Tsiviilasi nr 2-06-6440
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2006. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-6440
Tsiviilasi
Vxxxx Šxxxx hagi Dxxxxx Kxxxxxxxx vastu 3473.00 krooni solidaarse kahju hüvitamise nõudes Hageja: Vxxxx Šxxxx (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Dxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood 3xxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Maakond )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tagaseljaotsus kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Dxxxxx Kxxxxxxxx`ilt Vxxxx Šxxxx`i kasuks 2579. 30 (kaks tuhat viissada seitsekümmend üheksa krooni 30 senti ) krooni solidaarse kahju hüvitamise katteks. Välja mõista Dxxxxx Kxxxxxxxx`ilt Vxxxx Šxxxx`i kasuks 394.75 (kolmsada üheksakümmend neli seitsekümmend viis ) krooni kohtutäituri kulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
1) Välja mõista Dxxxxx Kxxxxxxxx`ilt Vxxxx viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks.
Šxxxx`i
kasuks
250(kakssada
2) Välja mõista Dxxxxx Kxxxxxxxx`ilt riigituludesse 35 (kolmkümmend viis) krooni ja 20 senti menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.
1 (3)
Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
2 (3)
hagejalt on välja mõistetud ka muid kohtukulusid (sundraha, õigusabi), mille katteks kohtutäiturile tehtud maksete hüvitamist ei saa nõuda kostjalt. Kuna solidaarse kohustise summa oli 6158.60 krooni, kuulub kummalgi solidaarvõlgnikul tasumisele 3079.30 krooni. Arvestades, et hageja on tasunud 5658.60 krooni, on ta tasunud 2579.30 krooni rohkem kui oli tema osa, s.t. teise solidaarvõlgniku eest ja see summa tuleb teiselt solidaarvõlgnikult hageja kasuks välja mõista. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Hageja nõudeõiguse õiguslik alus kostja vastu täidetud võlgnevuse ja tasutud täituritasu osas tuleneb VÕS §-st 69 lg 2 ja lg 5. VÕS § 69 lg 2 sätestab: Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Sama sätte lg 5 kohaselt võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Hageja on tasunud lisaks kahjunõudele täitekulusid: kohtutäituri tasu 649 krooni ja muud täitekulud kokku 140.50 krooni. Ka kaasnevate täitekulude kandmises tuleb solidaarvõlgnikel osaleda võrdselt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka täitekulude see osa, mille hageja kandis kostja eest, s.o. kohtutäituri tasu 324.50 krooni ja muude täitekulude eest 70.25 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 näeb ette: Kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 näeb ette: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas tsiviilasjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud). TsMS § 163 lg 1 alusel mõistab kohus pool hageja poolt tasutud riigilõivu välja tema kasuks kostjalt. Hageja on tasunud seadusega ettenähtud riigilõivu miinimumsumma 250 krooni ja see tuleb kogu ulatuses välja mõista kostjalt, kuna hageja poolt riigilõivu tasumise vajadus tekkis põhjusel, et kostja ei olnud vabatahtlikult tasunud oma osa solidaarsest võlast. Kohus lähtub otsuse tegemisel TsMS § 163 lg 1, § 173 lg 1 ja lg 3, § 407 lg 1 ja lg 2, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2; VÕS § 69 lg 1 lg 2 ja lg 5.
Ü.Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.