Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
NJORD HOLDING OÜ avaldus Osaühing NSV Kinnisvara juhatuse kohustamiseks osanikule Osaühing NSV Kinnisvara tegevuse kohta teabe andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017. a määrus hagita menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NJORD HOLDING OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja NJORD HOLDING OÜ (registrikood 12647474), seaduslik esindaja juhatuse liige MT Puudutatud isik I Osaühing NSV (registrikood 10964294), lepinguline vandeadvokaat Kristina Schotter
Menetluse liik
Kinnisvara esindaja
Puudutatud isik II: juhatuse (isikukood XXXXXXXXXXX)
liige
MN
Puudutatud isik III: juhatuse (isikukood XXXXXXXXXXX)
liige
EV
Puudutatud isik IV: juhatuse (isikukood XXXXXXXXXXX)
liige
AS
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017. a määrus muutmata ja NJORD HOLDING OÜ määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.NJORD HOLDING OÜ (avaldaja) esitas 8. jaanuaril 2016. a Harju Maakohtule avalduse Osaühing NSV Kinnisvara (puudutatud isik I) juhatuse kohustamiseks osanikule puudutatud isik I tegevuse kohta teabe andmiseks.
2.Avaldaja esitas 21. märtsil 2016. a kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas, paludes jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
3.Puudutatud isik I teatas oma vastuses kohtule, et nõustub avaldaja poolt avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamisega, kuid palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku I menetluskuludena välja 1630 eurot. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017. a määrusega lõpetas maakohus menetluse avaldaja avalduses Osaühing NSV Kinnisvara juhatuse kohustamiseks osanikule puudutatud isiku I tegevuse kohta teabe andmiseks. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 1630 eurot.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik I väljastas talle kohtumenetluse kestel tema poolt palutud teabe ja sellest tulenevalt ei olnud asja edasine menetlus enam vajalik või tegelikult ei andnudki puudutatud isik I alust tema vastu kohtusse pöördumiseks ja oleks teabe avaldajale väljastanud ka kohtuväliselt. Kohus nõustub puudutatud isikuga I, et oma vastuses järelepärimisele (millele väidetavalt ammendava vastuse mittesaamise tõttu avaldaja kohtusse pöördus) palus puudutatud isik I kohtueelselt avaldajal oma teist küsimust täpsustada. Avaldaja otsustas selle kohtuvälise täpsustamise asemel kohtu poole pöörduda. Puudutatud isiku I põhjalikust vastusest tulenevalt peab kohus usutavaks, et enda küsimusi täpsustades oleks avaldaja saanud teda huvitanud informatsiooni puudutatud isikult I kätte ka kohtuväliselt ning puudus reaalne vajadus selle saamiseks kohtu poole pöörduda. Eeltoodust tulenevalt, tuginedes TsMS § 477 lg-le 1 ja § 168 lg-le 4, asus kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
6.Maakohus määras TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt kandis viimane menetluses õigusabikulusid 1630 eurot. Kohus leidis, et puudutatud isiku I menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud kogu tema poolt nõutavas ulatuses. Kohus oli seisukohal, et nii tunnitasu suurus (160 eurot tunnis) kui tööle kulutatud ajaline maht (10 tundi) on vaidluse sisu arvestades mõistlikud. Kohus ei nõustunud avaldaja vastuväitega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, milles avaldaja heidab puudutatud isikule I ette, et viimane on oma tööd teinud liiga põhjalikult. Kohus eeldab alati põhjalikult läbimõeldud ja sisutihedate menetlusdokumentide esitamist kohtule, mistõttu puudutatud isiku I poolt põhjaliku vastuse koostamine kohtule ning oma kliendi õiguste igakülgne kaitsmine ei saa mingil juhul olla puudutatud isikule I etteheidetav. Avaldaja määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus otsustas jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ja rahuldas puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskuluna õigusabikulud 1630 eurot. Avaldaja palub teha vaidlustatud ulatuses uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
8.Maakohtu seisukoht, millega on põhjendatud menetluskulude jätmist avaldaja kanda, on vastuolus ÄS § 166 lg 3 sätestatuga ja viidatud normi eesmärgiga. Avaldaja ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu vaidlustatavas määruses toodud loogikaga, nagu oleks määruskaebuse esitaja pidanud laskma ja/või riskima ÄS § 166 lg-s 3 toodud õigustlõpetava tähtaja möödalaskmisega ja jääma lootma, et teavet õnnestub hankida kohtuväliselt.
9.Maakohtu määrus on olulisel määral motiveerimata osas, milles otsustati jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on analüüsinud üksnes küsimust, kas ja millises ulatuses oleks avaldaja pidanud oma teist küsimust täpsustama. Kohus ei ole lahendi tegemisel vähimalgi määral võtnud arvesse, et avaldaja esitas nii kohtuväliselt kui kohtumenetluses kaks küsimust/nõuet. Sealjuures esimese küsimuse puhul (millele jäeti samuti kohtuväliselt sisuliselt vastamata) puudutatud isik I küsimuse täpsustamist ei nõudnud.
