Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja K. L. ́i kanda.
2.Välja mõista hagejalt K. L. ́ilt kostja K. J. kasuks menetluskulu summas 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot, mis on kostja lepingulise esindaja kulu.
2-16-8468
3.Hageja K. L. on kohustatud tasuma kostjale K. J.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Välja mõista hagejalt K. L. ́il riigi kasuks riigilõiv summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb hagejal K. L. ́il riigile tasuda hiljemalt 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
4.1.Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700073966. Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr 2-16-8468 ja menetluskulu liik (riigilõiv).
4.2.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja K. L. on 30.05.2016.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kohustada kostjat tagastama xx xx xxxx kinkelepingu alusel saadust 1⁄2 ehk pool alljärgnevatest kinnistutest või asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega 1⁄2 kaasomandi kande tegemiseks järgmiste kinnistute osas: 1) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx asuv kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 5,1 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa; 2) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx Xxxxxxxxx xxxxx asuv xxxx kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 11,0 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa; 3) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx asuv XXXXXXXX kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9,93 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa; 4) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx asuv XXXXXXX kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 13,00 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa; 5) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa
2-16-8468
kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx asuv xxxxxxx kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 2,0 ha, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa; 6) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx asuv xxxxxxx kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 3,0 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%; 7) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xx. x asuv kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 900m2, sihtotstarbega elamumaa 100%; 8) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxxx esimeses jaos on kinnitatud xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xx. x asuv kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 858m2, sihtotstarbega elamumaa 100%; 9) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxx esimeses jaos on kinnitatud xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx asuv xxxxxxx kinnistust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 23,2 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa; 10) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxx esimeses jaos on kinnitatud xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxx asuv xxxxxxx kinnistust, mis koosneb 4 (neljast) katastriüksusest: katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxx xxxxxx xxxxxx külas pindalaga 5,9 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx pindalaga 17,6 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx pindalaga 18,0 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx pindalaga 2,3 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%; 11) Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Pärnumaa kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxxxx esimeses jaos on kinnitatud xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxx xxxxxxx asuv xxxxxx kinnistust katastritunnusega, mis koosneb 2 (kahest) katastriüksusest: katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx, sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohas xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx pindalaga 5,9 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat tagastama hagejale eelnimetatud kinnistutest 1⁄2 või asendada kostja nõusolek hageja kaasomandi märkimiseks vajalik tahteavaldus kohtuotsusega ei ole põhjendatud, siis kohustada kostjat hüvitama hagejale saadud kogukinke väärtusest 1/2, s.o 37 388,31 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt xx xx xxxx on Pärnu Notar Anne Kaldvee poolt notari ametitoimingute raamatu registri number 105 registreeritud „Kokkulepe kasutusvalduse lõpetamiseks ja kinnistusregistrist kustutamiseks“ (edaspidi Leping). Nimetatud Lepingu „Kinnistute kinkeleping“ punkti 4.1 kohaselt leppisid A. L. ja K. L. kui „kinkijad“ kokku, et kingivad K. J.le (kes on Lepingu punkti 5.1.9 kohaselt A. L.i tütar), kui „kingisaajale“ sama lepingu punktides 1.1 kuni 1.12 nimetatud kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega. Sama lepingu punktis 5.1.2. avaldasid kinkijad, et sama lepingu punktides 1.1 kuni 1.7 ja 1.9 kuni 1.12 nimetatud kinnistud on omandatud nende abielu kestel ühiselt ja kuuluvad nende ühisvara hulka. Seega kinkisid kinkijad, kellest üks oli hageja, abielu jooksul soetatud ühisvara hulka kuuluvad kinnistud kingisaajale lepingus märgitud väärtuses. Kostja sai endale xx xx xxxx asjaõiguslepingu alusel kinke 1 170 000 krooni ehk 74 776, 63 euro väärtuses. Kuna kinkelepingus nimetatud kinnistud olid hageja ja tema abikaasa A. L.i abielu jooksul soetatud ühisvara, mistõttu on hageja poolt kostjale tehtud kingituse väärtuseks 50% ehk 37 388, 31 eurot. 30.05.2016 jõustus kohtuotsus, millega mõisteti hagejalt tema alaealistele lastele välja elatis. Hageja ei ole suuteline elatist maksma oma sissetulekute arvelt ning hagejal puudub vara, mille
2-16-8468
arvelt nõuet täita. Samas on hagejal oma alaealiste laste ülapidamise kohustus tulenevalt PKS § 97 p 1 ja § 101 lg 1, mida hageja eeskätt laste huve silmaspidades soovib täita. Kuivõrd kohtuotsus hageja alaealiste laste (M. L. ja H. L.) ülalpidamiseks jõustus 30.05.2016 ning hagejal ei ole käesoleva ajani õnnestunud leida vahendeid, mille arvelt temale kohtuotsusega pandud elatise maksmise kohustust täita, siis on täidetud eeldused VÕS § 268 alusel kinkelepingust taganemiseks ning kingi tagasinõudmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel.
1.3.21.09.2016.a. esitas hageja pärast eelistungit seisukohad, mille järgi hageja sai teada kinkelepingust taganemise õigusest, s.o asjaolust, et temalt nõutakse elatist, millist ta oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline täitma 21.02.2013.a., mil saabus ettepanek elatise tasumiseks vabatahtlikult. Täiendava nõude esitas A. L. 13.05.2013.a. Hageja esitas avalduse kinkelepingust taganemiseks nii kostjale kui A. L.ile 21.05.2013. Seega võttes arvesse VÕS § 270 lg 1 sätestatud aegumise tähtaega ning elatisenõude esitamise aega, on hageja esitanud avalduse kinkelepingust taganemiseks tähtaegselt, s.o ühe aasta jooksul. Hageja 21.05.2013 tahteavaldusele vastas kostja 03.06.2013. Seega sai hageja oma õiguste rikkumisest teada 03.06.2013 ning TsÜS § 146 ja § 147 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema alates 04.06.2013 ning saabus 03.06.2016. Kuna hagiavaldus kostja vastu on esitatud kohtusse 30.05.2016, siis ei ole nõude tunnustamiseks 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Kui kohus, et nõue võib olla aegunud, siis TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 6 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud ka kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Nii nagu hageja hagiavalduse asjaoludes on märkinud, on hageja üritanud tsiviilasja nr 2-13-35099 menetlusse kaasata kolmanda isikuna A. L.i ning vastavat nõuet menetlus kohus perioodil 17.10.2013-08.01.2014. Seega olenemata asjaolust, et hageja taotlus antud menetluses jäeti rahuldamata, oli see esitatud just põhjusel ja alusel, et hageja ilma A. L.ita ei pruugi taganemisõigust üksi saada kasutada. Seega võttes arvesse asjaolu, et kohus hageja taotlust tsiviilasja nr 2-13-35099 raames siiski menetles, on hageja arvamusel, et aegumine peatus ka perioodil 17.10.2013.-08.01.2014.a. Hagejal puuduvad kohtu nõutud kokkulepped ja tõendid selle kohta, et tal oleks selline kokkulepe, mis annaks õiguse taganemisõigust iseseisvalt kasutada. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kinkena kostjale üle antud kinnistud on rahaliselt hinnatavad, siis on hagejal õigus ja võimalus kinki tagasi nõuda ühisvarast tehtud pooles ulatuses ka ilma kostja nõusolekuta. Teine oleks olukord, kui kingi väärtus 1⁄2 osas ei oleks tuvastatav. Hageja esitas taotluse A. L.i kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel vastavalt TsMS § 213. Alternatiivselt juhul, kui A. L.i kaasamine hageja poolel ei ole kohtu arvates võimalik, taotleb hageja A. L.i kaaskostjana kaasamist TsMS § 208 lg 1 ja 2 alusel, kelle nõusolekut kinkelepingust taganeda on hagejal samuti õigus hageda kohtu kaudu.
1.4.11.10.2016.a. esitas hageja täiendavad seisukohad vastuseks kostja seisukohtadele. Hageja leiab, et kostja seisukoht taganemisõiguse jagamatuse kohta hageja poolset osa arvestades, ei ole õige. Nimelt oli hagejal abielu jooksul soetatud kinnistud 1⁄2 mõttelises osas hageja omandis kuni xx xx xxxx kinkelepingu sõlmimiseni. Seega lähtudes AÕS § 70 lg 3 mõttelise osa tähendusest, mille kohaselt saab taganeda ka kinkelepinguga üle antud mõttelisest osast, saab teha järelduse, et hagejal oli võimalik taganeda kinkelepingust temale varem kuulunud mõttelise osa ulatuses. Kuna kostja notarisse ei ilmunud ja mõttelise osa üleminekut hagejale vormistama ei soostunud, sh hageja mõttelist osa üle ei andnud, tekkis hagejal õigus mõttelise osa üleandmist nõuda alates 03.06.2016.a, ehk ajast mil kostja mõttelise osa üleandmisest ühemõtteliselt keeldus.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-16-8468
2.1.Kostja K. J. esitas 26.07.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei võta omaks hageja paljasõnalist väidet, et kinkelepingu sõlmimisel oli abikaasadel kokkulepe, mille kohaselt kingi arvelt täidetakse hageja ülalpidamiskohustused oma alaealiste laste ees ning, et kostja oli kokkuleppest teadlik. Kostjale teadaolevalt ei ole väidetud kokkulepet sõlmitud. Hageja poolt esitatud asjaolud ei ole tõesed. Hageja ja A. L. vahel ei saanud olla kokkulepet selle kohta, et kingi arvelt täidetakse hageja ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees juba seetõttu, et kinkelepingu sõlmimise ajal olid hageja ja A. L. abielulises kooselus. Kostjale teadaolevalt sõlmiti kostjaga kinkeleping seoses asjaoluga, et A. L. ́il tekkisid temale kuuluvas ettevõttes xx xxxxxx majanduslikud raskused. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kinkelepingu tühistamiseks ja taganemiseks puuduvad materiaalsed eeldused ning kinkelepingust taganemine on tehtud ka hilinenult. Ebaõige ja vastuolus hageja enda varasema käitumisega on seisukoht, et kinkelepingust taganemise õigus tekkis hagejal arvates hetkest mil jõustus kohtuotsus, millega määrati kindlaks lõplik hageja elatise maksmise kohustus. VÕS § 267 p 2 sätestab kinkelepingust taganemise õiguse seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse korral. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal lapse sünniga, mitte kohtuotsuse jõustumisega. M L. on sündinud xx xx xxxx.a, H. L. on sündinud xx xx xxxx.a, kinkeleping sõlmiti xx xx xxxx.a. Seega oli avaldajal kinkelepingu sõlmimisel seadusest tulenev ülalpidamiskohustus olemas. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ka TsÜS § 151 lg 1 alusel. Kostja palub kohaldada aegumist ja TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemist.
2.2.21.09.2016.a. on kostja esitanud pärast eelistungit seisukohad, mille järgi on kostja seisukohal, et hageja ei saa üksinda, ilma teise lepingupooleta, lepingust taganeda. Käesolevas asjas on kinkelepingust taganemiseks vajalik A. L. ́i, kui kaaskinkija, nõusolekut nii kinkelepingust taganemiseks, kui ka kingi tagasinõudmiseks ja vastuvõtmiseks. A. L. ei ole kostjale teadaolevalt kinkelepingust taganemiseks nõusolekut andnud. Eelistungil hageja esindaja avaldas, et kinnitab hageja sõnu, et lapsed jäid isa juurde 2009.a. märts. Seega hiljemalt märts 2009 oli hagejale teada, et tal tuleb hakata täitma seaduses sätestatud alaealiste laste ülalpidamiskohustust ning nimetatud ajahetkest alates tuleb arvestada VÕS § 270 lg 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaega. Kostja leiab, et 21.05.2013.a. avaldus kinkelepingu tühistamiseks on tehtud hilinenult pärast VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja esitab kohtule väljatrüki Omniva kodulehelt, milliselt on näha, et K. J. ́le on 22.05.2013.a. Pärnu postivahetuspunktis väljastatud saadetis RR226248722EE ja koopia ümbrikust, milliselt on antud ribakood nähtav. Nimetatud avalduse kehtivuse tuvastamise ja tagasitäitmise sissenõutavus hakkas kulgema 21.05.2013. a ning aegus 21.05.2016. a.
2.3.11.10.2016.a. on kostja esitanud vastuse hageja 21.09.2016.a. esitatud seisukohtadele. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kohus menetles hageja taotlust A. L.i kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks perioodil 17.10.2013-08.01.2014, millest tulenevalt hageja nõude aegumine peatus eelnimetatud perioodil. TsÜS § 160 lg 2 p 6 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Seega on nõude peatumise eelduseks taotluse rahuldamine ja kolmanda isiku menetlusse kaasamine. Tsiviilasjas nr 2-13-35099 A. L.i kolmanda isikuna menetlusse ei kaasatud ning mis on käesoleva tsiviilasja kontekstis oluline, et A. L.i kaasamine/mittekaasamine ei mõjuta nõude aegumist kostja vastu.
MENETLUSE KÄIK
3.15.06.2016.a. jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat täpsustama esitatud hagiavalduse alust ja eset. 30.06.2016.a. esitas hageja täiendatud ja parandatud hagi.
2-16-8468
05.07.2016.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kohus rahuldas hageja K. L.i taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot. 05.09.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 21.09.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 28.09.2016.a. (pikendatud kuni 11.10.2016.a.). 27.09.2016.a. teatas kohus kostja taotlusel vaheotsuse tegemisest 14.10.2016.a. ja andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja K. J. on kohtult taotlenud vaheotsuse tegemist. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - xx xx xxxx. a sõlmiti hageja K. L., A. L. ja kostja K. J. vahel kinnistute kinkeleping ja asjaõigusleping (vt otsuse p 1.1. nimetatud kinnistud); - hagi nimetatud kinnistud olid hageja K. L. ja A. L. ühisvara; - 21.05.2013. a on hageja K. L. esitanud kostjale K. J.le ja A. L.ile avalduse, millisega on hageja K. L. soovinud kinkelepingust taganeda.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja K. J. sai kostja endale xx xx xxxx asjaõiguslepingu alusel kinke 1 170 000 krooni ehk 74 776, 63 euro väärtuses. Kuna kinkelepingus nimetatud kinnistud olid hageja ja tema abikaasa A. L.i abielu jooksul soetatud ühisvara, siis on hageja poolt kostjale tehtud kingituse väärtuseks 50% ehk 37 388, 31 eurot. Hageja leiab, et võttes arvesse asjaolu 30.05.2016.a. jõustus kohtuotsus, millega mõisteti hagejalt tema alaealistele lastele välja elatis, siis ei ole hageja suuteline elatist maksma oma sissetulekute arvelt ning hagejal puudub vara, mille arvelt nõuet täita. Hageja leiab, et on täidetud eeldused VÕS § 268 alusel kinkelepingust taganemiseks ning kingi tagasinõudmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. Tulenevalt VÕS § 268 lg 1 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja toetub VÕS § 267 p 2, mille järgi võib lepingust taganeda, kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille järgi tekkis temal ülalpidamise kohustus alates kui 30.05.2016.a. jõustus kohtuotsus elatise väljamõistmiseks. Ülalpidamise kohustus elatise maksmise teel tekib, kui alaealise lapse vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (perekonnaseaduse § 100 lg 2). Antud juhul on kohus varasemas menetluses tsiviilasjas nr 2-13-35099 teinud kindlaks, et esinevad alused hagejalt elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest, s.o alates 26.07.2013.a., sest K. L. ei ole andnud piisavalt ülalpidamist. VÕS § 270 lg 1 alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
2-16-8468
Kohtule on tõendina esitatud avaldus, millega hageja on 21.05.2013. a edastanud K. J.le ja A. L.ile avalduse kinkelepingust taganemiseks. Kostja poolt kohtule esitatud väljatrükist Omniva kodulehelt on näha, et K. J. on saanud hageja avalduse 22.05.2013.a. Kohus leiab, et hagejal võis VÕS § 267 p 2 alusel kinkelepingust taganemiseks tekkida 2013.a. maikuus hiljemalt hagiavalduse kohtusse esitamisest arvates, mitte aga kohtuotsuse jõustumisest 30.05.2016.a. Hageja nõue sai muutuda sissenõutavaks kostja poolt taganemisavalduse kättesaamisega 22.05.2013.a., sest sellest kuupäevast alates võis VÕS § 192 lg 1 sätestatud eelduste olemasolul hagejal tekkida õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7). TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 146 l g 1 ja 5). Käesoleval juhul on hageja esitanud tagasitäitmise nõude, millega nõuab kostjalt kinnisomandi üleandmist, mistõttu on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat.
4.3.VÕS § 192 lg 1 alusel kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. Vaidlust ei ole selles, et kinkelepingu alusel on hageja K. L. ja A. L. kinkinud enda ühisvara K. J.le, kuid lepingust taganemisavalduse on kingisaajale esitanud ainult hageja K. L.. Kohus leiab, et hageja poolt 21.05.2013. a kostjale K. J.le edastanud taganemisavaldus on olulise puudustega, sest kehtivaks kinkelepingust taganemiseks oleks hageja pidanud tahteavalduse esitama koos A. L.iga, mida ta ei ole teinud. Seega ei ole lepingust taganetud ja hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, s.t kui hageja 2016. aastal soovib lepingust taganeda põhjusel, et ta 2013. aastal ei olnud suuteline lastele ülalpidamist andma on ta aja möödumise tõttu kaotanud võimaluse taganeda kinkelepingust VÕS § 267 p 2 alusel hagis nimetatud faktilistel asjaoludel. Tahteavaldus oleks olnud kehtiv, kui hageja oleks taganemisõigust teostanud 2013. aastal ühiselt A. L.iga. Tänaseks on ühe aasta pikkust taganemisõigust mitmekordselt ületatud, mistõttu ei oleks ka A. L.i kolmanda isikuna või kaaskostjana kaasamisel enam mingit edu lootust. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 30.05.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi summas 37 388, 31 eurot, mis on käesolevas asjas hagihinnaks. Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi jätnud rahuldamata, mistõttu kannab hageja menetluskulud.
2-16-8468
Kostja K. J. on esitanud 21.09.2016.a. ja 11.10.2016.a. menetluskulude nimekirja, mille järgi on õigusabiga seotud kostja kulud järgmised: 1) Hagimaterjalidega tutvumine, tsiviilasja nr 2-13-35099 materjalide reprodutseerimine, 26.07.2016. a vastuse koostamine, 5 tundi x 120 €, so 600 €; 2) Ettevalmistumine ja esindamine 05.09.2016. a kohtu eelistungil, 1,5 tundi x 120 €, s.o 180 €; 3) 21.09.2016 seisukoha ja taotluse koostamine, 3,5 tundi x 120 €, so 420 €. 4) Kostja menetluskulu suurenes 180 € võrra seoses hageja 21.09.2016. a menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumise ning 11.10.2016.a. vastuse koostamise teenuse osutamisega lepingulise esindaja poolt 1,5 tundi x 120 €. Kostja K. J. lepingulise esindaja kulu seisuga 11.10.2016. a on kokku summas 1380 eurot, sh käibemaks. Hageja on 13.10.2016.a. esitanud seisukoha, millega palub arvestada kostja menetluskulude puhul hageja poolt esitatuga ning kohaldada TsMS § 162 lg 4. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud, mis nähtub kostja lepingulise esindaja menetlusdokumentide põhjendatusest ja argumentide kaalukusest asja õigeks lahendamiseks; töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1380 €. Hageja on leidnud, et hageja kanda menetluskulude jätmine ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 alusel, sest hagejal on alaealiste laste M. L. ja H. L. ülalpidamiskohustus, mille täitmise võimalusi kostja menetluskulude kandmine veelgi oluliselt raskendaks. Kohus leiab, et puuduvad eelnimetatud sättes nimetatud alused, sest kaaluda tuleb ka kostja põhjendatud huve. Ebaõiglane oleks jätta menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, sest hageja põhjendamatu hagi alusel on menetluskulu tekkinud. Erandlikke asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, hagejalt välja mõistetud elatis ei ole iseenesest asjaoluks, millega põhjendada hageja keerulist olukorda. Põhjendatud oleks taotlus juhul, kui laste ülalpidamine oleks igapäevaselt hageja kanda ja kulude tasumine halvendaks perekonna toimetulekut.
6.2.Pärnu Maakohtu kohtumaja 05.07.2016. a määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse ja vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt K. L. ́ilt riigi kasuks riigilõiv summas 1000 eurot. Arveldusarve numbrid ja kohustuslik viitenumber, kuhu menetluskulu tasuda, on välja toodud kohtumääruse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.