2-14-14536/102 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

10.Hagi põhjenduste kohaselt TAO MV ei ole Vipodeklarandi kohustuse täitmiseks midagi tasunud. TAO MV pankrotiavalduses nimetatud TAO MV vara arvelt ei õnnestu Vipodeklarandil oma nõude rahuldamine. Pankrotiavalduse järgi TAO MV on raha 52 eurot ja nõudeid 1 647 eurot. Selle vara arvelt ei ole kuidagi võimalik rahuldada Vipodeklarandi nõuet summas 88 646,61 eurot. Kuna TAO MV on pankrotiavalduses ise nimetanud enda varad, siis seetõttu oleks ainetud kostjate võimalikud vastuväited TAO MV sellise vara olemasolu kohta, mis võimaldaks täita kohustust Vipodeklarandile. Vipodeklarant esitab käesoleva hagi kostjate vastu, et saaks rahuldatud tema nõue TAO MV vastu. Vipodeklarandi nõue seondub TAO MV poolt kinnistu xxx müügiga 14.04.2009. a, milles tulenes kahju TAO MV. Nimetatud kahjuliku tehingu tulemusena tekkis olukord, et TAO MV jäi ilma olulisest osas oma varast ning seda ilma õiglast hüvitist saamata. Käesoleva hetkel ei ole Vipodeklarandile teada, kas kinnistu xxx müügist TAO MV üldsegi OÜ-lt Demomark laekus lepingus märgitud müügihind summas 250 000 EEK. Arco Vara seisukoht tõendab, et müügihind oli mitmeid kordi väiksem turuhinnast. Juba 47 päeva peale 14.04.2009. a lepingu sõlmimist, s.o. 01.06.2009. a OÜ Demomark müüb kinnistu hinnaga 260 000 EEK OÜ-le Ida MV-Metall, mis on samuti mitmekordselt väiksem kui kinnistu turuhind. Nii 14.04.2009. a kui ka 01.06.2009. a tehingute tegemise ajal oli O V OÜ Ida MV-Metall juhatuse liige ja ainuomanikuks ning samuti TAO MV nõukogu liige ja samal ajal T M tütar. Seetõttu on hageja seisukohal, et 14.04.2009. a tehingu ja 01.06.2009. a tehingu näol oli tegemist näiliste tehingutega vastavalt TsÜS § 89. Vastava kahe tehingu tegemise ainukeseks eesmärgiks oli varjata kinnistu müüki TAO MV OÜ-le Ida MV-Metall. 14.04.2009.a. müügitehingus oli TAO MV esindajaks T M ja tehing oli tehtud O V, A K, S J nõusolekul. 14.04.2009. a müügitehingust sai TAO MV kahju. Vipodeklarant nõuab kostjatelt solidaarselt TAO MV kasuks nende poolt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 35, § 37 lg 2, ÄS § 187 lg 1, § 138 lg 1 ja 2, § 189 lg 2, § 327 lg 1, § 187 lg 4, § 327 lg 4. Hageja leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-79-05 ei saa hageja nõuda kahju väljamõistmist endale, vaid ainult TAO MV.

st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.“ Juhatuse liikmel on kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, mis tähendab, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske (vt Riigikohtu 06.05.2003. a lahend nr 3-2-145-03). Juhatuse liikmel on seejuures kohustus tegutseda vastavalt hea usu põhimõttele. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega Kostja, T M pidi tegutsema nii, et vältida kahju tekitamist TAO MV ja/või TAO MV võlausaldajatel. Kostja T M, pidi teadma, et kinnistu asukohaga: xxx on TAO MV ainuke kinnisvara ning samuti seda asjaolu, et kinnistu oli TAO MV tegevuskohaks. Kostja T M on deklareerinud TAO MV tegevuskohana müüdud kinnistut. T M esindades juhatuse liikmena TAO MV võõrandas talle kuulunud kinnistu asukohaga xxx seda hinnaga 250 000 EEK, mis on mitmekordselt väiksem kui selle turuhind 14.04.2009. a seisuga. Väidet, et kinnistu müüdi alla turuhinna tõendab hageja poolt esitatud Arco Vara hinnang, mille kohaselt oli nimetatud kinnistu väärtus 14.04.2009. a seisuga üle 100 000 euro ehk üle 1 564 660 EEK. Juhatuse liikmel lasub seadusest tulenev hoolsuskohustus ning T Ml tuli seetõttu tegutseda hoolsalt ja äriühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kavandades vara müüki, teeb iga normaalne isik eelnevalt selgeks, mis on selle vara turuhind, seda eelkõige põhjusel, et mitte müüa vara alla selle turuhinna. T Ml olid ka piisavad teadmised nii toimimiseks, kuna 140.4.2009. a seisuga oli ta 62 aastane ja olnud TAO MV juhatuse liige juba üle 13 aasta. Lisaks sellele, et T M ei tegutsenud hoolsalt, rikkus ta ka lojaalsuskohustust TAO MV suhtes. Kuna 14.04.2008. a müügitehing ja 01.06.2009. a müügitehing olid näilised tehingud varjamaks vastavates tehingutes lepinguesemeks oleva kinnistu müüki OÜ-le Ida MV-Metall alla turuhinna, siis T M eelistas OÜ Ida MV-Metall huve TAO MV huvidele, mis omakorda tähendab lojaalsuskohustuse rikkumist TAO MV suhtes. Hageja leiab, et T M tegutsedes TAO MV juhatuse liikmena, müüs ettevõtte olulise vara mitmekordselt alla selle turuhinna ning võõrandamise tegelikuks eesmärgiks oli rahaliste vahendite välja viimine TAO MV, seda kinnistu müügi teel ning seeläbi vältida 14.04.2008. a maksuotsusest tuleneva võla sissenõudmist TAO MV vara arvelt. Kostja, T M, teadmist kinnistu asukohaga xxx turuväärtusest tõendavad kinnistule AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek summas 1 300 000 EEK ning selle kustutamine 26.02.2009. a koostatud kinnistamisavaldusega ehk ca 1,5 kuud enne kinnistu müügi toimumist. Kostja T M teadmist kinnistu asukohaga xxx olulisest tähtsusest TAO MV varadele tõendavad TAO MV 2009 majandusaasta aruande osaks olevad bilansid 31.12.2008. a ja 31.12.2009. a seisuga ning TAO MV 2009 majandusaasta aruande osaks olev lisa nr 6 Materiaalne põhivara

