Tsiviilasi nr.2-05-20187
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja
koht Tsiviilasja number
2-05-20187
Tsiviilasi
AS X hagi V.T. vastu 23 494,45 nõudes
Menetlusosalised
Hageja : AS X Esindaja: Alari Avamägi Kostja : V.T.
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
krooni
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.13,6 ja §113 ning Tss ja TMS Rakend § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS § 142 lg 1, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi V.T. vastu täies ulatuses.
Välja mõista V.T. tarbitud mobiilsideteenuste võlgnevus seisuga 14.11.2005.a. summas kakskümmend kolm tuhat nelisada üheksakümmend neli krooni nelikümmend viis senti (23 494,45.- ) ja viivis summas üks tuhat viissada viis krooni viiskümmend viis senti ( 1 505,55.- ) ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni ( 1 750 ) krooni ja õigusabikulud summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) krooni AS X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 15.05.2006.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel mobiilteenuste kliendileping nr 50096, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid. Lepingu kohaselt kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele /l.4/. Kostja sõlmis kliendilepingu interneti vahendusel, avaldades hageja veebilehel soovi lepingu sõlmimiseks ja tasudes selle kinnituseks liitumistasu /tl.5/. Kostja on kliendilepingu alusel mobiilsideteenuseid kasutanud, kuid ei ole selle eest hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel tasunud. Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused hageja ees ja võlgneb hagejale 23 494,45 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise
(maksekohustuste täitmata jätmise) eest. Hageja märgib, et kliendilepingu sõlmimiseks tahteavalduse edastamisega ja liitumistasu maksmisega aktsepteeris kostja kliendilepingu lahutamatuks osaks olevaid üldtingimusi, mille kohaselt maksete tasumisega viivitamisel on viivis 0,06% päevas iga makse tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja vähendab viivisenõuet ja palub kostjalt välja mõista viivistena 1505,55 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 1750 ja õigusabikulud 1250 krooni.
2 (4)
Menetluse käik 17.11.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30.11.2005.a. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg 1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamisel ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asja materjalidega on tõendatud, et 06.11.2004.a. sõlmiti poolte vahel mobiilteenuste kliendileping nr 50096, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid. Lepingu kohaselt kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele /tl.7/. Kostja sõlmis kliendilepingu interneti vahendusel, avaldades hageja veebilehel soovi lepingu sõlmimiseks ja tasudes selle kinnituseks liitumistasu /tl.6/. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kliendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et kostja pole tarbitud
3 (4)
telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg 1 p1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.7/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest 23 494,45 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Kliendilepingu sõlmimiseks tahteavalduse edastamisega ja liitumistasu maksmisega aktsepteeris kostja kliendilepingu lahutamatuks osaks olevaid üldtingimusi, mille kohaselt kostja kohustus tasuma maksete tasumisega viivitamisel viivist Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, samas vähendanud väljamõistetava viivise suurust 1 505,55 kroonini. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 p1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud mobiilteenuste eest võlguolev summa 23 494,45 krooni ja viivis summas 1505,55 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni / tl.14 / väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni ja õigusabitasu 1250 krooni / tl.12/. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Aivar Pellja kohtunik 15.05.2006.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.