lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-8468/24

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8468/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 179 lg 4, 5, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksAÕS § 70 lg 3, 4Ühine omandVÕS § 192 lg 1Taganemisõiguse jagamatusVÕS § 268 lg 1Kinkelepingust taganemine pärast täitmistPKS § 100 lg 2PKS § 14 lg 1PKS § 17 lg 2RLS § 59 lg 15TsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-8468/18Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval14.10.20162-16-8468/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-8468

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8468

Tsiviilasi

KL hagi KJ vastu kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks või hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.10.2016 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

37 388,31 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KL apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Anu Toomemägi Kostja: KJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 14.10.2016 otsus muutmata.
2.Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta KL kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 449 lg 3Vaheotsus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
VÕS § 270 lg 1Taganemise piirangud
4.Välja mõista KL-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 1000 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebe kord ja selgitused 1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-8468 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.30.05.2016 esitas KL (hageja) Pärnu Maakohtule hagi, millega palus kohustada kostjat tagastama 16.01.2009 kinkelepingu alusel saadust 1⁄2 või asendada kostja vastavad tahteavaldused. Alternatiivselt palus ta kohustada kostjat hüvitama hagejale saadud kinke kogu väärtusest 1⁄2 s.o 37 388,31 eurot. Kingitud kinnistud olid hageja ja tema abikaasa poolt soetatud abielu jooksul ja kuulusid seega ühisvara hulka.
2.Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal tema alaealiste laste ülalpidamiskohustus 30.05.2016, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-13-35099, millega mõisteti hagejalt laste kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole suuteline elatist maksma oma sissetulekute arvelt ning hagejal puudub ka vara, mille arvel nõuet täita.
3.21.05.2013 tegi KL avalduse kinkelepingust taganemiseks VÕS § 268 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1 – 3 ettenähtud juhtudel. Hageja tugines VÕS § 267 p-le 2, mis koosmõjus VÕS § 268 l-ga 1 sätestab, et kui leping on täidetud võib kinkija lepingust taganeda, kui lepingu täitmise puhul ei ole ta võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha.
4.21.09.2016 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta sai teada kinkelepingust taganemise õigusest, s.o asjaolust, et temalt nõutakse elatist, millist ta oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline maksma, 21.02.2013, mil saabus ettepanek elatise tasumiseks vabatahtlikult. Täiendava nõude esitas AL 13.05.2013. Hageja esitas avalduse kinkelepingust taganemiseks nii kostjale kui AL-le 21.05.2013. Võttes arvesse VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaega ning elatisenõude esitamise aega, on hageja esitanud avalduse kinkelepingust taganemiseks tähtaegselt, s.o ühe aasta jooksul.
5.Hageja leidis, et ta ei ole ennast sellisesse olukorda tahtlikult asetanud, kuna neil oli abikaasaga kokkulepe, et ta on ühisvaraks olevate kinnistute kinkimisega nõus vaid juhul, kui abikaasa peab üleval nende alaealisi lapsi nende täisealiseks saamiseni. Hageja luges enda poolse ülalpidamiskohustuse täidetuks kinkelepingu sõlmimisega.
6.Hagejal puuduvad kokkulepped ja tõendid selle kohta, et tal oleks AL-ga selline kokkulepe, mis annaks õiguse kinkelepingust taganemisõigust iseseisvalt kasutada. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kinkena kostjale üle antud kinnistud on rahaliselt hinnatavad, siis on hagejal õigus ja võimalus kinki tagasi nõuda ühisvarast tehtud

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-8468 pooles ulatuses ka ilma kostja nõusolekuta. Teine oleks olukord, kui kingi väärtus 1⁄2 osas ei oleks tuvastatav. Kostja vastuväited

