Tsiviilasi nr.2-06-7456
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.mai 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-7456
Tsiviilasi
AS X hagi M. A. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 14 379.94 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : M. L. /tl.11/ Kostja : M. A.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M. A. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. A. (is.kood xxxxxxxxxxx) krediidilepingu järgi võlguolevad summad : krediidivõlgnevus summas kaksteist tuhat kaheksasada nelikümmend viis (12 845) krooni 44 senti, intressivõlgnevus summas üks tuhat nelisada kolmkümmend viis (1 435) krooni 75 senti ja viivis summas üheksakümmend kaheksa (98) krooni 75 senti, ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.05.2006.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 12.08.2002.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 15 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse limiidina summa 7 500 krooni ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 750 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.xxxxxxxxxxxxxxx ja tasuma intressi (18% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 14 379.94 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 12 845.44 krooni, intressivõlgnevus summas 1 435.75 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 98.75 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostja on teatanud, et ei soovi osaleda kohtuistungil asja sisulisel arutamisel ja palunud asja lahendada kirjalikus menetluses; samas on kostja palunud võimaluse korral lahendada asi kompromissi sõlmimise teel /tl.17/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kostja taotlusele vaidluse lahendamiseks kompromissi sõlmimise teel, on hageja väljendanud oma mittenõustumust kompromissi sõlmimisega põhjustel, et : laen on kostjale antud tagatiseta, kostja pole suutnud kohaselt rahuldada teises kohtumenetluses (ts.asi nr.206-8045) esitatud hageja nõudeid, kostja varaline seisund ei võimaldaks tal täita kompromissilepinguga fikseeritavat maksegraafikut; hageja avaldab, et maksegraafikut on kostjal võimalik taotleda ka kohtutäiturilt otsuse sundtäitmise käigus /t.l.20/. Seega on välistunud asja kompromissiga lahendamise võimalikkus.
Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-6/ on tõendatud, et 12.08.2002.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 15 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse limiidina summa 7 500 krooni ning lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 750 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.xxxxxxxxxxx ja tasuma intressi (18% aastas) /tl.4-6/. Asja materjalidega /tl.8/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.7/ ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.8/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 12 845.44 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (18% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks /tl.8/), saades intressivõla suuruseks 1 435.75 krooni /tl.8/. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7.4.2.) /tl.9/ ja viitega
seadusest tulenevale viivisemäärale (lepingujärge intress + 7% aastas) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 25 % aastas (0,07% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 98.75 krooni /tl.8/. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 14 379.94 krooni.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 000 krooni /tl.12/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 24.05.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.