OÜ Kaisa Haldus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.01.2017 otsuse nr 13-30.3/17/100 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks rahuldada OÜ Kaisa Haldus taotlus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – OÜ Kaisa Haldus, volitatud esindaja Henno Nurmsalu; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Kaisa Haldus kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 29.09.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
OÜ Kaisa Haldus taotles põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord" (määrus nr 25) kohast investeerimistoetust 2016 augustis toimud taotlusvoorus meetmes "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas". Taotletud toetussumma oli 149995,09 eurot erinevate puutöömasinate ostmiseks ja paigaldamiseks.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 19.01.2017 otsuse nr 1330.3/17/100, millega jättis taotluse rahuldamata, kuna OÜ Kaisa Haldus ei ole mikroettevõtja. 14.02.2017 esitas OÜ Kaisa Haldus taotluse rahuldamata jätmise otsusele vaide, mille kohaselt ei tohi töötajate hulka arvata töötajaid teises ettevõttes, kelle ainus seos taotlejaga on sama omanik. Ettevõtteid ei käsitleta sidusatena juhul kui tegemist on füüsilisele isikule kuuluvate erinevate
ettevõtetega, st ettevõtteid seob üksteisega üksnes omanik. OÜ Kaisa Haldus puhul ei ole tegemist sidus- ega ka tütarettevõttega. Tegemist on täiesti iseseisvalt majandava ettevõttega, mis vastab autonoomse ettevõtte mõistele. PRIA jättis 03.03.2017 vaideotsusega nr 13-30.3/17/154-1 vaide rahuldamata.
3.03.04.2017 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Kaisa Haldus kaebus PRIA 19.01.2017 otsuse nr 13-30.3/17/100 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks anda antud asjas uus haldusakt ja rahuldada kaebaja taotlus (viitenr 64001600198). Lisaks palub kaebaja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks määruse nr 25 § 2 lg 1. Samuti palub kaebaja kaasata menetlusse Maaeluministeerium. Tartu Halduskohus võttis 05.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 17.05.2017 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kaasata menetlusse Maaeluministeerium ja kohustas vastustajat esitama kohtule teave PRIA poolt rakendatava praktika kohta mikroettevõtete määratlemisel. 26.05.2017 saabus kohtusse vastustaja seisukoht eelnimetatud kohtunõudele. 07.06.2017 saabus kohtusse kaebuse täiendused lähtudes vastustaja vastusest.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja väitel on PRIA mikroettevõtte määratlemisel lähtunud üksnes faktist, et ühel omanikul on mitu ettevõtet ning täielikult on analüüsimata, kas ettevõtted samal turul tegutsevad. PRIA pole rakendanud uurimisprintsiipi. Kaebaja on seisukohal, et kehtiv ja kohustuslik saab olla üksnes avaldatud õigusakt. Euroopa Komisjoni soovitusele (EL) nr 361/2003, 06.05.2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, on viidatud läbivalt nii maaelu arengukavades kui asjaomaste määruste seletuskirjades ja normides, kuid üheski siseriiklikus õigusaktis ei ole soovituses sisalduvat lahti kirjutatud. Riik on jätnud siseriiklikusse õigusesse üle võtmata Euroopa Liidu institutsiooni soovitusliku dokumendi, sellele üksnes viidates. Kuna soovitust ei ole eestikeelsena avaldatud, on määruse nr 25 § 2 lg 1 põhiseadusvastane, kuna nimetatud normiga piiratakse oluliselt toetusõiguslikkust ja koheldakse ettevõtjaid ebavõrdselt, kuigi viidatud õigusakt ei ole otsekohalduv. Kaebaja märgib ka, et välistatud on Euroopa Liidu Teatajas (ELT) uue liikmesriigi keeles avaldamata jäänud Euroopa Liidu õigusnormides sisalduvate kohustuste kohaldamine üksikisikute suhtes vastavas liikmesriigis.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole OÜ Kaisa Haldus mikroettevõtja. Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art 3 sätestab töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtete liigid. Lisa art 3 lg 1 kohaselt on autonoomne ettevõte iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte lg 3 tähenduses. Lisa art 3 lg 3 p a) kohaselt on seotud ettevõtteks muuhulgas ettevõte, mis omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
