Tsiviilasi nr.2-06-5349
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.mai 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-5349
Tsiviilasi
X hagi N. M. ja A. M. vastu ostu-müügilepingu ja käenduslepingu järgse võlgnevuse, summas 3 733.95 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : X Hageja volitatud esindaja : A P /tl.13/ Kostja : N. M. Kostja : A. M. Kuna kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostjate kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113, §115 lg.1, §145, §158 ja §208 ning TsMS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X hagi N. M. ja A. M. vastu täies ulatuses. Välja mõista N. M. (is.kood xxxxxxxx) ja A. M. (is.kood xxxxxxxxx) solidaarselt ostu-müügilepingu ja käenduslepingu järgne võlgnevus kogusummas kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kolm (3 733) krooni 95 senti, sealhulgas : kauba eest võlguolev summa kolm tuhat kakssada kolmkümmend neli (3 234) krooni 95 senti, viivis summas nelikümmend neli (44) krooni ja leppetrahv summas nelisada viiskümmend viis (455) krooni; ning menetluskuludena riigilõiv
summas kakssada viiskümmend (250) krooni; X (reg.koodxxxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxx, Hansapank) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja N.M vahel 09.06.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs hageja kostjale teleri „LG“, CD-ga magnetofoni „Denver“ ja DVD mängija „LG“ koguhinnaga 5 460 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 09.06.2005.a. iga kuu 09.kuupäevaks 455 krooni. Ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 09.06.2005.a. hageja ja kostja A.M vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata graafikujärgsed osamakset kogusummas 3 234.95 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad võlgnevust ei tasunud; mistõttu hageja oli sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt seisuga 10.03.2006.a. kauba eest võlguolev summa 3 234.95 krooni, viivis summas 44 krooni ja leppetrahv summas 455; s.o. kokku 3 733.95 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 14.03.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.19-20/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6/ on tõendatud, et hageja ja kostja N.M vahel 09.06.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs hageja kostjale teleri „LG“, CD-ga magnetofoni „Denver“ ja DVD mängija „LG“, koguhinnaga 5 460 krooni; ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 09.06.2005.a. hageja ja kostja A.M vahel käendusleping, millega kostja A.M võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.7/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja käendus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 09.07.2005.a. iga kuu 09.kuupäevaks 343.53 krooni /tl.5/. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 3 234.95 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.6/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,025% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 10.03.2006.a. viivise suuruseks 44 krooni /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §158 lg.1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkt 6.4 annab lepingu erakorralise ülesütlemise korral lepingu punktides 6.3.1.-6.3.5. toodud alustel, hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, nõudes kostjalt leppetrahvina 455 krooni väljamõistmist. VÕS võimaldab kahju, viivise ja leppetrahvi samaaegse nõude esitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi summas 455 krooni tasumist.
VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega hageja õigustatud nõudma kauba eest võlguoleva summa 3 234.95 krooni, viivise summas 44 krooni ja leppetrahvi summas 455 krooni, tasumist. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et ostu-müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 09.06.2005.a. hageja ja kostja A.M vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita ostu-müügilepingust tulenevad ostja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostja A.M kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punkt 1.1. /tl.7/ sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 3 234.95 krooni, viivis summas 44 krooni ja leppetrahv summas 455 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §165 lg.3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.15/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 23.05.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.