Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebe kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(3)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Püssi linna hagi N T vastu 29 651,30 krooni võlgnevuse ja 3297,27 krooni viiviste nõudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Viru Maakohtu 16. mai 2006 kohtuistungile tsiviilasjas nr 2-05-3847 kostja ei ilmunud. Kohtukutse edastati kostjale avalikult teatavakstegemisega 09. veebruaril 2006 ja teistkordselt 16. veebruaril 2006. Kohtuistungile ilmumata jätmiseks esinevatest mõjuvatest põhjustest kostja kohtule teatanud ei ole. Hageja esindaja esitas kohtuistungil kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kostja vastu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. /---/. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15; korteriomandiseaduse (KOS) § 13; ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1, § 191; võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, 113 lg 1. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 28. juunil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks (t.l.-4,27,28,). Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 krooni, nõude suurendamise avalduselt tasutud riigilõiv 280 krooni, riigilõiv teate avaldamiselt väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni ja hageja õigusabikulu 236 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 236 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 32 948,57 krooni ning 5% sellest moodustab 1647,45 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele täies ulatuses.

2(3)

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulud kokku 2816 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.