10.Vaidlustatav kohtumäärus ei ole kooskõlas TsMS § 168 lg-s 4 sätestatuga, milline kuulub kohaldamisele TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt analoogia korras. Kohus on jätnud menetluskulude jaotuse otsustamisel arvesse võtmata, et avaldaja ei saanud kohtuväliselt kummalegi tema poolt esitatud küsimusele sisulist vastust ning sisuliselt vastati püstitatud küsimustele kohtumenetluse käigus.
11.Määrates kindlaks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse, on kohus jätnud sisuliselt vastamata avaldaja poolt puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjale esitatud vastuväidetele. Avaldaja hinnangul ei saa sellises olukorras, kus avaldus tegelikkuses rahuldatakse, pidada põhjendatuks avaldusele ulatuslike sisuliste vastuväidete esitamist. Puudutatud isik I on käitunud vastuoluliselt, rahuldades avaldaja nõude vabatahtlikult ja vaieldes avaldaja nõudele samaaegselt vastu. Sellises olukorras ei saa nõudele vastuväite esitamiseks peetud kulutusi pidada vajalikeks ja põhjendatuteks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Isegi, kui menetluskulud tuleks jätta määruskaebuse esitaja kanda, tuleb puudutatud isiku I menetluskulud jätta avaldajalt väljamõistmata ulatuses, milles need olid tingitud vabatahtlikult rahuldatud nõudele vastuvaidlemisest. Menetluse edasine käik
12.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017. a määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles avaldaja vaidlustas menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud menetluskulude suuruse. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu avaldusest loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik I andis vaidlusalustele küsimustele ammendavad vastused kohtumenetluse käigus ja sellest tulenevalt, kelle kanda tuleb jätta menetluskulud.
17.Maakohus leidis, et seoses avaldusest loobumisega tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja oleks võinud küsimusi täpsustades
saada neile vastused ka kohtuväliselt. Menetluskulude TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda jätmine on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid juhul, kui diskretsioonipiire on rikutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused piisavad ja asjakohased ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
18.Vastuseks määruskaebusele lisab kolleegium, et ei nõustu avaldaja väitega, mille kohalselt jättis puudutatud isik I kohtueelselt vabatahtlikult vaidlusalustele küsimustele vastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja esitas avalduse praeguses tsiviilasjas ennatlikult, jättes selgitamata oma küsimused ning välistas sellega puudutatud isiku I võimaluse nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtueelselt.
19.Vastuseks avaldaja seisukohale, et tal ei olnud ÄS § 166 lg-st 3 tulenevalt kohustust küsimusi täpsutada, märgib kolleegium, et äriseadustikus puudub keeld seda siiski vajadusel teha. Avaldaja esimesele küsimusele, mis puudutas konkreetse otsuse vastuvõtmise ja selle aja teadasaamist, vastas puudutatud isik I nii nagu selle küsimuse sõnastusest võis aru saada. Asjaolu, et puudutatud isik I palus täiendavalt selgitada avaldaja teist küsimust, mille kaudu soovis avaldaja teada, kas puudutatud isiku I osanikud on arutanud puudutatud isiku I juhatuse liikmete ühinguvälist tegevust, näitab pigem puudutatud isiku I soovi anda avaldajale vastus, mis teda rahuldaks. Selgituse palumisega ei ole puudutatud isik I iseenesest keeldunud vastuse andmisest.
20.Mis puudutab ÄS § 166 lg-st 3 tulenevat teabenõude esitamise ajalist piirangut, märgib kolleegium, et asjaoludest nähtuvalt esitas avaldaja oma küsimused 22. detsembril 2015. a ja sai neile esialgse vastuse 28. detsembril 2015. a, s.o vähem kui nädala jooksul. ÄS § 166 lg-st 3 tulenevast tähtajast oli avaldajal võimalik kohtu poole pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul arvates puudutatud isikult I vastuse saamisest, s.o
11.jaanuaril 2016. a. Avaldaja pöördus kohtu poole 8. jaanuaril 2016. a, s.o 11.-ndal päeval arvates puudutatud isikult I vastuse saamisest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isik I reageeris avaldaja teabenõudele mõistliku aja jooksul ja avaldajal oli võimalik esitada avaldus kohtule 2 nädala jooksul arvates vastuse saamisest, oli avaldajal piisavalt aega oma nõuet täpsustada ja sellele ka vastus saada, kartmata seejuures seaduses ettenähtud tähtaja möödalaskmist. Juhul, kui puudutatud isik ei oleks täpsustatud teabenõudele reageerinud või ei oleks endiselt andnud avaldaja jaoks rahuldavat vastust, oleks avaldaja jõudnud seadusega ette nähtud tähtaja raames põhjendatult kohtu poole pöörduda.
21.Menetluskulude suuruse osas selgitab ringkonnakohus, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku I menetlusdokumentide põhjendatuse ja töömahu hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei oleks puudutatud isik I pidanud kohtumenetluses oma seisukohti veenvalt kaitsma ega vaatamata kohtu nõudele sisulist vastust avaldaja väidetele esitama.
22.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.