Lisa art 6 lg 2 sätestab, et partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või, kui neid on, ettevõtte konsolideeritud aastaaruannete põhjal või nende konsolideeritud aastaaruannete põhjal, millesse ettevõte kuulub. Esimeses lõigus viidatud andmed lisatakse asjaomase ettevõtte iga partnerettevõtte andmetele, mis asub selles tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. OÜ-s Kaisa Haldus omab Eerik Kirs 100% osalust, lisaks omab Eerik Kirs 100% osalust ka OÜs Puutöömasinad ja OÜ-s Aknatehas. Seega on tegemist seotud ettevõtjaga Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 361/2003 lisa art 3 lg 3 p a) mõistes. Töötajate arv ületab mikroettevõtja (vähem kui 10 töötajat) töötajate arvu piirmäära. Vastustaja on seisukohal, et määruse nr 25 § 2 lg 1 pole mingil viisil põhiseadusega vastuolus, sest määruses nimetatud soovitus ja selle lisa on eestikeelsena kättesaadav PRIA kodulehelt.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA on mikroettevõtte määratlemisel lähtunud üksnes faktist, et ühel omanikul on mitu ettevõtet ning täielikult on analüüsimata, kas ettevõtted samal turul tegutsevad. Samuti pole PRIA rakendanud uurimisprintsiipi, kuna praeguseks on OÜ Aknatehas tegevus lõpetatud ning alates 29.03.2017 on ettevõte likvideerimisel.
6.1.Uue programmiperioodi („Eesti maaelu arengukava 2014-2020“) määruse nr 25 § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36-41) lisa tähenduses mikroettevõtja. Seega viitab uue programmperioodi määrus juba otseselt soovitusele, millel põhines Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 I lisas toodud mikroettevõtte määratlus. Vastavalt Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art-le 2 loetakse mikroettevõtteks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10-le inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Sama lisa art 3 sätestab töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtete liigid. Lisa art 3 lg 1 kohaselt on autonoomne ettevõte iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte lg 3 tähenduses.
6.2.Lisa art 3 lg 3 p a) kohaselt on seotud ettevõtteks muuhulgas ettevõte, mis omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust. Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
6.3.Lisa art 6 lg 2 sätestab, et partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või, kui neid on, ettevõtte konsolideeritud aastaaruannete põhjal või nende konsolideeritud aastaaruannete põhjal, millesse ettevõte kuulub. Esimeses lõigus viidatud andmed lisatakse asjaomase ettevõtte iga partnerettevõtte andmetele, mis asub selles tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Töötajate arvu ja rahaliste summade osas kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt.
6.4.Kohus lisab, et Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25.06.2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu art-te 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus-
ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks I lisa määratleb samuti mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja see on samuti samane Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 361/2003 I lisaga. Nimetatud komisjoni määrus jõustus 01.07.2014, seda kohaldatakse kuni 31.12.2020 ning see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
6.5.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 76 lg 5 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus.
7.Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja toetust puutöömasinate ostmiseks.
7.1.Taotlusele lisatud äriregistrile esitatud 2015. majandusaasta tegevusaruande andmetel on kaebaja põhitegevusalaks kinnisvara ja tootmisseadmete või muude masinate rentimine OÜ-le Aknatehas. Kaebajal töötajad puuduvad ja ta kinnitab majandusaasta aruandes, et „seotud osapooleks on juhatuse liikmele kuuluv ettevõte OÜ Aknatehas“.
7.2.Samas on OÜ Puutöömasinad, mis eraldus 2011. aastal OÜ-st Kaisa Haldus, põhitegevusalaks puutöömasinate soetamine, müük ja väljarentimine OÜ-le Aknatehas, töötajate arv 0. Ettevõtja kinnitab 2015. majandusaasta aruandes, et „eraisikust osaniku seotud firmaks on OÜ Aknatehas“.