7.Kostja ei võta omaks hageja paljasõnalist väidet, et abikaasadel oli kinkelepingu sõlmimise hetkel kokkulepe, mille kohaselt kingi arvelt täidetakse hageja ülalpidamiskohustused oma alaealiste last ees ning kostja oli kokkuleppest teadlik.
8.Kostja leidis, et hageja ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste suhtes ei tulenenud mitte kohtuotsuse jõustumisest vaid laste sünnist. Hageja lapsed on sündinud 2001. ja 2005. aastal, seega 2009. aastal kinkelepingut sõlmides oli hagejal juba seadusest tulenev ülalpidamiskohustus olemas. Selle alusel leidis kostja, et hageja on ennast tahtlikult asetanud olukorda, kus ta ei ole võimeline seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitma. Lisaks leidis kostja, et kinkelepingust taganemise avaldus on tehtud hilinenult.
9.21.09.2016 tegi kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja nõudele aegumise kohaldamiseks. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis kostja kasuks välja 1380 eurot ning viivise sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks mõistis maakohus hagejalt riigi tuludesse riigilõivu 1000 eurot.
11.Maakohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse TsMS § 449 lg 3 järgi.
12.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille järgi tekkis tal alaealiste laste ülalpidamiskohustus alates 30.05.2016, kui jõustus kohtuotsus elatise väljamõistmiseks. PKS § 100 lg 2 kohaselt tekib elatise maksmise kohustus, kui alaealise lapse vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Antud juhul oli tsiviilasjas nr 2-13-35099 tehtud kindlaks, et alused hagejalt elatise väljanõudmiseks on olemas alates 26.07.2013, kui esitati hagi elatise saamiseks.
13.VÕS § 270 lg 1 alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Omniva kodulehe väljatrüki järgi sai kostja hageja lepingust taganemise avalduse kätte 22.05.2013. Maakohus leidis, et hagejal võis VÕS § 267 p 2 järgi õigus kinkelepingust taganemiseks tekkida mais 2013, s.o hiljemalt elatishagi kohtusse esitamisest ja hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 22.05.2013, s.o taganemisavalduse esitamisega.
14.VÕS § 192 lg 1 alusel, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Vaidlust ei olnud selles, et 16.01.2009 kinkelepinguga on hageja KL ja AL kinkinud neile kuulnud ühisvara kostjale, kuid taganemisavalduse on kingisaajale esitanud ainult hageja KL. Maakohus leidis, et hageja poolt 21.05.2013 kostjale edastanud taganemisavaldus oli oluliste puudustega, sest kehtivaks kinkelepingust taganemiseks oleks hageja pidanud tahteavalduse esitama koos AL-ga, mida ta ei teinud. Seega ei ole lepingust taganetud ja hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
15.VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav, s.t kui hageja soovib 2016. aastal lepingust taganeda põhjusel, et ta 2013. aastal ei olnud suuteline lastele ülalpidamist andma, on ta aja möödumise tõttu kaotanud võimaluse taganeda kinkelepingust VÕS § 267 p 2 alusel hagis nimetatud asjaoludel. Tahteavaldus oleks 3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-8468 olnud kehtiv, kui hageja oleks taganemisõigust teostanud 2013. aastal koos AL-ga. Tänaseks on 1-aastast taganemisõiguse tähtaega mitmekordselt ületatud, mistõttu ei annaks ka AL kaasamine kaaskostjana mingit edulootust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

16.Apellant leidis, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 268 lg 1 ja § 267 lg 1 koosmõjus VÕS § 192 lg-ga 1, millest kohus tuletas, et olukorras, kus lepingus on osalenud ühel poolele mitu isikut, võivad nad taganemisõigust ka VÕS 268 lg-le 1 ja § 267 p-le 2 tuginedes teostada vaid ühiselt.
17.Apellant leidis, et maakohtu seisukoht taganemisõiguse jagamatuse kohta ei ole õige, kuna tegemist oli abielu jooksul soetatud ühisvaraga ja apellandile kuulus sellest 1⁄2. Apellant lähtus AÕS § 70 lg 3 mõttelise osa tähendusest ning Riigikohtu lahendis 3-21-8-11 esitatud seisukohast, mille kohaselt saab taganeda kinkelepinguga üleantud mõttelisest osast ning leidis, et tal oli võimalik taganeda kinkelepingust temale varem kuulunud mõttelise osa ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
20.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt kuulus talle 1⁄2 mõttelist osa kostjale kingitud kinnisasjadest ja sellest tulenevalt oli tal õigus kinkelepingust vastavas osas VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 järgi taganeda. Vastavalt 16.01.2009 lepingule kinkisid hageja ja AL ühisomanikena kinnistud kostjale. AÕS § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 16.01.2009 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PKS § 17 lg 2 järgi abikaasad käsutasid vara kokkuleppel. Hageja ei ole väitnud, et tema ja AL ühisomand oleks lõpetatud ja ühisvara jagatud viisil, kus kummalegi abikaasale jäi 1⁄2 mõttelist osa ühisvara esemetest. VÕS § 192 lg 1 sätestab, et kui ühel lepingupoolel osaleb mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada ainult ühiselt ja kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 192 lg 1 ja leidnud, et lepingust taganemine ainult hageja poolt ei olnud õiguslikult võimalik, mistõttu ei olnud hageja 21.05.2013 taganemisavaldusel tagajärgi ning kuna AL ei ole VÕS § 270 lg 1 esimeses lauses toodud tähtaja jooksul taganemisavaldust esitanud, siis ei ole võimalik kehtivat taganemisavaldust enam esitada. Kolleegium märgib, et VÕS § 192 lg 1 kohaldamist on maakohus 19.09.2016 e-kirjas pooltega arutanud ja palunud pooltel esitada oma seisukohad normi kohaldamisega seonduvalt.
21.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
22.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi kanda. Vastustaja kohtu

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-8468 määratud tähtajaks taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu apellatsiooniastme menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu.

23.Arvestades, et ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda, ja TsMS § 179 lg-st 1 lähtudes tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks riigilõiv 1000 eurot, mis kuulus apellatsioonkaebuse esitamisel TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 15 ja RLS lisa 1 järgi tasumisele ning mille tasumisest kaebuse esitamisel hageja loeti 22.11.2016 määrusega vabastatuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja