Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus OÜ Xxxxs esitas 09.02.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: OÜ Xxxxs on asutatud 2009. Võlgniku tegevusalaks oli erinevate puit- ja puitalumiinium-akende ning rõduuste valmistamine. Võlgnik tegutses XxxxOÜ’lt üüritud ruumides Xxxx (tootmine) ja Tallinnas Xxxx, kus paiknes müügisalong. Samuti olid tootmisvahendid renditud. Pankrotiavalduse esitamisel oli võlgnikul 17 töötajat. 2015.a. majandusaasta lõpetati väikese kasumiga, kuid 2016.a käive oluliselt langes, tekkis käibekapitali puudujääk ning kuna uusi investoreid ei leitud ja võlgniku osanik ning temaga seotud isikud piisavas ulatuses raha kaasaegsete seadmete ostuks võlgnikule ei suutnud laenata, siis lõppes 2016.a majandusaasta 355 280 euro suuruse kahjumiga. Võlgnikul tekkis ka maksuvõlg, mis käesolevaks ajaks on kasvanud koos deklareerimata maksudega 36 000 euroni. Võlgnikul reaalset majandustegevust 2017.a. algusest enam ei toimu. Võlgniku 2015.a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli tal 31.12.2015 seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 156 251 eurot, pikaajalised kohustused puudusid. Käibevara oli 168 868 eurot ja põhivara 11 185 eurot immateriaalse põhivara näol, kasumit teeniti 2015.a jooksul 2465 eurot. 2016.a jooksul olukord oluliselt halvenes – 31.12.2016.a seisuga oli käibevara ainult 18 466 eurot, põhivara endiselt immateriaalse põhivara näol 11 185 eurot ja vara kokku 29 651 eurot. Samas lühiajalisi kohustusi oli 363 129 eurot ja aruandeaasta lõpetati 355 280 euro suuruse kahjumiga ning omakapital jäi 333 478 euroga miinusesse. Võlgniku poolt esitatud 2017.a bilansi kohaselt oli tal 28.02.2017.a seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 393 500 eurot, samas kui käibevara oli ainult 2946 eurot, millest 1200 eurot moodustasid ostjatelt laekumata arved ja 1193 eurot maksude ettemaksukonto. Kuna maksuvõlg moodustab üle 25 000 euro, siis maksude ettemaksukontol olevat raha reaalse varana arvesse võtta ei saa. 2017.a. jooksul on kahjum kasvanud veel 45 892 euro võrra ja omakapital on 379 369 euroga miinuses. Võlgniku raamatupidamine ei kajasta kõiki võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid ja intresse, siis reaalselt on võlgnikul kohustusi bilansis näidatust veelgi enam. Pankade andmeil on võlgniku kontol Versobank AS-s 256 eurot. Danske Pangas olnud konto, mille saldo oli 0, suleti 14.02.2017.a. Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma. Kassas raha ei ole. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid või väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on reaalset käibevara 256 eurot pangakontol oleva raha näol. Debitoorse nõude 1200 eurot hindab võlgnik ebatõenäoliselt laekuvaks. 28.02.2017.a bilansis kajastatud põhivara 11 185 eurot on arenguväljaminekud sertifikaadi ostuks, mida edasi müüa pole võimalik ja mille tähtaeg on 10.03.2017.a, misjärel ta muutub kehtetuks. Seega seda reaalse varana käsitleda ei saa. Kohustusi on võlgnikul aga üle 393 000 euro. Võlgniku osanik ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Vara tagasivõitmise võimaluseks on PankrS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine seoses sellega, et võlgnik on juhatuse liikmele 09.01.2017.a hüvitanud kulusid 717 eurot ja 06.01.2017.a välja maksnud talle töötasu 1022,13 eurot. Teisi tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. Likviidset vara, mida saab ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks, samuti menetluskulude katteks kasutada, on käesoleval ajal pangakontol oleva raha näol vaid 256.- eurot. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 2 000 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku tootmisvahendite vananemine ja suutmatus leida investoreid tehase kaasajastamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 393 000 eurot, kuid võlgnikul on reaalset käibevara 256 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 14.03.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 28.03.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas ilmneb ajutise halduri ettekandest, et vara tagasivõitmise võimaluseks on PankrS § 113 alusel rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine seoses sellega, et võlgnik on juhatuse liikmele 09.01.2017.a hüvitanud kulusid 717 eurot ja 06.01.2017.a välja maksnud talle töötasu 1022,13

eurot, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks 900 eurot käibemaksuta ja kulutused summas 59 eurot käibemaksuta. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 900 eurot käibemaksuta ja kulutused summas 59 eurot käibemaksuta. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.