Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-8-17 Tartu, 27. märts 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik OÜ VIPODEKLARANT hagi Tatjana Maksimova, Olga Vommi (Vomm), Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda vastu 84 002 euro 8 sendi ja viivise saamiseks Osaühingu TAO MV (pankrotis) kasuks või alternatiivselt OÜ VIPODEKLARANT kasuks Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536 OÜ VIPODEKLARANT määruskaebus Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki määruskaebus Hageja OÜ VIPODEKLARANT, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk Kostja Tatjana Maksimova, esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja Olga Vomm, esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Kostja Aleksandra Kopõlova, esindaja vandeadvokaat Marge Männiko Kostja Svetlana Joda, esindaja vandeadvokaat Marge Männiko 6. märts 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrus ja Viru Maakohtu 27. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536 osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata OÜ VIPODEKLARANT hagi Tatjana Maksimova, Olga Vommi, Aleksandra Kopõlova ja Svetlana Joda vastu 84 002 euro 8 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Osaühingu TAO MV (pankrotis) kasuks. Saata asi tühistatud osas Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.OÜ VIPODEKLARANT määruskaebus rahuldada.
3.Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki määruskaebus jätta läbi vaatamata.
4.Tagastada Osaühingu TAO MV (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki määruskaebuselt tasutud kautsjon OÜ-le Viru Büroo. Tagastada OÜ VIPODEKLARANT määruskaebuselt tasutud kautsjon JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ VIPODEKLARANT (hageja) esitas 1. aprillil 2014 Viru Maakohtule hagi Tatjana Maksimova
(kostja I), Olga Vommi (kostja II), Aleksandra Kopõlova (kostja III) ja Svetlana Joda (kostja IV) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt Osaühingu TAO MV (võlgnik) kasuks välja 84 002 eurot 8 senti ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (hageja esimene nõue). 13. aprillil 2014 esitas hageja lisaks esimesele nõudele alternatiivse nõude, paludes mõista eeltoodud summa välja hageja kasuks (hageja alternatiivne nõue). Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 7. novembri 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-45558 võlgnikult hageja kasuks välja 62 009 eurot 64 senti. Samas tsiviilasjas mõisteti Viru Maakohtu
22.aprilli 2014. a määrusega võlgnikult hageja kasuks välja ka menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks hagejale midagi tasunud. Nimetatud tsiviilasjas tehtud otsus jõustus 13. veebruaril 2014 ja selleks ajaks olid kostja I võlgniku juhatuse liikmena ja kostjad II-IV võlgniku nõukogu liikmetena muutnud võlgniku oma hoolsuskohustust rikkudes maksejõuetuks. Juba 14. aprillil 2009 oli võlgnik võõrandanud ainsaks varaks oleva kinnisasja oluliselt alla turuväärtuse. Kostja I sõlmis võõrandamislepingu ja kostjad II-IV andsid nõukogu liikmetena selleks tehinguks nõusoleku. 9. juuni 2014. a määrusega kuulutas Viru Maakohus välja võlgniku pankroti. Hageja kui võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist kostjatelt kui oma kohustusi rikkunud võlgniku juhtorgani liikmetelt nii võlgnikule kui ka endale.
2.Kostjad taotlesid hageja esimese nõude läbi vaatamata jätmist, sest võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist võlgnikule. Hagiga taotletav eesmärk ei ole saavutatav. Ekslik on hageja arvamus, et ta võib nõuda kahju hüvitamist pankrotivarasse samal ajal pankrotihalduriga. Ka hageja alternatiivset nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna hagiavalduse kohaselt on kostjad tekitanud kahju võlgnikule, mitte hagejale. Võlgniku nõue oma juhatuse liikmete vastu ja hageja kui võlausaldaja nõue võlgniku juhatuse liikmete vastu on erinevad ega saa tuleneda samast alusest. Hagi muutmiseks kostjad nõusolekut ei anna. Seega on ka hageja alternatiivne nõue õiguslikult perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus hageja nõudeid menetleb, palusid kostjad jätta need rahuldamata. Hageja nõuab kahjuhüvitist, kuid sisuliselt sama hüvitis on hageja kasuks välja mõistetud Osaühingult Ida MV-Metall, kellele on koos võlgnikult omandatud kinnisasjaga läinud üle ka võlgniku ettevõte.
3.Võlgniku pankrotihaldur Robert Sprengk (pankrotihaldur) esitas 23. veebruaril 2015 maakohtule taotluse enda kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Pankrotihaldur leidis, et tal on õiguslik huvi selle vastu, et hageja nõutav kahjuhüvitis laekuks pankrotivara hulka. 29. juunil 2016 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, milles märkis, et soovib hageja esimese nõude osas astuda menetlusse hageja asemel.
