Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Tsiviilasja number
2-04-1532
Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
OÜ hagi KÜ vastu nõudes tuvastada, et hagiavalduse esitamise ajal oli V.T OÜ-le üleläinud võlgnevuseks KÜ ees 10 370.10 krooni Hageja: OÜ , esindaja S.P Kostja: KÜ , esindajad A.R ja V.G 10. aprill 2006
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Välja mõista OÜ-lt kohtukulu postikulu 157.60 (ükssada viiskümmend seitse krooni ja 60 senti) riigituludesse ...kontole nr. ... või nr. ..., viitenumber ..., selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks ... tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Edasikaebamise kord
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt ostis hageja kohtutäituri korraldatud avalikul enampakkumisel korteriomandi asukohaga -. Korteri endine omanik V.Tei olnud aastate vältel maksnud korteri majandamiskulusid ja muid makseid. Peale korteriomandi ostmist maksis hageja kostjale endise korteriomaniku võlgnevuste katteks 50 000 krooni, kuid kostja nõuab hagejalt kõigi võlgnevuste tasumist, sealhulgas nende võlgnevuste tasumist, mis on kohtuotsustega V.Tkui korteriomanikult ja elamuühistu liikmelt välja mõistetud. Hageja ei nõustunud korteriühistu nõudmistega võla tasumiseks ja esitas kohtule tuvastushagi selles, et hagiavalduse esitamise ajal oli V.TOÜ-le üleläinud võlgnevuseks KÜ ees 10 370.10 krooni. Hageja loobus nõudest tunnustada ülejäänud osas nõuded ebaseaduslikuks enne selle menetlusse võtmise otsustamist ja palus välja mõista kohtukulud riigilõivu ja esindajatasu. Kostja vastuväited Kostja palus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt lähevad vastavalt korteriühistu seadusele korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandajale üle kõik korteriomandi võõrandaja kohustused. Avalikul enampakkumisel oli hagejale teada, et
V.Ton KÜ ees võlgnevus 124 496.10 krooni. Avalikul enampakkumisel ja pärast seda on V.Tvõlgnevus kustutatud osaliselt, mistõttu käesoleval ajal on võlgnevuseks 56 740.84 krooni. Elamuühistu reorganiseeriti KÜks, mistõttu on kostja elamuühistu õigusjärglane ja elamuühistu õigused ja kohustused on talle üle läinud. Kohtuotsuse põhjendused KÜseaduse (KÜS) § 51 (jõustunud 29.11.2000) sätestab, et KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud KÜle tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohtule esitatud kinnisasja kordusenampakkumise aktiga .... on tõendatud, et kordusenampakkumisel müüdi hagejale 303 000 krooni eest V.Tkuulunud 3-toaline korter .... Aktis on märkus selle kohta, et KÜ-le on võlg seisuga ... summas 124 496.10 krooni ja et ostja on teadlik KÜS § 51 sätestatud KÜ õigustest. Kordusenampakkumist ei ole vaidlustatud. Seega tulenevalt KÜS §-dest 51 ja 7 lõikest 3 on hagejal kohustus tasuda KÜle korteriomandi võõrandaja V.Ttasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed täies ulatuses. Asjaolu, et majandamiskulude ja muude maksete osas on tehtud V.Tsuhtes mitu kohtuotsust, et välista hageja seadusest tuleneva kohustuse täitmist KÜ ees. Tunnistaja KP ütlustega kohtuistungil ja väljavõtetega kostja kontost on tõendatud, et V.Tvõlgnevus on täitemenetluses toimunud korteriomandi enampakkumisel ja selle järgselt tasutud üksnes osaliselt. KÜ raamatupidamise arvestustega on tõendatud, et asja arutamise ajal on võlgnevuse suuruseks 56 740.84 krooni. Hageja arvestus võlgnevuse kohta on ebaõige, kuna selles ei ole arvestatud korteriomandi võõrandanud V.Tkõiki võlgnevusi KÜ ees. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 ja 2 sätestavad, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. KÜS § 17 lg 7 ja eluruumide erastamise seaduse (EES) §-de 218 ja 219 kohaselt toimus elamuühistust KÜ moodustamine eluruumide erastamise seaduse §-des 218 ja 219 sätestatud korras, selliselt, et elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustas erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise KÜks, millisel juhul kanti elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele või elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustas senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil KÜ või uue elamuühistu asutamise. Uue ühistu asutamisel loeti kõik elamu korterivaldajad uue ühistu liikmeteks. Kohtule esitatud elamuühistu „L” (ettevõtte registri nr. ...) ... toimunud üldkoosoleku protokolli ja mittetulundusühingu registrikaardiga on tõendatud, et elamuühistu „L” kujundati ümber KÜks (registrikood ...). Seega on kostja puhul tegemist elamuühistu õigusjärglasega kellele läksid üle kõik elamuühistu õigused ja kohustused, sealhulgas õigus nõuda korteriomanikelt tasumata jäänud elamuühistu majandamiskulude ja muude maksete tasumist. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude nõuet ei esitanud. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kuulub hagejalt väljamõistmisele kohtukulu postikulu 157.60 riigituludesse ... kontole nr. ... või nr. ..., ..., selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.