ning neis toodud arvnäitajad. TAO MV 2009. majandusaasta aruande lisa 6 kohaselt oli 31.12.2008. a seisuga maa ja ehitiste bilansiline jääkväärtus 2 002 500 EEK (arvestus: 1042500 + 960000) ning sama liiki varade väärtus 31.12.2009. a seisuga 0 EEK. TAO MV 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli põhivarasid 0 EEK. Seega muid põhivarasid maa ja ehitiste näol ühingul enam ei olnud. Vastavalt TAO MV 2009 aastaaruande lisa nr 6 ja 14.4.2009. a tehingu andmetel võrdlemisel saame, et ühing sai 14.04.2009. a toimunud xxx kinnistu müügist raamatupidamislikult kahjumit summas 1 619 403 EEK (arvestus: 1042500 + 826903 250000). Tegemist oli märkimisväärse kahjumiga TAO MV, kuna see tehing andis 2009. a kahjudest ca 32% (arvestus: -1619403 / -5092460) ja ületas 2008. a kahjumit ca 6 kordselt (arvestus: -1619403 / -285423). Samuti müüdud kinnistu moodustas 31.12.2008. a seisuga ca 31% ühingu kõikidest varadest (arvestus: (1042500 + 960000) / 6401120). Eeltoodust tulenevalt hageja väidab, et kinnistu xxx oli TAO MV jaoks olulise tähtsusega varaks ja 14.04.2009. a tehing oli erilise tähtsusega tehinguks TAO MV. Olulise tähtsusega vara käsutamisel oleks ühingu juhatuse liige pidanud toimima erilise hoolega, kuna tehingul olid märkimisväärsed mõjud ühingule. Kui ühingu juhatuse liikmel puudunuks teadmised/oskused, siis hoolsalt toimimine tähendanuks selle juures erialaasjatundjate kaasamist selgitamaks välja tehingu mõjusid ühingule, samuti selgitamaks välja kinnisasja turuhinda ja müügi võimalusi. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul T M ei toiminud vastavuses hea usu põhimõttel ning T M tegevuse ainukeseks eesmärgiks oli vältida 14.04.2008. a maksuotsusest tuleneva võla sissenõudmist TAO MV vara arvelt. Senini on see eesmärk realiseerunud, kuna 14.04.2008. a maksuotsusest tuleneva nõude on osaliselt täitnud Vipodeklarant, kes omakorda ei saa TAO MV sisse nõuda isegi kohtuotsusega välja mõistetud summat ning arvestades TAO MV varalist seisu, mis on tõendatud pankrotiavalduse ja selle lisadega, siis nõude täitmine TAO MV vara arvelt ei ole ka võimalik. Hageja on seisukohal, et kostja T M on rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust – hoolsusja lojaalsuskohustust tegutseda äriühingu huvides ning äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisis. Kuna kostja T M esindas TAO MV 14.04.2009. a kinnistu müügitehingu tegemisel, siis on kostja rikkunud oma seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, mis tuleneb TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 ning nende rikkumistega on võimaldanud kinnistu xxx müüki hinnaga, mis on mitmekordselt väiksem selle turuhinnast. Nimetatud kostja T M poolse rikkumiste tõttu osutus võimalikuks, et äriühingule TAO MV kuulunud ainuke kinnisvara, põhitegevuskoht, äritegevuseks ülioluline vara võõrandati hinnaga 250 000 EEK, mis on mitmekordselt väiksem selle turuhinnast.

Samasugune hoolsuskohustus nagu juhatuse liikmel lasub ka nõukogu liikmetel, lisaks on nõukogu liikmetel järelevalve teostamise kohustus juhatuse tegevuse üle ning samuti olenevad teatud äriühingu poolt tehtavad tehingud nõukogu eelnevast nõusolekust. ÄS § 317 lg 1 p 3 nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. ÄS § 317 lg 1 p 3 alusel pidi TAO MV nõukogu andma juhatuse liikmele nõusoleku kinnistu asukohaga xxx võõrandamiseks. Vastavalt 14.04.2009. a. müügilepingu punktis 2.2.1 toodule oli TAO MV nõukogu 06.04.2009. a vastava nõusoleku ka andnud. ÄS § 317 lg 1 p 3 ei ole formaalse tähendusega, vaid see eeldab nõukogu liikmetelt hoolsuskohustuse täitmist. Seega tuli hageja hinnangul nõukogul enne nimetatud nõusoleku andmist tutvuda kinnistu müügi asjaoludega, sh. hindama müügi vajadust, tehingu mõju ühingule, kavandatava tehingu müügihinna ja turuhinna suhteid, kontrollima ostja tausta ning tegema muid vajalike toiminguid mis vastanuks hoolsa tegutsemise nõuetele ja oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Juhul, kui nõukogu liikmed ei oleks saanud seda isiklikult teha, siis delegeerima sellekohased suunised juhatusele ning kontrolli ka vastavate suuniste täitmist. Ilma piisavat infot omamata ehk täites informeerituse nõuet, ei oleks nõukogu tohtinud anda luba müüa nimetatud kinnistut. Eelkõige nõukogu liikmed oleks pidanud analüüsima müügi vajalikust, eriti seetõttu, et kinnistu oli TAO MV ainukeseks kinnisvaraks, põhitegevuskohaks, oluliseks osaks varadest ja müügist saadav kahju oleks olnud märkimisväärne. Samuti nõukogu liikmed oleks pidanud kontrollima, kas kavandatav müük toimub turuhinnaga ning see ei too kahju ühingule. xxx kinnistu müük eeldas, et nõukogu ja juhatus oleks kaalunud kõikide nende mõjude tähtsust TAO MV ning kaalumise järgselt asunud seisukohale, et saadav 250 000 EEK kaalub ülesse kõik tehingust tulenevad mõjud TAO MV. Hageja leiab, et arvestades asjaolusid, et nimetatud kinnistu oli TAO MV ainukeseks kinnisvaraks ning nimetatud kinnistul oli TAO MV põhitegevuskoht ning kinnistu moodustas olulise tähtsuse TAO MV varadest ning tehingus saadav raamatupidamislik kahjum ületas ca 6 kordselt 2008. a saadud kahjumit ning tehingus saadav raamatupidamislik kahjum oleks märkimisväärse tähtsusega ühingu 2009. a kogukahjumile ning arvestades seda asjaolu, et nimetatud kinnistu turuhind oli 14.04.2009. a üle 100 000 euro ehk üle 1 564 660 EEK, ei oleks nõukogu tohtinud anda luba võõrandada kinnistut hinnaga 250 000 EEK. Kostjad O V, A K ning S J kohustusid ÄS § 327 lg 1 järgi täitma oma seadusest tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olema lojaalsed juriidilisele isikule, s.o TAO MV. Nende tegevus pidi olema kinnistu müügiks nõusolekut andes suunatud sellele, et enne nõusolekut andes kontrollida, millise hinnaga on võimalik kinnistu võõrandada, konttollida millised on müügi mõjud ühingule, samuti kontrollida ka võimalikku ostjat, et tagada, et kinnistu müügist kindlasti laekuks äriühingule rahalised vahendid (vastavalt lepingu punktile 3.2 müügihind tasutakse alles peale lepingu sõlmimist), samuti kontrollida, kus on võimalik jätkata äriühingu põhitegevust peale kinnistu müüki.

Riigikohus on oma 22. septembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 leidnud, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi. Riigikohus on oma 02.11.2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 p 13 leidnud: „Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05). Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutoimiku leht 4) leidis hageja, et kostja I tegevus (deposiidi põhjendamatu väljamaksmine kostja II kontolt) oli hagejat kahjustav ning kandis hagejale kahju tekitamise eesmärki. Nende asjaolude tõendatuse korral on alust lugeda kostja käitumine tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi ning hagejal on õigus kostjalt I nõuda sellise õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga. Kuna VÕS § 127 lg 7 järgi on kohtul õigus tuvastada ka üksnes kahju tekkimine tulevikus ja lükata hüvitise suuruse otsustamine edasi, siis tuleb menetleda ka hagi, millest nähtub, et hageja ei ole veel kahju kandnud.” Hageja on seisukohal, et TAO MV jäi kinnistu alla turuhinna müügist saamata rahalisi vahendeid summas minimaalselt 84 022,08 eurot ehk 1 314 660 Eesti krooni (arvestus: (1564660 - 250000) / 15,6466). Nimetatud summa on äriühingu TAO MV minimaalne kahju, mis saadi 14.04.2009. a müügitehingu tulemusena. Hageja märgib, et TAO MV kahju võib olla tegelikult suurem, sest teadmata on kinnistu täpne turuhind 14.04.2009. a seisuga ja kas OÜ Demomark on tasunud kinnistu asukohaga xxx eest müügihinna summas 250 000 EEK. Hageja on seisukohal, et kuna VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning antud juhul on kostjad rikkunud oma seadusest tulenevaid juhatuse liikme ning seadusest tulenevaid nõukogu liikme kohustusi, mistõttu on kahju tekitatud õigusvastaselt. Hageja on seisukohal, et vastupidist tuleks tõendada kostjatel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

Hageja on seisukohal, et kostjate T M ja O V ning TAO MV ja OÜ Ida MV-Metall tegevus ei vasta headele kommetele. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevaga: 1) 14.04.2009. a ja 01.06.2009. a tehingud on näilised ja ainuke eesmärk on varjata kinnistu müüki TAO MV OÜle Ida MV-Metall; 2) tehingu tegemisel on poolte kohustused olnud selgelt ebavõrdsed – TAO MV on andnud üle kinnisasja omandi ja selle eest on saanud vastu hüvitist, mis on ca 16% asja õiglasest hüvitisest (arvestus: 250000 / 156466); 3) 14.04.2009. a tehingu eesmärgiks on kahju tekitamine TAO MV; 4) kostjal O V ning tema kaudu OÜ-l Ida MV-Metall oli täielik ülevaade TAO MV varalisest olukorrast ning 14.04.2008. a maksuotsusest, seda läbi asjaolu, et O V oli TAO MV nõukogu liige ja T M tütar. Vastavalt TsÜS § 86 lõikele 2 punktile 2 ja lõikele 3 on 14.04.2009. a kinnistu xxx kinnistu müük AS TAO MV poolt vastuolus heade kommetega. Sellisel teel kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane. Kuna O Vil ja T Ml oli täielik ülevaade kinnistu väärtusest ja TAO MV vaidlustest, siis tuleb eeldada et O V ja T M tegevuses oli tahtlus toimida heade kommete vastaselt. 14.04.2014. a tehingu tegemisel oli O V ja T M üheks eesmärgiks kahjustada TAO MV huve ja seeläbi kahjustada ka TAO MV võlausaldajate huve. 14.04.2014. a tehing tehti TAO MV suhtes PankrS § 117 tähenduses mitte selgelt lähikondseks oleva isikuga ehk OÜ-ga Demomark ning seejärel ostja müüb juba 47 päeva hiljem sama kinnistu ainult 10 000 EEK kallimalt TAO MV suhtes PankrS § 117 tähenduses selgelt lähikondseks olevale isikule ehk OÜ-le Ida MV-Metall, seejuures kinnistu müügihinnad on kogu aeg olnud ainult ca 16% kinnistu tegelikust turuväärtusest. Sellise müügi korraldasid ja kahju tekitasid T M ja O V ning nad peavad ka vastava deliktiõigusliku kahju hüvitama. Hageja on seisukohal, et analoogia korras on ka hageja kahju hõlmatud TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1, ÄS § 327 lg 1 ja ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 või VÕS § 1045 lg 1 p 8 ja lg 3 järgi õigusvastane. Hageja kahju suuruseks on 84 022,08 eurot, mis on 14.04.2009. a müüdud kinnistu turuhinna ja müügihinna vahe (arvestus: (1564660 - 250000) / 15,6466). Olgugi asjaolust, et hagejale on hetkel veel TAO MV välja mõistetud 62 009,64 eurot (jõustunud Viru Maakohtu 07.11.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-45558, muudes nõuetes lahendid puuduvad), on hageja kahjuks ikkagi 84 022,08 eurot ja seda tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-33-10. Kahju saanud isik tuleks asetada tagasi sellesse olukorda, kus ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekkinud, seega siis olukorda kus TAO MV oleks alles kas siis kinnistu asukohaga xxx või siis oleks alles rahas 84 022,08 eurot (kinnistu müügil turuväärtusega summa mida oleks võinud enim saada). Seejärel oleks hagejal võimalik oma nõuet TAO MV vara suhtes realiseerida. Kuna kinnistu on edasi võõrandatud ning seda tagasi saada ei ole võimalik, kuna tagasivõtmise tähtajad on möödunud, on kahju hüvitamine võimalik ainult selliselt, et turuhinna ja müügihinna vahe tuleb hüvitada kostjate poolt TAO MV ning siis on TAO MV hageja jaoks samas olukorras, kus ta oleks olnud enne kahju tekitamist. Kostjatel tuleb kahju hüvitamiseks TAO MV tasuda 84 002,08 eurot (1 564 660 EEK - 250 000 EEK / 15,6466). Kostjate rikkumised on erinevad, kuid kohustused TAO MV suhtes on ühesugused, seega vastavalt VÕS § 65 lg 2 on tegemist Kostjate solidaarkohustusega. Vastavalt VÕS § 65 lg 1