4.Kostjad vaidlesid pankrotihalduri taotlustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
5.Viru Maakohus jättis 27. juuli 2016. a määrusega hageja esimese nõude läbi vaatamata. Kostjate taotluse jätta ka hageja alternatiivne nõue läbi vaatamata, jättis maakohus rahuldamata ja jätkas alternatiivse nõude menetlemist. Maakohus jättis rahuldamata pankrotihalduri taotlused astuda menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel või hagejana. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esimene nõue ehk kahjuhüvitise võlgniku kasuks väljamõistmise nõue jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 kohaselt ei ole võlausaldajal osaühingu pankroti väljakuulutamisel enam õigust nõuda kahju hüvitamist osaühingule ja see õigus on ainult pankrotihalduril. Pankroti väljakuulutamisel saab nõudeid esitada ja rahuldada vaid pankrotiseaduse (PankrS) sätete järgi. PankrS § 44 lg 1 välistab ÄS-i kohaldamise. Asjas ei ole tähendust sellel, et hagi esitati enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri taotlused astuda menetlusse kolmanda isikuna või hagejana tuleb jätta rahuldamata. Hagi on esitanud hageja, kes võlgniku võlausaldajana nõuab kahjuhüvitist juhatuse ja nõukogu liikmetelt võlgnikule. Pankrotihaldur ei saa tulenevalt PankrS § 43 lg-st 1 astuda menetlusse hageja asemel, kuid ta saab ise esitada kohtule kahju hüvitamise nõude võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Hageja alternatiivse nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab kohus kohtulahendis.
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis tema esimese nõude läbi vaatamata, ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palus samuti tühistada maakohtu määruse osas, millega pankrotihalduri taotlused jäeti rahuldamata.
7.Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega tema taotlused jäeti rahuldamata. Pankrotihaldur toetas ka hageja määruskaebust.
8.Kostjad vaidlesid määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. oktoobri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb hageja oma esimese nõude esitamisel ÄS § 187 lg-tele 2 ja 4 ning § 327 lg-tele 2 ja 4. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 järgi võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Nõukogu liikme vastutuse sätestavad ÄS § 327 lg-d 2 ja 4. Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot, võib eeltoodud nõude võlgniku nimel esitada üksnes haldur. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 9. juunil 2014. Seega on hageja kaotanud õiguse esitada hagi. Tähtsust ei ole sellel, kas hagi esitati kohtusse enne või pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. PankrS § 43 lg-st 1 ei tulene, et haldur võiks astuda käimasolevas kohtumenetluses hagi esitanud võlausaldaja asemele. PankrS § 43 lg 1 ei kohaldu. Põhjendatud ei ole halduri väide, et hageja kui võlausaldaja osaleb menetluses võlgniku asemel. Hagi on esitanud võlausaldaja, mitte võlgnik. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja esimene nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hageja esimene nõue jääb läbi vaatamata, jääb rahuldamata ka pankrotihalduri taotlus kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, sest halduri õiguslik huvi menetlusse astuda saab seostuda vaid hageja esimese nõudega, mitte aga alternatiivse nõudega, mille menetlus jätkub. Samuti jättis
maakohus õigesti rahuldamata pankotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemel. PankrS § 43 lg 1 võimaldab halduril astuda menetlusse võlgniku, mitte võlausaldaja asemel. Haldur võib ise esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku juhtorganite liikmete vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ja saata asi selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud eksinud PankrS-i sätete, ÄS § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 ning TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel ja hageja esimese nõude läbi vaatamata jätmine ei ole kooskõlas seadusega. ÄS § 187 lg 4 ja § 327 lg 4 näevad küll ette, et pärast osaühingu pankroti väljakuulutamist on nõude esitamise õigus üksnes pankrotihalduril, kuid hageja esitas nõude ja kohus asus seda menetlema enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seadus piirab üksnes nõude esitamist, mitte aga juba kohtu menetluses oleva nõude menetlemise jätkamist. PankrS § 43 lg-test 1 ja 6 ei tulene, et haldur võiks olla ainus isik, kes saab otsustada võlgniku huvides toimuva kohtumenetluse jätkumise üle. Kuna praegu ei ole võlgnik ise menetlusosaline, siis ei pea haldur olema ainus isik, kes võib otsustada võlgniku huvides toimuvate ja pankrotivaraga seotud kohtumenetlustega seotud küsimusi. Pankrotiseaduse sätted ei piira kolmanda isiku (hageja) õigust jätkata enne pankroti väljakuulutamist algatatud menetlust, mis toimub võlgniku huvides. Menetluse võimalik tagajärg on võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine. Menetlus toimub pankrotihalduri teadmisel ja heakskiidul. Ekslik on kohtute seisukoht, et PankrS § 108 lg 2 kohaselt saab pankrotivara moodustada üksnes vara PankrS-i alusel tagasinõudmise või tagasivõitmise teel. Võlgnik võib pankrotimenetluses omandada vara ka muul viisil. Kui hageja esimene nõue rahuldatakse, saab võlgnik õiguse nõuda nõudele vastav summa kostjatelt sisse. Hageja eesmärk on saavutada oma nõude rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotimenetluses maksimaalses võimalikus ulatuses. Kohtud leidsid ekslikult, et PankrS § 44 lg 1, mille kohaselt toimub pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine üksnes PankrS-is sätestatud korras, välistab ÄS § 187 lg 4 ja ÄS § 327 lg 4 kohaldamise.
