurot, teadaolevaid kohustusi 253, 44 eurot. V. Š.a arvelduskontode jääk seisuga 26.06.2016 on 2177, 74 eurot.
2-17-4631
Kohus tutvunud pankrotiavaldusega, leiab et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine on hagita asi (TsMS § 475 lg 1 p 122). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pärimismenetluses on tuvastatud, et pärandaja oli alates 05.09.1970 abielus V. S. (IK 44911102211) ja varasuhte liigiks oli varaühisus (tl 5). Pärandvara inventuuri kohaselt on J. Š.il vara 0 eurot ja teadaolevaid kohustusi 253, 44 eurot. Pärandaja abikaasa, V. Š.a arvelduskontode jääk seisuga 26.06.2016 on kokku 2177, 74 eurot s.h. Swedbank AS arvelduskonto jääk 1163, 12 eurot ja AS SEB Pank arvelduskontode jääk kokku 1014, 62 eurot. Abikaasade ühisomand muutub abikaasa surma järel üleelanud abikaasa ja pärija/te kaasomandiks. Kaaspärijad valdavad, kasutavad või käsutavad PärS § 141 teise lause järgi pärandvara kaasomandi kohta käivate sätete kohaselt või nõuavad pärandvara jagamist. Riigikohus on selgitanud, et varaühisuse korral kuulub perekonnaseaduse (PKS) § 25 järgi eelduslikult kogu abielu kestel omandatud vara (sh töötasu, pension, kontol olev raha) abikaasade ühisomandisse. Ka PKS § 27 lg 6 järgi eeldatakse, et abikaasale makstud rahasummad kuuluvad ühisvarasse (RKTKo 3-2-1-108-16 p 20). PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Surnud abikaasa pärandvara hulka kuulub 1/2 mõttelist osa abikaasadele ühisomandist. Kuna tegemist on abikaasade varaühisuse varasuhtega, on J. Š. pärandvara suuruseks 1088, 87 eurot (2177, 74/2), so. pool V. Š.a arvelduskontodel olevast rahast. Järelikult ületab pärandvara väärtus (1088, 87 eurot) olemasolevaid kohustusi (253, 44 eurot), st. tegemist ei ole pärandvara maksejõuetusega ning pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus märgib, et ka viidatud kohustus võis kuuluda abikaasade ühisomandisse. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
2-17-4631
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.