võib nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt Kostjatelt ühiselt. Seega Kostjatel on solidaarne kohustus TAO MV eest ning Hageja on õigustatud esitama solidaarse nõude. Hageja on seisukohal, et kostjad on kahju tekitamises süüdi. Hageja on seisukohal, et kostja, T M ning O V puhul on tegemist tahtlusega või alternatiivsena raske hooletusega, kostjate A K ja S J puhul raske hooletusega. Hageja on seisukohal, et nõukogu liikmete roll äriühingus pole pelgalt faktiline nähtus, vaid nõukogu liikmetel on oma kindlad kohustused. Äriseadustik paneb nõukogu liikmele kohustuseks täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 327 lg 1), teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316) ning kohustuse anda nõusolek kinnisasja võõrandamiseks (ÄS § 317 lg 1 p 3. Nimetatud kohustusi tuleb täita käibes vajaliku hoolega. Antud juhul ei ole nõukogu liikmed A K ja S J täitnud oma kohustusi käibes vajaliku hoolega. Nende pädevuses oli keelduda kinnistu müügiks loa andmisest, samuti oli nende pädevuses korraldada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning nõuda juhatuse liikmel järelevalve korras selgitusi, miks kavatsetakse müüa kinnistu mitmekordselt väiksema hinnaga kui on selle turuhind. Nõukogu liikmed ei ole oma kohustusi täitnud käibes vajaliku hoolega. Hagejal puuduvad tõendid, et kostjatele A Kle ja S Jle oleks olnud teada kinnistu tegeliku müümise eesmärk, mistõttu on nende puhul tahtlus tõendatus problemaatiline, kuid nende tegevuses on selged raske hooletuse tunnused. Hageja hinnangul oli kostjate T M ning O Vi eesmärgiks kinnistu võõrandamisel suunata TAO MV välja äriühingu jaoks oluline vara, kuid isiklikult enda jaoks seda kaotamata, st kinnistu osas tegeliku võimu teostada TAO MV asemel OÜ Ida MV-Metall kaudu. TAO MV võõrandas küll nimetatud kinnistu, kuid järgmise tehinguga, mis toimus juba 47 päeva hiljem, müüdi sama kinnistu edasi äriühingule, kelle juhatuse liikmeks ning osanikuks oli kostja T M tütar, O V. Hageja hinnangul tõendavad kinnistu müügilepingud ning nende müügilepingute vaheline aeg ning ka käesoleva kinnistu kuuluvus OÜ-le Ida MV-Metall seda, et 2009. aastal kinnistu müükidel oli nii T M ja O V tegevus üheselt suunatud sellele, et viia kinnistu välja makseraskustes oleva TAO MV varade hulgast ning seda võimalikult väikse hinnaga ning see kinnistu suunata edasi äriühingule, kelle juhatuse liikmeks ning ainuosanikuks on T M tütar O V. Tehingu tegemisel on poolte kohustused olnud selgelt ebavõrdsed – TAO MV on andnud üle kinnisasja omandi ja selle eest on saanud vastu hüvitise, mis on ca 16% asja õiglasest hüvitisest (arvestus: 250000 / 156466). T M ja O V tegutsesid selgelt TAO MV huvide vastu. VÕS § 1043 sätestab kahju hüvitamise eeldustena, et isik peab olema kahju tekitanud õigusvastaselt ning ta peab olema kahju tekitamises süüdi. Hageja leiab, et ta on kohtule tõendanud, et kahju on tekitatud õigusvastaselt ning et kostja on kahju tekitamises süüdi, seega on VÕS § 1043 eeldused täidetud ning vastupidise tõendamise kohustus lasub kostjatel. Hageja leiab, et kui ka antud juhul kasutada nn conditio sine qua non põhimõtet ning jätta kõrvale kostjatepoolsed kohustuste rikkumised, siis oleks olnud kas nimetatud kinnistu edasi TAO MV omandis või siis vähemalt võõrandatud turuhinnaga ning hageja oleks saanud oma nõuet rahuldada TAO MV vara müügist saadud raha arvelt. Seega hageja hinnangul ei oleks ilma kostjate rikkumisteta kahju tekkinud. Vipodeklarant on seisukohal, et antud juhul kuulub kahju hüvitamisele ühekordse maksena, kuna Vipodeklarant, kui TAO MV võlausaldaja nõue on sissenõutav ning Kostjate poolt kahju hüvitamine perioodiliste maksetena ei vastaks hea usu põhimõttele.

14.Viivisnõude esitamine. Kostjatel on kohustus hüvitada TAO MV tekitatud kahju summas 84 002,08 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja on seisukohal, et mõistlikuks tähtajaks kahju hüvitamiseks on antud juhul 30 päeva alates hagi menetlusse võtmisest, kuna nimetatud tähtaeg on piisaval pikk tähtaeg hüvitise tasumiseks. Juhul, kui kostjad jätavad oma kohustuse täitmata, on õigus kostjatelt nõuda viivist, seda vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6. Kuna puudub kokkulepe viivisemäära osas, siis viivisnõude esitamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast, mis käesoleval hetkel on 8,25% aastas (0,25% + 8%). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuarit 2014 oli 0,25%. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vipodeklarant nõuab kostjatelt TAO MV kasuks viivist, seda põhinõudelt 84 002,08 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja seda alates hagi menetlusse võtmisele järgnevast 31-st päevast ja kuni põhinõude täimiseni.

16.Kostjad esitasid 03.07.2014. a kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning vastuse hagile (II kd tl 11-19). Kostjad leidsid, et primaarset nõuet saab esitada üksnes pankrotihaldur. Kostjad leiavad, et hagiavalduses esitatud väited on olulises osas tõendamata. Tõendamata on nii kahju tekkimine kui ka kahju suurus. Hagiavalduse kohaselt tõendab xxx „õiglast müügihinda“ hagiavalduse lisaks 14 olev „päring Arco Varale koos vastusega“. Kostjad leiavad, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga kinnisasja väärtuse kohta ning see ei tõenda hageja väiteid. Tegemist on ühelauselise e-kirja vastusega maakler I Vilt, milles ta vastab umbmääraselt, et kinnisasja turuväärtus (kostjate rõhutusega) „[---] võis olla aprillis 2009. a suurem kui 100 000 €“. Seega ei ole maakler esitanud asjaolu kohta selget hinnangut vaid väljendanud enda subjektiivset ja põhjendusteta arvamust. Samaväärselt kinnisasja turuhind võis olla (ja oligi) oluliselt madalam. Tõendist ei nähtu mitte mingisugust analüüsi ega põhjendusi, miks on sellisele arvamusele jõutud. Maaklerile on esitatud väga umbmäärane ning suunav küsimus: „Sooviks teada Teie arvamust, kas kinnistu, asukohaga xxx, registriosa nr xxx, turuhind (st palju oleks kinnistu eest saanud avalikul müügil) võis olla aprillis 2009. a suurem kui 100 000 €. Kinnistu suurus ca 1,3 ha ja sellel asub laohoone suurusega ca 1700 m2“. Ainsad kinnisasja kohta esitatud andmed olid kinnisasja registrinumber, umbkaudne kinnisasja ja laohoone suurus. Kostjad leiavad, et hageja esitatud tõendid ei kinnita väidet nagu oleks xxx kinnisasja „õiglane müügihind“ 100 000 eurot. Järelikult on tõendamata ka kahju tekkimine. Hagiavalduses käsitletud „kahju“ on hagiavalduse punktide 31, 36 ja 37 kohaselt xxx kinnisasja väidetava õiglase müügihinna ja tegeliku müügihinna vahe 84 002,08 eurot. Kostjad on seisukohal, et ÄS § 187 lg-test 1 ja 4, ÄS § 327 lg-test 1 ja 4 ning VÕS § 1043 tulenevalt saaks hageja poolt nõutav kahju väljenduda üksnes tema väidetava nõude selles osas mida tal ei õnnestu kätte saada TAO MV. Selline kahju on hagiavalduses täielikult käsitlemata ning tõendamata. Kahju tekkimine ja suurus saab selguda alles TAO MV pankrotimenetluse lõppedes võlausaldajatele väljamaksete tegemisel. Hageja alternatiivse deliktilise nõude puhul on kahju olemasolu ja suurus igal juhul täielikult käsitlemata ja tõendamata. Kostjad põhjendasid, et võlgniku vara tegeliku ja „õiglaseks“ peetud müügihinna vahe ei saa olla võlausaldaja otsene kahju ja deliktinõude ese. Kostjad ei ole rikkunud juhtorgani liikme kohustusi. Kahju ei ole tekkinud. Kostjad leiavad, et ei ole pannud toime hagiavalduses neile ette heidetud rikkumisi. Kostjad ei ole rikkunud juriidilise isiku juhtorgani liikme üldist hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust või mis tahes muud kohustust. xxx kinnisasja võõrandamisega ei tekitatud kahju TAO MV ega muudele