7.3.OÜ Aknatehas põhitegevusalaks oli puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine. 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte keskmine töötajate arv 18. Aruandes märgitakse, et „juhatuse liikmega seotud firmad on OÜ Puutöömasinad ja OÜ Kaisa Haldus“. Seega kinnitavad kõik kolm äriühingut majandusaasta aruannetes ise, et on seotud ettevõtjad. Kõik kolm tegutsevad asjaomasel turul. Kaebaja ei ole ka kohtule väitnud ega tõendanud vastupidist.
7.4.Asja materjalidest nähtuvalt on Eerik Kirs kõigi kolme ettevõtja ainuosanik, omades 100% osalust ja ainus juhatuse liige. Seega on kohtu arvates tegemist seotud ettevõtjaga komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art 3 lg 3 p a) mõistes.
7.5.Kohus peab vajalikuks lisada, et käesolevaks ajaks on Harju Maakohtu 29.03.2017 määrusega (tsiviilasi nr 2-17-2170) äriühing OÜ Aknatehas pankrotimenetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (tl 49-50) ja 15.06.2017 ka äriregistrist kustutatud (tl 64-65).
8.Kaebaja väidete kohaselt ei ole Euroopa Komisjoni soovitust (EL) nr 361/2003, 06.05.2003 eestikeelsena avaldatud, seega on määruse nr 25 § 2 lg 1 põhiseadusvastane, kuna nimetatud normiga piiratakse oluliselt toetusõiguslikkust ja koheldakse ettevõtjaid ebavõrdselt, kuigi viidatud õigusakt ei ole otsekohalduv.
8.1.Kohtu arvates on vale väita, et eelnimetatud soovitus ei ole eestikeelsena kättesaadav. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) teatmikus, mis on ettevõtjatele üldiseks orientiiriks uue VKE-de määratluse kohaldamisel, märgitakse, et liikmesriikide jaoks on määratluse kasutamine vabatahtlik, ent komisjon koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) kutsub liikmesriike üles kohaldama kõnealust määratlust nii laialdaselt kui võimalik. Teatmikul puudub juriidiline jõud ning ta ei ole Euroopa Ühendusele mingil viisil siduv. Ainsaks autentseks aluseks VKE-ks liigitamise tingimuste kindlaksmääramisel on Euroopa Komisjoni soovitus 361/2003.
Lisaks on Internetis PRIA kodulehelt eelnimetatud soovituse ja selle lisa eestikeelne tekst täielikult ja lihtsalt kättesaadav. Mikroettevõtja mõiste selgitus on toodud Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003 lisa art-s 2. Nimetatud soovitus koos Komisjoni juhistega ettevõtja suuruse tuvastamiseks on leitav VKE määratlust käsitlevast teatmikust (avanenud leheküljelt valida link „VKE-de määratlust käsitlev teatmik“).
8.2.Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi EL toimimise lepingu art 288 (EÜ asutamisleping art 249) kohaselt ei ole soovitused ja arvamused siduvad, saab soovitusi arvesse võtta ja nendest mõistete defineerimisel lähtuda ning mida ongi määruses nr 25 tehtud. Nimetatud soovituse näol ei ole tegemist õigusaktiga, samuti ei pane see soovitus taotlejatele ega toetuse saajatele kohustusi, vaid on abiks mikroettevõtte mõiste määratlemisel. Kuigivõrd pole määratlusest lähtumisel tegemist ka taotlejate ebavõrdse kohtlemisega – vastupidi – soovitus paneb paika kriteeriumid taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Kohtu hinnangul ei ole määruse nr 25 § 2 lg 1 mingil viisil põhiseadusega vastuolus.
9.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud 19.01.2017 otsuse nr 1330.3/17/100 tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus OÜ Kaisa Haldus kaebuse tervikuna rahuldamata.
10.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2018.a otsus Resolutsioon
1.Jätta OÜ Kaisa Haldus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.2017. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.