Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-107
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
AS EMT hagi O M vastu 2603,60 krooni võlgnevuse ja 36,80 krooni viiviste nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
L L (volikirja alusel)
Kostja:
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi O M vastu 2603,60 krooni võlgnevuse ja 36,80 krooni viiviste nõudes.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
1(2)
Kirjaliku vastuse nõudega 11. jaanuarist 2006 kohustas kohus kostjat vastama kohtule kirjalikult hiljemalt 20 päeva jooksul vastuse nõude kättesaamisest arvates. Kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale 13. jaanuaril 2006. Kostja määratud tähtajaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 208 lg 1. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. /---/. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni ning hageja poolt lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu 132 krooni. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hageja põhinõude suuruseks ning seega ka hagihinnaks on 2603,60 krooni. Hagilt hinnaga 2603,60 krooni kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 ja RLS lisa 2 kohaselt tasumisele riigilõiv 250 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 krooni, s.o. seaduses sätestatud määrast 30 krooni rohkem. Kohus leiab, et hageja kohtukulu on riigilõivu osas põhjendatud vaid suuruses, mis on vajalik riigilõivu tasumiseks seaduses sätestatud määral. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu (30 krooni) tagastamiseks. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulud kokku 382 krooni.
Peeter Pällin Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.