11.Pankrotihaldur palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus lubada tal astuda menetlusse senise hageja asemel. Pankrotihalduri määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et haldur ei saa astuda menetlusse hageja asemele. Hageja esimene nõue oli mõista kahjuhüvitis võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetelt välja võlgniku kasuks. Pankrotimenetluses osaleb pankrotivaraga seotud kohtuvaidlustes pankrotihaldur. Kuigi PankrS-is ja TsMS-is ei ole selgeid sätteid, kuidas saaks haldur astuda menetlusse hageja asemele olukorras, kus hagejaks ei ole pankrotivõlgnik, peab PankrS § 43 lg 1 mõtte kohaselt olema haldurile tagatud võimalus osaleda menetluses, kus vaidlus seostub pankrotivaraga. Ringkonnakohus on leidnud, et haldur saab ise esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku juhtorgani liikmete vastu, kuid kohus keelduks TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel sellise hagi menetlusse võtmisest seni,
kuni hageja esimene nõue on veel menetluses. Sellise nõude saaks haldur esitada alles pärast menetluse lõppu, kuid selleks ajaks võib võlgniku nõue kostjate vastu olla aegunud.
12.Kostjad paluvad jätta määruskaebused rahuldamata ja kohtumäärused muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohtud jätsid hageja esimese nõude (kahjuhüvitise kostjatelt kui võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetelt võlgniku kasuks väljamõistmise nõude) läbi vaatamata. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus rahuldatakse. Pankrotihalduri määruskaebus jääb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.
14.Esmalt põhjendab kolleegium pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata jätmist. Pankrotihaldur on esitanud Riigikohtule määruskaebuse, millega vaidlustab seda osa ringkonnakohtu määrusest, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata pankrotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemele. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS ega PankrS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust maakohtu määruse peale, millega maakohus jätab rahuldamata võlgniku pankrotihalduri taotluse astuda menetlusse hageja asemele. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei olnud pankrotihalduril õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse selle osa peale, millega maakohus jättis rahuldamata tema taotluse astuda menetlusse hageja asemele, ja samuti ei ole pankrotihalduril õigust esitada Riigikohtule määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tema määruskaebust menetles ja selle eelnimetatud osas rahuldamata jättis. TsMS § 682 lg 1 kohaselt jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kohaldub see säte ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu 26. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 11; 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12). Kuna pankrotihalduril ei ole kaebeõigust, tuleb tema määruskaebus jätta läbi vaatamata.
15.Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse seisukohaga, et kohtud jätsid tema nõude mõista kostjatelt kui võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetelt välja kahjuhüvitis võlgniku kasuks ebaõigesti läbi vaatamata.
Hageja esitas võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu esimese nõude selliselt, et nõudis kahju hüvitamist võlgnikule, mitte endale. Sellise nõude esitamise võimalus võlgniku juhatuse liikmete vastu on reguleeritud ÄS § 187 lg 4 esimeses lauses ja nõukogu liikmete vastu ÄS § 327 lg 4 esimeses lauses. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib eelnimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Samamoodi on kahju hüvitamise nõude esitamine osaühingu nõukogu liikme vastu reguleeritud ÄS § 327 lg-tes 2 ja 4.
16.PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile mh üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sama põhimõtet kordab ka PankrS § 43 lg 1, mis näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi, mis seostub pankrotivaraga, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kuigi mõlemad viidatud sätted reguleerivad sõnaselgelt olukorda, kus menetlusosaliseks on võlgnik, kohalduvad samad sätted ka juhul, kui hagi on võlgniku asemel ÄS § 187 lg 4 esimese lause või § 327 lg 4 esimese lause alusel esitanud võlausaldaja. Esitades eelnimetatud nõude, paneb võlausaldaja maksma võlgniku (äriühingu) nõuet ja seda vaatamata sellele, et menetlusosaliseks (hagejaks) on võlausaldaja. Seega on õige hageja määruskaebuse seisukoht, et kuigi ÄS § 187 lg 4 teine lause ja § 327 lg 4 teine lause näevad ette, et pärast osaühingu pankroti väljakuulutamist on nõude esitamise õigus üksnes pankrotihalduril, ei piira seadus juba kohtu menetluses oleva nõude menetlemise jätkamist. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata menetluses osalemist hagejana (PankrS § 43 lg 1). PankrS § 43 lg 1 kohaldub seega ka juhul, kui hagi on võlgniku asemel võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmete vastu ÄS § 187 lg 4 esimese lause ja § 327 lg 4 esimese lause alusel esitanud võlausaldaja. Hagi rahuldamisel väljamõistetav hüvitis arvatakse mõlemal juhul pankrotivara hulka.
17.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tegu olukorraga, kus hagi oleks esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset, samuti on hagiga võimalik saavutada taotletav eesmärk - hagi rahuldamise korral võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetelt väljamõistetava kahjuhüvitise arvamine pankrotivara hulka. Hageja esimese nõude menetlemise võimalik tagajärg on võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kolleegium nõustub hagejaga, et pankrotiseaduse sätted ei piira hageja õigust jätkata enne pankrotimenetlust algatatud menetlust, mis toimub võlgniku huvides. Õige on küll kohtute seisukoht, et pärast pankroti väljakuulutamist võib selle nõude esitada pankrotihaldur, kuid kui võlgniku asemel on nõude enne pankroti väljakuulutamist esitanud võlausaldaja, on tal õigus menetlust jätkata, kui haldur ei astu tema asemel PankrS § 43 lg 1 alusel menetlusse. PankrS § 43 lg-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes
ÄS § 187 lg-ga 4 ja § 327 lg-ga 4 selliselt, et pankrotihalduril on õigus astuda pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist hageja asemel ka sellisesse menetlusse, milles menetletakse võlausaldaja hagi, millega võlausaldaja nõuab võlgnikust äriühingu juhtorgani liikmetelt kahju hüvitamist äriühingule. Kui pankrotihaldur menetlusse ei astu, on hagejal võlausaldajana õigus menetlust jätkata ja tema esitatud hagi ei muutu võlgniku pankroti väljakuulutamisega õiguslikult perspektiivituks. Seega jätsid kohtud ekslikult läbi vaatamata hageja nõude mõista kahjuhüvitis kostjatelt võlgniku (pankrotihalduri) kasuks välja ja rikkusid sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb selles osas tühistada ning asi tuleb selles osas saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
18.Kohtud kohaldasid valesti PankrS § 43 lg-t 1, kui leidsid, et see säte ei võimalda pankrotihalduril astuda enne pankrotimenetlust alanud menetlusse võlausaldajast hageja asemele, kui hageja on esitanud nõude ÄS § 187 lg 4 esimese lause või ÄS § 327 lg 4 esimese lause alusel ja nõuab kahjuhüvitist võlgnikule. Samuti kohaldasid kohtud valesti PankrS § 44 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-is sätestatud korras. Eelviidatud säte praegusel juhul ei kohaldu, kuna võlausaldaja ei ole esitanud nõuet võlgniku, vaid tema juhatuse ja nõukogu liikmete vastu.
19.Kolleegium märgib, et kuigi iseenesest on õige kohtute seisukoht, et pankrotihaldur võib ÄS § 187 lg 4 teise lause ja § 327 lg 4 teise lause järgi ise esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku juhtorganite liikmete vastu, tuleb arvestada sellega, et juhtorgani liikmete vastu esitatavad kahju hüvitamise nõuded aeguvad viie aasta möödumisel rikkumisest (TsÜS § 37 lg 4 ning ÄS § 187 lg 3 ja § 327 lg 3). Teistsugune tõlgendus halduri õigusele menetlusse astuda (või võlausaldaja õigusele menetlust jätkata) oleks vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, sest pankrotihaldur peaks esitama uue hagi ja kohus peaks seda uuesti menetlema hakkama.
20.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
21.Pankrotihalduri määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Tambet Tampuu, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.