Tsiviilasi nr.2-05-22015
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja
koht Tsiviilasja number
2-05-22015
Tsiviilasi
X AS hagi K.V. vastu 3 515,65
Menetlusosalised
Hageja : X AS Esindaja: Monika Paade
krooni nõudes
Kostja : K.V.
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.13,6 ja §113 ning Tss ja TMS Rakend § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS § 142 lg 1, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi K.V. vastu täies ulatuses.
Välja mõista K.V.’ilt tarbitud telekommunikatsiooniteenuste võlgnevus seisuga 02.09.2005.a. summas kolm tuhat nelisada kolmkümmend üks krooni kuuskümmend senti ( 3 431.60 ) ja viivis summas kaheksakümmend neli krooni viis senti ( 84.05 ) ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend ( 280.- ) krooni X AS kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 12.05.2006.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 28.10.2004.a. sõlmiti poolte vahel kliendileping nr 3138501 ja tooteleping nr 3154768, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingute kohaselt oli kostja nimele aadressil Valga maakonnas registreeritu toode analoogjaama telefon nr Y. Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas perioodil 01.02.2005.a. kuni 25.08.2005.a. ja võlgneb hagejale 3 515,65 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 280 krooni. Menetluse käik 13.12.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
2 (4)
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3-6/ on tõendatud, et 28.10.2004.a. sõlmiti poolte vahel kliendileping nr 3138501 ja tooteleping nr 3154768, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingute kohaselt oli kostja nimele aadressil Valga maakonnas registreeritu toode analoogjaama telefon nr Y. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kliendilepingu punkt 7 /tl.3/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Asja materjalidega /tl.7-12/ on tõendatud, et kostja pole tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.16/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest 3 431,60 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Kliendilepingu 8. /tl.3/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise väljamõistmise üldtingimustes fikseeritud määras. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 kohaselt on seadusest tulenev intressimäär 9% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. Viivis seisuga 02.09.2005.a. moodustab 84,05 krooni (tl.17). Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja
3 (4)
kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 3 431,60 krooni ja viivis summas 84,05 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 krooni / tl.20 /, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
Annemarie Gerassimov kohtunik 12.05.2006.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.