lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-13608/20

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13608/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Nõmme tee 48 korteriühistu80063380(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13608

Tsiviilasi

ML hagi Nõmme tee 48 Korteriühistu vastu korteriühistu 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2017 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ML määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: ML (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja: Nõmme tee 48 Korteriühistu (registrikood 80063380, asukoht Nõmme tee 48, 13417 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.01.2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.ML (hageja) esitas 08.09.2016 Harju Maakohtule hagi Nõmme tee 48 Korteriühistu (kostja) vastu korteriühistu 08.06.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks.
2.18.10.2016 esitas kostja vastuse hagile, milles palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole korteriühistu liige. Hagi esitamise õigus on korteriühistu liikmel, kelleks on korteri omanik. Nähtuvalt kinnistusraamatust ei ole hageja ühegi Nõmme tee 48 kortermajas asuva korteri omanik. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Kostjale teadaolevalt on hageja abikaasa ÜL Nõmme tee 48 kortermajas korteri omanik ja korteriühistu liige. Seega oleks saanud hagi esitada üksnes ühistu liige ÜL. Kuigi korteriomand võib olla ühisvara on liikme õigused seotud ühe isikuga, kelleks on ÜL. Kostja viitab seejuures korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-le 1 ja § 13 lg-le 3.
3.14.11.2016 seisukohas märkis hageja, et ta on alates 09.07.1983 abielus ÜL-ga. Nõmme tee 48 asuv korteriomand on 13.06.2002 kinnistatud ÜL nimele, s.o ajal, mil hageja ja ÜL olid juba abielus. Vastavalt on tegemist hageja ja ÜL ühisvaraga. Kuna hageja on korteriomandi omanik, on ta seadusest tulenevalt ka kostja Nõmme tee 48 KÜ liige (KÜS § 5 lg 1). Seaduse järgi on kõigil korteriomanikel õigus korteriühistu otsuseid vaidlustada. Asjaolu, kas isik on korteriomandi omanik ainuisikuliselt, kaas- või ühisomanikuna, ei oma tähendust. Kuna hageja on korteriomandi omanik, on tal õigus vaidlustada korteriühistu otsuseid. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 17.01.2017 määrusega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Käesoleval juhul esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Korteriühistu liikmeks ei saa olla iga isik. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (st ka need, kes hääletasid korteriühistu asutamise vastu või kes omandavad korteriomandi pärast korteriühistu asutamist). Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Täiendavalt piirab korteriühistu liikmeks saamise võimalusi KÜS § 5 lg 5. Nimetatud sätte kohaselt saab juhul, kui korteriomand on kaasomandis või ühisomandis, korteriühistu liikmeks vaid üks omanik ja seda vastavalt nende isikute omavahelisele kirjalikule kokkuleppele. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole.
6.Korteriühistu üldkoosoleku osalejate nimekirjast nähtub, et korteriomanikuks, kes üldkoosolekul osales, on ÜL, keda esindas üldkoosolekul volituse alusel ML (tl 60). Kohtule on esitatud ka 08.06.2016 allkirjastatud volikiri, millest nähtub, et ÜL volitab ML esindama ÜL Korteriühistu Nõmme tee 48 korteriomanike üldkoosolekul 08.06.2016 ja korduskoosolekul ning hääletama ÜL nimel (tl 67). Seega on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus ÜL-l ning üldkoosolekul vastu võetud otsuseid saab vaidlustada ÜL. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
7.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule asja sisuliseks arutamiseks.
9.Maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Hagejal hagemisõiguse puudumine peab selguma eelmenetluse käigus, mitte lõpplahendis. Tegemist on üllatusliku lahendiga, kuna kohus ei ole pooltega arutanud hagi läbivaatamata jätmise võimalust ning kohus ei andnud hagejale võimalust esitada selle osas omapoolseid väiteid.
10.Käesoleval juhul ei ole täidetud KÜS § 5 lg 5 kohaldamise eeldused. KÜS § 5 lg 5 kohaldamise puhul peab korteriomanike vahel eksisteerima kirjalik kokkulepe selle kohta, kes teostab korteriühistu liikmelisusest tulenevaid õigusi ning korteriühistu peab olema teinud otsustuse, kes korteriomanikest võetakse korteriühistu liikmeks. Menetluses ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nimetatud eeldused oleksid täidetud. Hageja ja ÜL ei ole enne 08.06.2016 korteriühistu koosolekut kirjalikult kokku leppinud, et korteriühistu liikme õigusi teostab üksnes ÜL ning korteriühistu ei ole teinud otsustust, et korteriühistu liikmeks võetakse ÜL. Ka ei ole kostja tuginenud KÜS § 5 lg 5 kohaldamisele, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS §i 5 ja §-i 436.
11.Kuna KÜS § 5 lg 5 ei kuulu kohaldamisele, siis tuleb lähtuda KÜS § 5 lg-st 1, mille järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanikud. Seadusest ei tulene, et kui korteriühistu koosolekul osales formaalselt üks ühisomanik, siis see võtab hagejalt kui korteriomandi teiselt ühisomanikult õiguse vaidlustada korteriühistu koosoleku otsuseid. Seni, kuni korteriomanikud ei ole KÜS § 5 lg 5 järgi leppinud kirjalikult kokku, kes ühisomandikest on korteriühistu liige, on mõlemal korteriomanikul ühine jagatud õigus korteriühistu koosolekul osalemiseks ja otsuste vaidlustamiseks.
12.Hageja esitas koos määruskaebusega tõendid selle kohta, et hageja ja ÜL on pärast 08.06.2016 koosoleku toimumist kokku leppinud, et korteriomanike korteriühistuga seotud õigusi teostab hageja. Seega on hagejal igal juhul KÜS § 5 lg 1 ja lg 5 järgi õigus vaidlustada korteriühistu 08.06.2016 otsuseid. Samuti on ÜL kinnitanud, et on loovutanud hagejale kõik 08.06.2016 koosoleku otsuste vaidlustamise ja kehtivuse tuvastamisega seotud õigused. Seega on hagejal korteriühistu otsuse vaidlustamise õigus tagatud igal juhul õiguste loovutamise teel.
13.Pooled on esitanud kõik sisulised argumendid korteriühistu otsuse kehtivuse osas ning asi on sisulise otsuse tegemiseks valmis. Hagi läbivaatamata jätmise tulemuseks on, et hageja ja/või ÜL peaks esitama uuesti sama haginõude kohtusse. See oleks ebamõistlik, koormaks asjatult kohtusüsteemi ja tekitaks menetluskulusid. Menetluse edasine käik
14.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
17.Tulenevalt mittetulundusühingute seaduse §-st 18, §-st 21 ja KÜS §-st 13 on üldkoosolekuga seonduvalt õigused vaid korteriühistu liikmetel. KÜS § 5 lg-d 1 ja 5, § 101, § 11 lg 1 ja § 13 lg 3 ei võimalda üldkoosoleku otsust vaidlustada isikul, kes ei ole korteriühistu liige. Maakohus leidis õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

hageja ei ole korteriühistu liige ning seega puudub tal õigus korteriühistu koosoleku otsuse vaidlustamiseks. KÜS § 5 lg-st 5 tuleneb otseselt, et kui korter on mitme inimese omandis, siis on korteriühistu liikmeks vaid üks omanikest. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-124-10, p-s 19 selgitanud, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks on lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. Asja materjalidest järeldub, et korteriühistu liikmeks on võetud ÜL (tl 60 ja 67). Kuna kolleegiumi hinnangul on ÜL korteriühistu liikmelisus tõendatud, siis ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et kohtule ei ole esitatud KÜS § 5 lg-s 5 märgitud kokkulepet, liiatigi sellepärast, et nimetatud dokumendi esitamine on vaid hageja võimuses.

18.Kuigi maakohus on leidnud õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, tuleb siiski ümber kvalifitseerida hagiavalduse läbivaatamata jätmise alus. Kolleegiumi hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (mitte TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel) põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest taotletava eesmärgi saavutamist, s.t. hagi rahuldamist, välistab asjaolu, et hageja ei ole korteriühistu liige ning seega ei ole tal võimalik korteriühistu koosoleku otsust vaidlustada.
19.Käesoleval juhul ei oma tähtsust määruskaebusele lisatud tõendid, kuna hagejal oli võimalik tugineda sellistele tõenditele juba hagi esitamisel või hiljem 14.11.2016 menetlusdokumendis, kui ta vastas kostja vastuväidetele seoses hagi läbivaatamata jätmisega. Kuna hageja ei tuginenud hagi alusena sellele, et ÜL on loovutanud talle nõude korteriühistu koosoleku otsuse vaidlustamiseks, siis on maakohus teinud kohtu ette toodud asjaolude pinnalt õige otsustuse ning jätnud hagi läbi vaatamata.
20.Ebaõiged on hageja väited, et maakohus tegi üllatusliku määruse ning et ta ei saanud hagi läbivaatamata jätmise suhtes esitada omapoolseid väiteid. Kostja on juba vastuses hagiavalduse esitanud väiteid selle kohta, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole korteriühistu liige ja ei saa seetõttu korteriühistu koosoleku otsust vaidlustada. Hageja esitas selle osas oma vastuväited 14.11.2016 menetlusdokumendis. Samuti, kuna hageja teadis kostja vastuväidetest, siis oli tal võimalik juba maakohtu menetluses esitada määruskaebusele lisatud tõendid. Hageja seda ei teinud. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hagi läbivaatamata jätmisel tuginenud KÜS § 5 lg-le
5.Kohus võib jätta hagi läbivaatamata ka omal algatusel ning ei ole seejuures seotud teise poole õiguslike põhjendustega.
21.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
22.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
23.Kohus viitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Selleks tuleb menetlusosalisel esitada kohtule avaldus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium