Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-4003
Tsiviilasi
A&L Kinnisvara OÜ hagi X väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A&L Kinnisvara OÜ, rk 10915545, asukoht Sepa 21, 51013, Tartu; hageja lepinguline esindaja Lembit Luik; kostja X ,
vastu 110 000 krooni
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 17.02.2004 laenulepingu summas 60 000 krooni, mille täitmine tagati transpordivahendi pantimisega. Laenu tagastamise tähtaeg oli 17.08.2004, mida pikendati 10.09.2004 sõlmitud kokkuleppega 17. veebruarini 2005. Selleks tähtpäevaks kostja laenu ei tagastanud, küll aga jätkas laenuintressi maksmist kuni 28.09.2005. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole hagejale laekunud ühtegi makset. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenusumma 60 000 krooni, intressi 14 900 krooni, trahvi intressi tasumisega viivitamise eest 27 500 krooni, viivise 7600 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõivu katteks 5750 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas kostjale posti teel hagimaterjalid, millised kostja on 03.04.2006 isiklikult vastu võtnud. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud laenulepinguga nr 4, 17.02.2004, pandilepinguga 17.02.2004, laenulepingu muudatusega 10.09.2004, hageja hoiatustega kostjale 12.10.2005 ja 15.11.2005. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab leppetrahvi maksmise kohustuse: leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos intressi, viivise ja trahviga summas 110 000 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.