2-05-370
Kohus
Viru Ringkonnakohus
Kohtunik
Vladimir Rozalka
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2006.a Jõhvi
Tsiviilasja number
2-05-370
Tsiviilasi
D.M. avaldus B.A. pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.M. määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Viru Maakohtu 13.02.2006.a. määrus, millega jäeti D.M. pankrotiavalduse alusel B.A. suhtes pankrotimenetlus algatamata, muutmata, määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 08.02.2005 esitas D.M. kohtule avalduse B.A. pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis võlgnik võlausaldajale võlakirja, millega vormistas poolte vahel sõlmitud laenulepingu järgmistel tingimustel: laenu summa on 118 000 eesti krooni, laenu tähtpäev on 06.07.2003. Kokkulepitud tähtajaks jättis B. A. laenu tagastamata. Lepingust tulenev nõue sai sissenõutavaks 06.07.2003. 09.08.2004 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega pakkus võlgnikule võimaluse tasuda võlgnevuse 10-päeva jooksul ja hoiatas, et mittetasumisel esitab pankrotiavalduse. Nõue on tõendatud ja ei ole vaidlustatud võlgniku poolt tsiviil-, kriminaal- või haldusmenetluses. Seisuga 09.11.2004.a. võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees oli 118 000 krooni. Võlausaldaja palus juhindudes pankrotiseaduse § 3 lg 1, § 7 lg 1§ 8 lg 1 kuulutada välja B. A. pankrot.
2-05-370
08.02.2005.a. esitas võlausaldaja kohtule taotluse pankrotiavalduse tagamiseks, paludes arestida võlgniku B. A. rahalised vahendid summas 118 000 krooni B. A. arveldusarvetel krediidiasutustes. Narva Linnakohtu 09.02.2005.a. pankrotiavalduse tagamise määrusega nr 2126/04 arestiti B. A. arveldusarved Eesti krediidiasutustes summas 118 000 krooni. 21.09.2005 eelistungil võlausaldaja esindaja esitas kohtule avalduse täpsustuse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, mille kohaselt võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on võlgniku maksejõuetus, mida põhistavad pankrotiseaduse § 10 lg 1 p 4 alusel järgmised asjaolud: võlgnik ei ole tasunud võlga 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja andmetel võlgnikul ei piisa vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja nõue põhineb 16.01.2004.a. võlgniku poolt võlausaldajale antud võlakirjal, millega vormistas poolte vahel sõlmitud laenulepingu järgmistel tingimustel: laenu summa on 118 000 krooni, laenu tähtpäev on 06.07.2003.a. Viru Maakohus leidis, et esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud. PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuna poolte vahel on vaidlus nii võlakirja rahatuse, kui ka kohustuse täitmise osas, mida ei ole võimalik lahendada pankrotimenetluse algatamise raames ning see vaidlus tuleb lahendada üldises hagimenetluse korras, siis tuleb keelduda pankrotimenetluse algatamisest. Pankrotiavalduse tagamiseks oli enne pankrotimenetluse algatamist 09.02.2005.a. määrusega vajalikuks peetud hagi tagamise abinõu kohaldamist (B. A. arveldusarvete arestimine Eesti krediidiasutustes summas 118000 krooni), mis pankrotimenetluse algatamata jätmisel kuulub tühistamisele. Menetlus Viru Ringkonnakohtus Viru Maakohtu 13.02.2006 määrusele esitas määruskaebuse D.M., kes palub täielikult tühistada Viru Maakohtu 13.02.2006 määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Võlgniku poolt Viru Maakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik ei vaidle põhjendatud nõudele vastu. 29.04.2005 vastuses kirjutab võlgnik, et ei ole D. M. raha võlgu, kuid seejuures ei esitanud ta kohtule mingeid dokumente selle tõenduseks. 16.09.2005 vastuses on kirjas, et allkiri on rahatu, kuid ei esitanud jällegi dokumente, mis kinnitaksid raha maksmist. Apellant leiab, et kohtuistungil, kus vaadati läbi D. M. avaldust, avaldad võlgniku esindaja, et B. A. tagastas D. M. raha summas 118 000 krooni, kuid allkirja tagasi ei võtnud ja võlgnik on nõus sõlmima kokkuleppe viieks aastaks võlasumma tagasimaksmiseks. Seega võlgnik ei esitanud kohtule ainsamatki alust, millega ta põhjendab vastuväidet D. M. nõudele. Kohus oma määruses ei osuta, milliseid nimelt tõendeid peab ta aluseks võlgniku vastuväite põhjendatuks tunnistamiseks. Vastavalt Pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1 on kohus kohustatud otsuse tegemisel kontrollima Võlgniku vastuväidete põhjendatust. Antud juhul kohus seda ei teinud vaid võttis Võlgniku esitatud vastuväitefakti enese. Seega rikkus kohus Võlausaldaja õigust nõuda Võlgniku pankroti tunnistamist tingimusel, et Võlgniku vastuväited pole millegagi põhjendatud.
2(4)
2-05-370
13.04.2006 esitas B.A. Viru Maakohtule oma vastuse määruskaebusele, kus ta palub jätta D. M. määruskaebus rahuldamata ja välja mõista Võlausaldajalt D. M.-lt B.A. õigusabi kulud summas 1 792,50 krooni + 850 krooni antud vastuse ettevalmistamise ja koostamise eest, kokku 2 642,50 krooni. Vastustaja leiab, et Viru Maakohtu 13.02.2006 määrus on õige ja põhjendatud. B. A. selgitab, et oma 29.04.2005 vastuses ta juba märkis, et ei ole D. M. raha võlgu ning 16.09.2005 vastuses rõhutas, et allkiri on rahatu. Vastustaja selgitab, et ta ei ole maksuvõimetu. Käesoleval ajal kustutab ta igakuiselt pangalaenu ja maksab korteri eest Tallinnas 2500 krooni kuus. B. A. leiab, et tõendeid sellele, et allkiri on rahatu, peab ta esitama hagimenetluses, mitte aga pankrotimenetluses. Kohus on kontrollinud B. A. vastuväiteid sellest, et tegelikult ta vaidleb rahanõuete vastu. Seega vastustaja leiab, et kohus ei ole rikkunud võlausaldaja õigust nõuda võlgniku pankroti tunnistamist tingimusel, et Võlgniku vastuväited pole millegagi põhjendatud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kõigepealt ringkonnakohus peab vajalikuks ära märkida, et jätab apellandi taotluse, et arutada asja kohtuistungil, rahuldamata, kuna kõik asjas vajalikud materjalid on esitatud ringkonnakohtule. Teiseks, ringkonnakohus märgib, et esitatud määruskaebus on ebakorrektne, kuna vastavalt TsMS § 662 lg 1 p 3 nõutele, oleks määruskaebuse esitaja pidanud ära märkima määruskaebuses missugust lahendit ta taotleb. Apellant on ära märkinud, et taotleb Viru Maakohtu 13.02.2005.a. otsuse täielikku tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks / lk 127 /. Samal ajal materjalidest nähtub, et Viru Maakohus on teinud vaidlustatava määruse 13.02.2006.a./ lk 111/. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 13.02.2006 määrus tühistamisele ei kuulu ning võlausaldaja esindaja määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma järeldustes ringkonnakohus lähtub järgmisest :
3(4)
2-05-370
lg 2 p 1 mõttes - võlgniku vastuväide võib olla kinnitatud mitte ainult dokumentaalselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnik B.A. vaidleb nõudele vastu / lk 22 , 106-109/ ja väidab, et võlasumma on tasutud, asjaolu, et ta on nõus sõlmima kokkuleppe viieks aastaks võlasumma tagasimaksmiseks, veel ei tähenda, et ta ei vaidle nõudele vastu, kuna tuleb arvestada, et on olemas võlakiri / lk 3 /, mis oma sisuga võib olla aluseks, et sundida võlgnikku sõlmima ülaltoodud kokkulepet.
Kohtunik
Vladimir Rozalka
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.