isikutele. Hagiavalduses esitatud väidete aluseks olev I Vi arvamus kinnisasja turuhinna kohta ei võta arvesse kinnisasja tegelikku seisukorda ja ulatuslikku investeeringute vajadust. Kostjad selgitavad, et kinnisasi võõrandati olukorras, kus jõustus hageja ja kostjate konflikti algpõhjuseks olev Maksu- ja Tolliameti maksuotsus nr 12-5/203. TAO MV vajas maksuvõla tasumiseks ja erinevate vaidluste (sh hagejaga) finantseerimiseks lühikese aja jooksul suurel hulgal käibevahendeid. Raskes olukorras otsustati kõnealune kinnisasi kiiresti võõrandada. Ainuüksi müügi kiireloomulisus tähendab üldjuhul kinnisasja tavapärasest veidi madalamat müügihinda. Kinnisasja võõrandamisel toimunud läbirääkimisi, tehtud pakkumisi, kinnisvara seisukorda ja võimalikku müügihinda tõendavad isikute kinnitused, kelle poole müügiprotsessis pöörduti. Tõendid kinnitavad, et 250 000 krooni oli antud asjaoludel kinnisvara õiglane turuhind. Kinnituste kohaselt oli kinnisvara väga halvas seisukorras, ei olnud ulatuslike renoveerimistöödeta sobilik äritegevuseks ja vajas suuri investeeringuid. Enamik isikuid keeldus selle omandamisest kõrgema hinna eest. Tänaseks xxx kinnisasja omanikuks saanud OÜ Ida MV- Metall on teinud kinnisasja investeeringuid kokku 22 277,27 eurot, mille tulemusena oli 2013. aasta lõpuks ulatuslikult renoveeritud hoone maksumuseks 30 060,84 eurot, st enam kui kolm korda vähem hageja arvatust. Renoveerimata hoone väärtuseks oli seega ligikaudu 7 800 eurot (ligikaudu 122 000 krooni). Kinnisasja omandamisele järgnenud majandusaasta aruandest nähtub, et maa väärtuseks oli 138 200 krooni ja renoveerimata hoone väärtuseks 121 800 krooni. Juhtorgani liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata korraliku ettevõtja standardist lähtudes. Hinnata tuleb, mida keskmine mõistlik ja hoolikas juhtorgani liige sarnases olukorras ette võtaks. Kostjad leiavad, et nad on käitunud TAO MV juhtorganite liikmetena nendele esitatud nõuetele vastavalt ning lähtunud antud olukorras osaühingu parimast võimalikust kasust ja huvidest. Hageja poolt ette heidetud rikkumisi ei ole toimunud. Hageja alternatiivse nõude osas rõhutava kostjad veelkord, et nõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole suutnud välja tuua ega tõendada temale tekitat d kahju. Hageja viidatud rikkumised ei ole deliktiõiguslikult VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel õigusvastased, sest üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustused ei ole juriidilise isiku võlausaldajate kaitsenormiks. Hageja viidatud normide eesmärk ei ole VÕS § 1045 lg 3 kohaselt hageja kaitsmine sellise kahju eest.

turudünaamikale ja ei näita vara tegelikku müügihinda teatud tingimustel (antud juhul kiireloomuline võõrandamine) ja ajahetkel. Kostjate hinnangul on hagiavalduse alused ning põhjendused ebaselged, sellest ei nähtu üheselt mõistetavalt asjaolud ning õiguslikud alused, millele hageja oma nõuetes tugineda soovib. Arvestades, et hageja on hagi täiendusena esitanud tõenäoliselt deliktilise kahjunõude juhatuse liikmete vastu, on hageja ilmselt seisukohal, et temale on tekkinud kahju. Kostjad hagejaga ei nõustu. Hageja kahju saaks tekkida asjaolust, et TAO MV vara arvelt ei õnnestu hagejal rahuldada tema väidetavalt maksuotsusest tulenevat nõuet. TAO MV vara täpne suurus ning võlausaldajatele tehtavad väljamaksed, st hagejale kahju tekkimine ning selle suurus, selguvad alles TAO MV pankrotimenetluse käigus. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks isegi üritanud täita tema ja TAO MV vahelises vaidluses tehtud kohtuotsust TAO MV vara arvelt. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks esitanud tähtaegselt nõudeavalduse TAO MV pankrotimenetluses. Hagi rahuldamisega ei ole isegi teoreetiliselt võimalik saavutada olukorda, kus TAO MV oleks võimalik rahuldada kogu hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses. Kui TAO MV oleks võõrandanud kinnisasja hageja poolt „õiglaseks“ peetud summas 100 000 eurot, ei oleks hageja saanud TAO MV oma nõude rahuldamiseks 84 002,08 eurot. Nimetatud summast oleks (igati õiguspäraselt) võidud rahuldada ka teiste võlausaldajate nõudeid ning täita muid kohustusi. Seejuures oleks hageja teistele võlausaldajatele eelistamine olnud teiste võlausaldajate kahjustamine pankrotiseaduse § 109 lg 1 kohaselt ning keelatud (see oleks olnud tehingutagasivõitmise aluseks). Seega ei ole võimalik, et väidetava kohustuse rikkumiseta oleks hageja saanud TAO MV 84 002,08 euro võrra rohkem raha. Nimetatud summa ei saa olla hagejale tekkinud kahju. Võimalik ei ole ka olukord, kus hageja nõue rahuldatakse nimetatud summas pankrotimenetluse tulemusena (rahuldatakse hageja primaarnõue). Eeldades, et selline nõue summa väljamõistmiseks TAO MV kasuks on üldse võimalik ja menetletav (kostjad sellega ei nõustu), saaks 84 002,08 eurost pankrotivara. PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne võlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotivarast väljamaksed vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuete katteks, massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ka sellisel juhul ei saaks hageja tema poolt soovitud rahasummat. Hageja etteheited juhatuse ja nõukogu liikmete hoolsus- ning lojaalsuskohustuse rikkumise kohta on alusetud ning tõendamata. Kostjad ei ole oma kohustusi rikkunud. Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist tuleb hinnata keskmise mõistliku ettevõtja mõõdupuust lähtudes. Lihtsustatult öeldes tuleb hinnata, kas hoolas, lojaalne ning mõistlik ettevõtja oleks kostjatega samas olukorras teinud sama. Kostjad leiavad, et hageja poolt ette heidetud kinnisasja võõrandamine oli antud asjaoludel mõistlik ning ainuvõimalik lahendus. Nagu hageja ise hagiavalduses märgib, oli juba enne kohtuasjast nr 2-11-45558 tulenevat nõuet TAO MV majanduslik olukord kehv. Selleks, et vähemalt mingilgi määral täita oma kohustusi võlausaldajate (sh Maksu- ja Tolliameti) ees, vajas TAO MV kiiresti suures ulatuses rahalisi vahendeid. Vastasel juhul oleks osaühing osutunud maksejõuetuks ning võlausaldajate nõudeid ei oleks olnud võimalik üldsegi rahuldada. Niigi kehva majandusliku olukorra tõttu ei olnud tavapärased finantseerimisvõimalused pankade vahendusel kasutatavad. Keerulises olukorras tegid kostjad ainuvõimaliku ning mõistliku sammu osaühingu olukorra leevendamiseks ja võõrandasid kõnealuse kinnisasja. Pelgalt tõsiasi, et TAO MV olukorra leevendamiseks võetud sammud ja kostjate pingutused ei osutunud lõpuks edukaks (hoolimata täiendavate vahendite hankimisest järgnes osaühingu pankrot), ei saa olla aluseks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse

18.Vipodeklarant esitas 12.01.2015. a vastuse kostjate vastusele (II kd tl 65-70). Hageja märkis, et puudub alus hagi ja alternatiivnõude läbivaatamata jätmiseks. Hageja leiab, et kinnistu turuväärtuse 14.04.2009. a seisuga on võimalik tuvastada ekspertiisi korras. Maksuja Tolliameti maksuotsus nr 12-5/203 tehti 14.04.2008. a. Kostjad ei asunud maksuotsust täitma, vaid hoopis vaidlustasid maksuotsuse ning esitasid sellele halduskaebuse. Tartu Halduskohtu 27.01.2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-768 jäeti kaebus rahuldamata. Olgugi, et TAO MV sõlmis 14.04.2009. a peale Tartu Halduskohtu 27.01.2009. a otsust OÜ-ga Demomark kinnistu asukohaga xxx kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu ning müüs nimetatud kinnistu hinnaga 250 000 EEK, ei tasutud saadud rahast maksuotsuse järgi nõutud summasid. Hagiavalduse lisa nr 4 all esitatud Viru Maakohtu 07.11.2013. a otsuse tsiviilasjas nr 2-1145558 punktis 1 loetletud asjaoludest nähtub, et maksuvõlga tasuti alles 13.04.2010. a. Kostjad pole esitanud sellekohaseid tõendeid, et kinnistu müügist saadud rahaliste vahendite eest tasuti Maksu- ja Tolliametile maksuotsusega määratud summasid. Lisaks leiab hageja, et praegusel juhul on kostjate sellekohane väide – kiireloomulisel müügil on hind veidi madalam - vaid tõendamatu oletus, kuna esmalt tuleks siiski menetluses välja selgitada, milline oleks pidanud olema kinnisasja müügihind müügi hetktel ning seejärel hinnates ekspertarvamust ning tegelikku müügihinda saab alles rääkida müügihinna vahest. Arvestades, et kostjate 03.07.2014. vastuse lisa nr 2 all toodud Vesboard OÜ ja Stako Dieler OÜ kirjade sisust nähtub T M tegevus kinnisasja müügist juba alates jaanuar 2009. a, samas kinnisasi müüdi aprillis 2009. a, siis arvestades ca 4 kuulist ajalist vahet, siis tegemist ei saa olla kinnisasja kiireloomulise müügiga. Kostjad oma vastuses viitavad sellele, et tänaseks on võõrandatud kinnistul tehtud investeeringuid ning hoone on ulatuslikult renoveeritud. Lisaks märgivad kostjad, et kinnisasja omandamisele järgnenud majandusaasta aruandest nähtub, et maa väärtuseks oli 138 200 krooni ja renoveerimata hoone väärtuseks 121 800 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet xxx kinnistul 14.04.2009. a renoveerimata hoone olemasolu kohta. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit renoveerimise kohta, piirdudes ainult OÜ Ida MV-Metall raamatupidamise õiendite esitamisega. Seejuures vastavad tõendid on koostanud ja allkirjastanud üks kostjatest (O V), mistõttu nimetatud tõendite suhtes puudub usaldusväärsus. Hageja väidab, et xxx kinnistul ei ole 2012. ega 2013. aastatel tehtud mingeid märkimisväärseid renoveerimistöid. xxx kinnistul asub 3 hoonet, mida tõendab ehitusregistri väljavõte ning

26.TAO MV pankrotihaldur Robert Sprengk esitas 18.08.2017. a hagiavalduse tervikteksti (V kd tl 78-90), milles taotles, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt TAO MV kasuks välja 84 002,08 eurot ja lisanduva viivise. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt kohtueksperdi hinnangul oli on müüdud kinnistu xxx turuväärtus müügi toimumise ajal 116 000 eurot. Vaidlusaluse tehingu puhul ei saanud olla vajadust seoses kiireloomuliste kuludega. TAO MV pangakonto väljavõttest nähtub, et tehingust saadud rahalised vahendid olid alles ka mitu kuud hiljem. Kostjad S J ja A K olid teadlikud nõukogu liikmetena TAO MVmajandustegevusest ja lisaks omasid üksikasjalikku teavet seoses raamatupidamise teenuse osutamisega TAO MV . Oluline on märkida, et TAO MV jätkas ka peale kinnisasja müügitehingut kulude kandmist, so elektrienergia, katkematult veel aastaid. Asjaolust on ilmselge, et vara kanditi sümboolse hinnaga (mis on leidnud kinnitust ka kohtueksperdi arvamusega) seotud äriühingule tahtega muuta TAO MV varatuks. Hageja on seisukohal, et kostjate juhtimisel on TAO MV „likvideerinud“ 2013. a kestel positiivse omakapitali summas 77 233 eurot ja täiendavalt tekitanud negatiivse netovara summas 19 581 eurot (kokku 2013. a kahjum 96 814 eurot) ning seda kõike 12 343 euro suuruse tulu olemasolu juures. Kostjad on pankrotis TAO MV varalise seisu viinud selleni, et võlgnikul ei jätku isegi vara pankrotimenetluse kulude katteks. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-61829 tuvastati, et on toimunud TAO MV ettevõtte üleminek OÜ-le Ida MV-Metall. Ettevõtte ülemineku osas tehingu osapooled (kes kattusid seotud juhtorganite liikmete poolest) olid eitaval seisukohal, seega leidis kinnitust, et seda varjati. Ettevõtte üleminek sai alguse TAO MV kinnisvara (kinnistu asukohaga xxx) võõrandamisest 14.04.2009. aastal. TAO MV kinnisvara (kinnistu asukohaga xxx) võõrandati sümboolse maksumusega ca 16 000 eurot (250 000 EEK). Tänaseks on kohtuekspert määratlenud, et selle kinnisasja turuväärtus tehingu hetkel oli ca 116 000 eurot (st 100 000 eurot

28.Kostjad 1 ja 2 esitasid 18.09.2017. a vastuse hagiavalduse terviktekstile (V kd tl 112-121). Kostjad märkisid, et ei vaidle vastu Vipodeklarandi hagist loobumisele. Alternatiivse nõudega seonduvad menetluskulud tuleb jätta Vipodeklarandi kanda. Kostjad jäävad seisukohale, et hagejate primaarset nõuet ei ole võimalik rahuldada muude kohtuasjade tulemusena tekkinud õigusliku ja faktilise olukorra tõttu. Kahju on osaliselt hüvitatud. Kohtutäitur K Mi ametlikust teadaandest xxx kinnisasja enampakkumise kohta nähtus, et kohtutäitur soovis kinnistut võõrandada augustikuus toimuval enampakkumisel alghinnaga 30 000 eurot. Kinnistusraamatust nähtuvalt on 06. septembril 2017. a saanud kinnisasja omanikuks OÜ Kaevuri Kinnisvara. Eeltoodu tähendab, et hagi esemeks olev kahju on osaliselt või täielikult juba täitemenetluse tulemusena Vipodeklarandile hüvitatud. Kui uskuda eksperdiarvamust, oleks pidanud kinnisasja müügihind olema tunduvalt üle 100 000 euro: 2009. aastal olevat kinnisasi olnud väärt 116 000 eurot ning vahepealse 8 aastaga on kinnisvara hinnad teadaolevalt märkimisväärselt tõusnud. Vipodeklarandile kahju hüvitamise tõttu väheneb ka TA MV kohustus Vipodeklarandi ees. Seega sama summa võrra väheneb ka TAO MV kostjate poolt väidetavalt tekitatud kahju. Hagejad ei ole tõendanud väidetava "kahju" tekkimist ega kostjate-poolset juhtorgani liikme kohustuste rikkumist, hoolsuskohustuse rikkumist ega tahtlikku avalike kommete vastast käitumist. Ekspertarvamus on vastuoluline, eksperdi järelduste allikaid ei nähtu ekspertiisist ning neid ei ole võimalik kontrollida, ekspert ei ole esitanud jälgitavat analüüsi. Ekspertarvamuse alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi kinnisasja 2009. aasta turuväärtuse kohta. Ekspert ei ole ekspertarvamuse nr T-15944 koostamisel tegelikult välja selgitanud seda, milline oli hinnatava vara seisukord väärtuse kuupäeval (14. aprill 2009. a). Võõrandatud kinnisasja väärtus ei saa mitte ühelgi tingimusel olla hagejate väidetud suurusjärgus. Kinnisasja võõrandamisel toimunud läbirääkimisi, tehtud pakkumisi, kinnisvara seisukorda ja võimalikku müügihinda tõendavad isikute kinnitused, kelle poole müügiprotsessis pöörduti. Tõendid kinnitavad, et 250 000 krooni oli antud asjaoludel kinnisvara õiglane turuhind.

29.Kostjad 3 ja 4 esitasid vastuse hagi terviktekstile (V kd tl 146-156). Kostjad taotlesid, et kohus jätaks hagi täies ulatuses rahuldamata. Olukorras, kus TAO MV pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 11 643,38 eurot ning TAO MV pankrotihaldur Robert Sprengk nõuab juhatuse liikmelt, kes ühtlasi on ka TAO MV ainuaktsionär ja võimaliku likvideerimisihüvitise saaja, 84 002,08 euro suuruse kahjuhüvitise tasumist, tundub antud kohtuvaidluse pidamine mõttetu ning teenib üksnes pankrotihalduri soovi teenida halduritasu. Hageja haginõude rahuldamisel ning täitmisel juhatuse liikme T M poolt (kelle kinnisvarale on hagi tagamiseks seatud kohtulik keelumärge), tekib olukord, kus pankrotivara ületab pankrotimenetluses esitatud nõudeid ning selle ülejääk kuuluks ainuaktsionärile (T M) väljamaksmisele. Kahju hüvitamise hagi eesmärk ei saa olla pankrotihaldurile tasu maksmine. Hageja heidab hagiavalduses nii juhatusele kui nõukogule ette samu asjaolusid. Hageja on aga jätnud tähelepanuta, et juhatuse ja nõukogu funktsioonid äriühingu tegevuse juhtorganitena on erinevad. Nii on seaduse kohaselt erinevalt ühingu igapäevast majandustegevust korraldavast juhatuse liikmest nõukogu liikme peamisteks ülesanneteks planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seega on nõukogu liikmete kohustused reeglina üsna passiivse iseloomuga ning piirduvad sageli juhatuse liikme üle järelevalve teostamisega, ega eelda igapäevases majandustegevuses osalemist ega juhatuse asemel ülesannete täitmist. Kostjad III ja IV on seisukohal, et on täitnud oma nõukogu liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtutäituri korraldatud enampakkumise käigus müüdi kinnistu 23.08.2017. a Kaevuri Kinnisvara OÜ-le hinnaga 34 497,26 eurot + käibemaks. Statistikaameti andmetel on kinnisvara väärtus alates 2009. aastast üksnes tõusnud, seega ei saanud kinnistu väärtus olla aastal 2009 rohkem, kui see on 2017 aastal. Kui lahutada kinnistu 2017 aasta väärtusest sellele pärast 2009 tehtud parendused (19 745,56 eurot), saame kinnistu 2009 aasta väärtuseks 14 751 eurot, mis on ligilähedane 14.04.2009. a toimunud tehinguga (15 967 eurot). Eksperthinnang nr T-15944 ei ole usaldusväärne. Kostjad III ja IV leiavad, et kohus peab kahju hüvitamisel arvestama ka hageja tegevust võimaliku kahju tekkimisel ning Hageja ei ole kasutanud vara tagasivõitmise võimalust TAO MV õiglusjärglase (OÜ Ida MV-Metall) suhtes PankrS § 116 lg 1 alusel. Kostjad III ja IV ei vaidle vastu haginõudest loobumisele, küll aga vaidlevad vastu menetluskulude hüvitamise nõudele, kuivõrd selleks puudub menetlusõiguslik alus. Kostjad III ja IV nõustuvad kostjate I ja II käsitlusega Vipodekalrandi menetluskulude hüvitamise nõudega seonduvalt. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad III ja IV ei ole Vipodeklarandi nõuet

41.Eksperdi arvamus ei ole usaldusväärne alljärgnevatel põhjustel. Hageja nõue põhineb väitel, et 2009. aastal võõrandati xxx kinnisasi kostjate poolt ebakohaselt madala ja turuhinnale mittevastava vastusoorituse eest. Ainus seda hinnaerinevust kinnitav tõend on ekspert H H 10.02.2016. a eksperdiarvamus. Eksperdiarvamus on vastuoluline, eksperdi järelduste allikaid ei nähtu ekspertiisist ning neid ei ole võimalik kontrollida, ekspert ei ole esitanud jälgitavat analüüsi. Eksperdiarvamuse alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi kinnisasja 2009. aasta turuväärtuse kohta. Ekspert kinnitas 07.11.2017. a kohtuistungil, et ta e tutvunud ekspertiisi koostamisel kohtutoimikuga ning selles sisalduvate kinnisasja väärtust mõjutavate tõenditega (07.11.2017. a kohtuistungi protokolli lk 11-12). Ekspert ei ole eksperdiarvamuse nr T-15944 koostamisel tegelikult välja selgitanud seda, milline oli hinnatava vara seisukord väärtuse kuupäeval (14. aprill 2009. a). Kohtuistungil selgitas ekspert, et ei selgitanud välja kinnisasjale pärast 2009. aasta tehingut tehtud parenduste väärtust ega parenduste koosseisu. Ekspert kõigest „eeldas senise kogemuse baasil“, et parendused väärtust ei mõjuta. Eksperdi eeldus ei põhine mistahes objektiivsetel andmetel või empiirilisel meetodil. Samas kinnitas ekspert, et kinnisvara kasutuskõlblikkus on väärtuse määramisel olulise tähtsusega. Eksperdi sõnul oleks xxx kinnisasja väärtus oluliselt erinev tema leitud 116 000 eurost, kui vara oli 2009. aastal kasutuskõlbmatu (07.11.2017. a kohtuistungi protokolli lk 11). Ekspert kõigest eeldas hoone kasutuskõlblikkust kuid mistahes tõendite alusel seda välja ei selgitanud, mistõttu põhineb eksperdiarvamus vääradel algandmetel. Ekspert selgitas, et eksperdiarvamuses esile toodud hind (116 000 eurot) oleks saavutatav ligikaudu 18 kuulise müügiperioodi tulemusena. Eksperdi sõnul toob müügi kiireloomulisus kaasa selle, et „ostja tahab mingit preemiat saada“ ehk kinnisasja hind langeb. Eksperdi selgituste kohaselt peab oluliselt lühema kui 18 kuulise müügiperioodi tõttu kinnistu „õiglane müügihind“ võrreldes eksperdiarvamuses esile tooduga langema.

42.Tõendatud ei ole, et kostjad rikkusid hoolsuskohustust. Hageja on ise algses hagiavalduses märkinud, et juba enne kohtuasjast nr 2-11-45558 tulenevat nõuet oli TAO MV majanduslik olukord kehv. Seetõttu ei ole ettevõtte vara võõrandamine sellises olukorras ebamõistlik lahendus. Vastasel juhul oleks osaühing osutunud maksejõuetuks ning võlausaldajate nõudeid ei oleks olnud võimalik üldsegi rahuldada. xxx kinnisasja 2009. aastal võõrandamise järgselt tegutses TAO MV veel ligikaudu viis aastat. Osaühingu pankrot kuulutati välja alles 09.07.2014. a. Kui kostja I ei oleks võõrandanud vaidlusalust kinnistut (ja kostjad 2, 3 ja 4 andnud nõusolekut võõrandamiseks), siis oleks TAO MV pankrotistunud tulenevalt suutmatusest täita Vipodeklarandi nõuet. Pankrotimenetluses oleks pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu võõrandanud. Puuduvad mistahes tõendind, et haldur saanuks kinnistu võõrandada kõrgema hinnaga, kui seda tegi kohtutäitur kinnistu enampakkumisega müügi korraldamisel. Seega ei sattunud TAO MV kostjate kohustuste väidetava rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui väidetavat rikkumist ei oleks toimunud. Kohus märgib, et hageja heidab kostjatele ette kinnistu võõrandamist ja ettevõtte varatuks muutmist. Samas on hageja kasuks tehtud positiivne kohtulahend ning Vipodeklarandi kasuks on OÜ-lt Ida MV-Metall (*äriühing, kellele lõppkokkuvõttes kinnistu müüdi) välja mõistetud samasugune rahasumma nagu Tao MV ning võla tõttu on kinnisasi täitemenetluses müüdud ning võlausaldaja Vipodeklarant on oma nõudele kinnistu müügist osaliselt rahuldust saanud. Kohus nõustub kostjatega 3 ja 4, et kostjad said TAO MV nõukogu liikmetena nõusoleku andmisel kinnistu müügitehingule lähtuda juhatuse antud informatsioonist. Kui ettevõtte ainuke aktsionär ja juhatuse liige on välja uurinud võimaliku nõudluse ja hinna kinnistu müügiks, siis on nõukogul põhjust eeldada, et tegemist on adekvaatse infoga ja hoolega kaalutletud tehinguga. Nõukogu liikmete kohustuseks on hinnata tehingu mõju ühingu kogu tegevusele ja seda kohustust ei ole nad rikkunud. Kostjad 3 ja 4 märgivad, et Paliteks OÜ, OÜ Stake Diler ja Olevad OÜ kinnituse järgi pakkus T M neile kinnistut müügiks hinnaga 250 000-500 000 krooni, kuid arvestades kinnistul asuvate hoonete halba seisukorda ei olnud nad ostmisest huvitatud. Kinnistu hind oli paindlik, vaid OÜ Demomark oli valmis kinnistu eest tasuma 250 000 krooni. Kõrgemat pakkumist ei teinud mitte ükski ostuhuviline. Nõukogu liikmed lähtusid juhatuselt saadud infost kinnistu müügi tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel. Kostjad 3 ja 4 kinnitavad, et olid kinnistu võõrandamiseks nõusoleku andmisel teadlikud kinnistul asuvate hoonete kehvast seisukorrast, mis oli üks põhjusi, miks ei leidunud kinnistule ostuhuvilisti. Samuti olid kostjad teadlikud sellest, et TAO MV endal ei olnud vahendeid hoonete kordategemiseks. Arvestades eeltoodut ja lähtudes maksunõude olemasolust, samuti asjaolust, et tegemist oli majandussurutise kõrghetkega, kus kinnisvara hinnad olid väga madalad ning ostutehinguid tehti vähe, ei olnud mingit põhjust kinnistu müügiga venitada, vastupidi, oli oht kaotada ka olemasolev ostuhuviline. Tõendatud ei ole, et kostjad on rikkunud ÄS § 327 lg 1 sätestatud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust.