2-16-11111/25 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

1.2.12.09.2016. a esitas hageja kohtule oma kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete kohta ja nõude suurendamise avalduse. Hageja kostja vastuväiteid hagile ei tunnistanud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega selle kohta, et kostjal on hageja vastu nõudeid, mis tuleks üürivõla nõudega tasaarvestada. Hageja teatel ei ole kostja maksnud temale üürilepingu sõlmimisel ettemaksu nagu ta seda väidab. Üürilepingu sõlmimise juures olid hageja poeg ja abikaasa, kes võivad tunnistada, et mingit sularaha üleandmist kostja poolt lepingu sõlmimisel ei olnud. Kõik üürilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad maksti panga kaudu. Hageja tunnistab kostja väidet tema poolt üürkorteri eeskotta WC ehitamise kohta. Hageja leiab aga, et selleks tehtud kostja kulutused ei kuulu tasaarvestamisele üürivõlaga. Eeskoja renoveerimise tegi kostja enda mugavuse huvides, et ta ei peaks väljas WC-s käima. Kuna kostja seda tegi, siis kompenseeris hageja ise elamuvalitsuse ja elektri kulud. Lisaks tuleb hageja arvates arvesse võtta, et üürilepingu lõppemisel jättis kostja korteri ebasanitaarsesse seisukorda. Vastavalt üürilepingule oli kostjal kohustus teha korteris iga kolme aasta tagant sanitaarremonti. Kostja seda kohustust ei täitnud ning hageja pidi seoses korteri seisukorra taastamisega kandma täiendavaid kulusid. Hageja palus kohtul jätta kostja vastuväited tähelepanuta ja hagi rahuldada. Hageja esitas nõude suurendamise avalduse, milles suurendas üürilepingust tulenevat põhivõlga 658 euroni ja viivisenõuet 342 euroni. Kui hagiavalduses nõudis hageja kostjalt perioodil 01.01.2016. a kuni 05.05.2016. a tasumata üüri summas 280 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivist summas 220 eurot, siis lisaks taotleb hageja kostjalt ka perioodi 01.01.2015. a kuni 31.12.2015. a eest tasumata üürivõlga summas 378 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja tõi välja, et perioodil alates 2015. a jaanuarist kuni 2016. a juunini (17 kuud) pidi kostja maksma hagejale üüri kokku 1700 eurot. Kostja on selle perioodi eest tasunud hagejale kokku 1042 eurot ehk siis 658 eurot vähem. Hageja nõuab

1.3.20.01.2017. a toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja täiendavalt, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes 01.05.2016. a üürileandjapoolse ülesütlemisega. Lepingu lõppemist kirjalikult ei vormistanud ja hageja ei esitanud kostjale lepingu järgi tasumata summade maksmiseks kirjalikku võlanõuet, kuna kostja lubas telefoni teel, et maksab võla ära. Kuna kostja võlga ei tasunud, siis oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Esialgselt nõudis hageja kostjalt vaid 2016. aasta eest tasumata üürisummasid ja nende tasumisega viivitamise eest viivist. Menetluse käigus otsustas hageja nõuet suurendada ja nõuda kostja ka 2015. aasta eest tasumata üürivõlga ja viivist. Kokku nõuab hageja kostjalt tasumata üüri summas 658 eurot ja viivist summas 342 eurot. Lepingujärgses määras kujuneks viivisesumma suuremaks, kuid hageja nõuab viivist vähem, arvestusega, et põhivõla ja viivisenõue kokku on 1000 eurot. Hageja selgitas, et tema poolt nõutav põhivõlg sisaldab endas ainult üürilepingu järgi tasumata üüri. Hagile lisatud seletuskirjas on hageja välja toonud ka kommunaalmaksete suuruse, sh maksed elamuvalitsusele prügi ja vee eest ning üldelekter. Nimetatud summad on tasunud ära hageja ja kostjalt ta nende kulude hüvitamist ei nõua. Hageja tunnistab, et kostja ehitas üürkorteri eeskotta WC. Hageja ei nõustu aga kostja väitega, et WC jaoks vajalike materjalide maksumus kokku oli 665 eurot. Kostja ei ole kulude kohta tõendeid esitanud ja arvestades kasutatud materjale, on kulud sellises ulatuses ebatõenäolised. Hageja esindaja tõi välja, et kostja poolt kasutatud tellised olid kasutatud ning kasutatud puitmaterjal toodi osaliselt hageja juurest. Lisaks märkis hageja esindaja, et pärast üürilepingu lõppemist vajas kostja poolt paigaldatud WC-pott remontimist, millised kulud kandis hageja. Hageja leiab, et reaalne hind, arvestades kostja tööd ja soetatud materjale, võib olla 500 eurot. Hageja esindaja teatas, et on kompromissi korras nõus nimetatud summa ulatuses oma nõuet vähendama. Hageja põhi- ja viivisenõue kokku on 1000 eurot. Kui sellest kostja poolt WC ehitusele tehtud kulutuste summa 500 eurot maha arvestada, jääks hageja nõudeks 500 eurot.

