Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Tsiviilasi nr 2-05-2091

KOHTUMÄÄRUS

Määruse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Määruse tegemise kuupäev ja koht

19.mail 2006, Tallinn

Kohtunik

Imbi Sidok

Kohtuasi

ST hagi T L vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised

08.05.2006 avalikul korraldaval kohtuistungil hageja lepinguline esindaja M.M kostja lepinguline esindaja H.L

Resolutsioon Jätta ST’i hagi T.L vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks läbi vaatamata. Välja mõista TL riigituludesse Harju Maakohtu 19.05.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-2091 kindlaksmääratud ST’i esindaja vandeadvokaadi M.Mesindajatasust 25 %, s o 825.25 (kaheksasada kakskümmend viis krooni 25 senti) krooni. Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 427 ja § 661). Taotluse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on ST’i hagi Tl.... vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Korraldaval kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks, kuna kostja rahuldas hagi peale hagiavalduse esitamist vabatahtlikult. Samuti palus hageja esindaja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja esindaja nõustus taotlusega. Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotlus hagi tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Sama paragrahvi lg 2 alusel avaldatakse hagi tagasivõtmine kohtule kirjalikult või protokollitakse. lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus hagi määrusega läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaks määramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Samas ei tundnud nimetatud seadustik sellist menetlustoimingut nagu „hagi tagasi võtmine“ ega reguleerinud seega ka nimetatud toimingu puhul kohtukulude jaotamist. Kohus lähtub antud juhul hagi tagasi võtmise kui toimingu sisust ja on seisukohal, et kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-s oli sellise toimingu sisule lähim toiming hagist loobumine. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kasutada menetluses lubatud analoogiat ja rakendada kohtukulude välja mõistmisel kuni 01.01.2006 kehtinud hagist loobumise korral kohtukulude jaotamist reguleerinud TsMS-i § 62. Antud tsiviilasjas toimus tagasi võtmine põhjusel, et nõude aluseks olnud töölepingu lõpetamise käskkiri (t lk 9) tühistati tööandja enda poolt käskkirjaga 03.06.2005 (t lk 87, tagasivõtmise avaldus t lk 92). Hagiavaldus esitati kohtusse 24.05.2005. Seega tekkis menetluses olukord, et faktiliselt kostja rahuldas hageja nõude (tunnistas ise oma käskkirja mittevastavust töölepinguseaduse (TLS) § 99 lg 1 p-le 1) peale hagiavalduse esitamist. Kas tööandja esitatud hagiavaldusest 03.06.2006 käskkirja vormistades teadis või mitte, ei oma tähtsust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuni 01.01.2006 kehtinud lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda enda kohtukulude hüvitamist kostjalt. Hageja kohtukulu on tõendatud Tallinna Linnakohtu otsusega nr ÕA-63 13.06.2005, mille kohaselt on hageja kohustatud riigile hüvitama 25% talle õigusabi osutanud advokaadile määratud tasust. Määrusega nr 205-2091 19.05.2006 määras kohus esindaja tasuks kokku 3301.05 krooni (koos käibemaksuga). Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 27 lg 1 p 1 alusel ei pea aga riigi õigusabi saaja seda tasu hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja õiglane, et hageja poolt riigile tasumisele kuuluv 25% talle õigusabi osutanud vandeadvokaadi M.M tasust mõistetakse välja kostjalt otse riigituludesse. Riigile riigilõivu tasumise kohustust hagist loobumise korral kuni 01.01.2006 kehtinud TsMSi § 64 ette ei näinud. Imbi Sidok kohtunik