milles on lisaks kostja poolt perioodil 01.01.2015. a kuni 06.05.2016. a makstud ja maksmata üürile märgitud elamuvalitsusele makstavaks summaks kokku 503,62 eurot ja elektrile 229,43 eurot. Hageja selgitas kohtuistungil (tl 60 pöördel), et elamuvalitsus esitas temale arved prügi ja vee ning üldelektri eest. Hageja teatel maksis kõik need arved tema ja kostjalt ta nimetatud summasid ei nõua. Eeltoodust saab järeldada, et perioodil alates 01.01.2015. a oli kostjal kohustus maksta hagejale korteri kasutamise eest üüri 100 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt perioodil 01.01.2015. a kuni 06.05.2016. a tasumata üürisummasid. Kuna üürilepingu kohaselt tuli üüri maksta järgneva kuu 5. kuupäevaks, siis saab järeldada, et hageja nõue hõlmab endas tasumata üüri perioodi eest 01.12.2014. a kuni üürilepingu lõppemiseni, s.o kuni 01.05.2016. a. Nõudega hõlmatud periood on kokku 17 kuud, mille eest tuli kostjal maksta hagejale üüri kokku summas 1700 eurot (17 x 100 eurot). Hageja arvestuse (tl 31) kohaselt on kostja maksnud temale perioodil 01.01.2015. a kuni 06.05.2016. a üüri kokku summas 1042 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on kostja tasunud üüri 2015. aastal kokku 842 eurot (jaanuaris 45 eurot, veebruaris 100 eurot, märtsis 98 eurot, aprillis 95 eurot, mais 95 eurot, juulis 99 eurot, septembris 100 eurot, oktoobris 20 eurot, novembris 120 eurot ja detsembris 70 eurot) ning 2016. aastal kokku 220 eurot (veebruaris 70 eurot, märtsis 60 eurot, aprillis 90 eurot). Kostja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2016. a kuni 30.06.2016. a kohta (tl 47-49). Nimetatud tõendilt nähtub, et kostja on kandnud hageja esindajale Axx Nxxxxxxxe 2016. a veebruaris 70 eurot, märtsis 60 eurot ja aprillis 90 eurot, kokku 220 eurot. Makstud summad ühtivad hageja arvestusega kostja poolt üüri tasumise kohta. Kostja väitel tasus ta lepingu sõlmimisel hagejale sularahas ettemaksuna 2000 krooni (127,82 eurot). Kohus leiab, et iseenesest tuleks kostja poolt tehtud üüri ettemakse hageja poolt nõutavast üürivõlast maha arvestada, kuid antud juhul ei ole kostja vastava ettemakse tegemist tõendanud. Hageja kostja poolt väidetud ettemaksu saamist ei tunnista. Kostja on esitanud tõendina lepingu originaali, mille all on omakäeliselt kirjutatud märge „04.09.2010. a makstud 2000.-„. Kirje all aga puuduvad poolte allkirjad ja vastav märge hageja poolt esitatud üürilepingu koopial puudub. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Puutuvalt väidetava ettemaksu (2000 krooni) tegemisse kostja poolt märgib kohus täiendavalt, et kostja poolt viidatud tsiviilasja nr . 2-14-51043 määrusest 04.08.2014 nähtub, et selle asja lahendamisel (sama hageja nõue sama kostja vastu sama üürilepingu alusel) on hageja esitanud üürivõla tasumise nõude summas 915 eurot ja viivis 85 eurot. Kostja teatas, et ta ei esita nõudele vastuväiteid ja asjas sõlmiti kompromiss hageja nõude tasumiseks kogu ulatuses. Seega olukorras, kus kostjal olnuks tehtud ettemaks 2000 krooni ulatuses, tulnuks tal esitada sellesisulised vastuväited juba aastal 2014 toimunud menetluses. Kostja selliseid väiteid tookord ei esitanud. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on maksnud hagejale perioodil 01.01.2015. a kuni 06.05.2016. a üüri kokku rohkem kui 1042 eurot. Kuna nimetatud perioodil oli kostjal kohustus maksta üüri (17 kuu eest) kokku summas 1700 eurot, siis on kostja maksnud hagejale 658 eurot nõutust vähem (1700-1042). Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja on üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

Lisaks üürivõlale nõuab hageja kostjalt üürisummade tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus tuvastas eespool, et kostja ei täitnud üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust nõuetekohaselt. Kostja on üürimaksete tasumisega viivitanud ja ei ole üüri maksnud lepingus ettenähtud tähtaegadel ega ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguskaitsevahendina nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 4.5. on sätestatud, et eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 1% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri tasumisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest lepinguga ettenähtud määras, s.o 1% tasumisega viivitatud summast päevas iga viivitatud päeva eest. VÕS § 294 näeb ette, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu punkt 4.1. järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri 100 eurot hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks. Seega saab järeldada, et iga kuu eest üüri maksmise nõue muutus sissenõutavaks alates järgneva kuu 6. kuupäevast (nt 2014. a detsembrikuu eest tasumisele kuulunud üür muutus sissenõutavaks 06.01.2015. a jne). Hagejal on õigus nõuda iga üürimaksega tasumisega viivitamise eest viivist alates selle makse sissenõutavaks muutumisest. Üürilepingu lõppemise aja, s.o 01.05.2016. a seisuga on kostja viivitanud üürimaksete tasumisega ja lepingujärgses määras kujuneb viivis (s.o 1 % tasumata summalt päevas) alljärgnevalt: - 2014. a detsembri eest tasumata 55 eurot – tähtaeg 05.01.2015. a - viivitus 481 päeva – viivis 264,55 eurot; - 2015. a veebruari eest tasumata 2 eurot – tähtaeg 05.03.2015. a - viivitus 392 päeva – viivis 7,84 eurot; - 2015. a aprilli eest 5 eurot – tähtaeg 05.05.2015. a - viivitus 360 päeva – viivis 18 eurot; - 2015. a mai eest 5 eurot – tähtaeg 05.06.2015. a - viivitus 329 päeva – viivis 82,25; - 2015. a juuni eest 100 eurot – tähtaeg 05.07.2015. a - viivitus 299 päeva – viivis 299 eurot; - 2015. a juuli eest 1 euro – tähtaeg 05.08.2015. a - viivitus 268 päeva – viivis 2,68 eurot; - 2015. a augusti eest 100 eurot – tähtaeg 05.09.2015. a - viivitus 237 päeva – viivis 237 eurot; - 2015. a oktoobri eest 80 eurot – tähtaeg 05.11.2015. a - viivitus 176 päeva – viivis 140,80 eurot;

VÕS § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. VÕS § 286 lg 2 järgi võib üürnik muude kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Kostja väitel kandis ta korteri eeskotta WC ehitamisega seoses kulusid vähemalt summas 665 eurot, sh kulu WC poti soetamiseks summas 135 eurot, kanalisatsioonitorud 80 eurot, tsement 50 eurot, tellised 200 tk 160 eurot, puitehitusmaterjal 240 eurot). Kostja väitel lisandusid nimetatud kuludele veel tasu töömehele. Kostja vastavate kulude kohta mingeid tõendeid esitanud ei ole. Hageja on õigeks võtnud, et kostja on seoses WC ehitusega kandnud kulusid 500 euro ulatuses. Suuremas ulatuses kulusid hageja ei tunnista. Hageja esitatud vastuväidete kohaselt on kostja kasutanud juba kasutatud materjali (kasutatud tellised) ja puitmaterjal pärines osaliselt hageja enda käest Kuna kostja ei ole tõendanud kulude tegemist suuremas ulatuses, siis loeb kohus, et kostja on teinud hageja eluruumi parenduseks (WC ehituseks) kulusid hageja poolt tunnistatud ulatuses, s.o summas 500 eurot. Kostja väitel on tema poolt tehtud parenduste (WC ehitamise) tõttu üürilepingu esemeks olnud korteri väärtus oluliselt suurenenud. Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et üüritud korteri väärtus on seoses tema poolte tehtud parendustega oluliselt suurenenud. Hageja nimetatud asjaolu ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Mõistlikult võib küll järeldada, et seoses korterisse WC ehitamisega võis korteri väärtus veidi tõusta, kuid VÕS § 286 lg 1 järgi on üürniku hüvitise nõude eelduseks parenduste tõttu üüritud asja väärtuse oluline suurenemine. Vastava asjaolu tõendamiskoormis on kostjal, kui isikul, kes hüvitist nõuab. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et kostja parenduste tõttu on üüritud korteri väärtus oluliselt suurenenud, siis ei ole VÕS § 286 lg 1 järgi kostja kui üürniku poolt hüvitise nõudmise eeldused täidetud. Vastavalt VÕS § 286 lg-le 2 järgi võib kostja nõuda hagejalt WC ehitusele tehtud kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete kohaselt. VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal saab lugeda, et on täidetud käsundita asjaajamise eeldused VÕS § 1018 lg 1 p 1 järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on ehitanud hageja korterisse WC, mida seal enne ei olnud. Hageja on WC ehituse heaks kiitnud. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja nõue hageja vastu WC ehitusega seotud kulude hüvitamiseks mõistlikult vajalikus ulatuses. Hageja tunnistab kostja poolt WC ehitusele tehtud kulusid summas 500 eurot. Kostja ei tõendanud kulude tegemist suuremas ulatuses. Seega loeb kohus, et kostjal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue summas 500 eurot.

4.3.Käesolevas tsiviilasjas on menetluskuluks ka kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud. Kostja taotlusel määras kohus temale 06.10.2016. a määrusega riigi õigusabi esindamiseks asja kohtueelses menetluses ja kohtus RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Advokatuur määras kostja esindajaks advokaat Valli Murde. Advokaadi taotluse alusel määrab kohus eraldi määrusega kindlaks riigi õigusabi tasu ja hüvitatavate kulude suuruse, mis makstakse advokaadibüroole välja riigi eelarvest. TsMS § 190 lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Antud juhul rahuldab kohus hageja nõude 50 % ulatuses ja seega tuleks TsMS § 190 lg 5 alusel mõista riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, 50 % ulatuses riigituludesse hagejalt. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid, esineb TsMS § 190 lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja vabastamiseks vastavate menetluskulude riigituludesse tasumisest. Hageja nõudis hagis kostjalt üürivõlga summas 658 eurot ja viivist summas 342 eurot. Asja lahendamisel tuvastas kohus, et taotletud ulatuses hageja nõue on põhjendatud. Osaliselt jättis kohus hageja nõude rahuldamata vaid seetõttu, et kostjal oli hageja vastu tasaarvestatav nõue. Vastava tasaarvestuse avalduse esitas kostja hagejale alles kohtumenetluses. Kohtumenetluses kostja ei nõustunud hageja pakutud kompromissiga, hageja pakkus kompromissi sellises ulatuses, nagu käesolevas otsuses hagi rahuldatakse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg.2 alusel tervikuna selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kompromissiga ei nõustunud kostja. Kõiki neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et on õiglane vabastada hageja kostjale antud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumisest hagi rahuldamata jäetud ulatuses. Kuna kostjale anti riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei saa hagi rahuldatud osas riigi õigusabi kulusid riigituludesse nõuda ka kostjalt ning riigi õigusabi kulud jäävad täies ulatuses riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik