Tsiviilasi nr.2-06-3900
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
04.mai 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-3900
Tsiviilasi
X AS-i hagi I. M. vastu liikluskahju ja kahjukäsitluskulude ning viivise väljamõistmise nõudes Hageja: X AS Hageja volitatud esindaja : E. V. Kostja: I. M. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §630 lg.2, kohus määras: Kinnitada X AS-i ja I. M. vahel 04.mail 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
õigusabi maksumusest summas kolm tuhat (3 000) krooni ja 1⁄2 riigilõivust summas viissada (500) krooni.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.
nr.2-06-3900,
seoses
Tagastada X AS-ile viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on viissada (500) krooni. Määrus saata pärast selle jõustumist teadmiseks Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest, määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele (04.05.2006.a.) ja kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluse käik 23.02.2006.a. on kohtule laekunud X AS-i hagi I. M. vastu liikluskahju ja kahjukäsitluskulude, kogusummas 11 710.22 krooni, ning viivise väljamõistmise nõudes /tl.1-3/. 04.05.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust.
Poolte taotlus Kohtuistungil esitavad pooled kohtule nende vahel 04.05.2006.a. sõlmitud kompromissilepingu ning taotluse vaidluse kompromissiga lahendamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja võlanõuet summas 11 710.22 krooni ja menetluskulude (1/2 riigilõivust ja õigusabitasu) nõuet summas 3 500 krooni ning on need summad nõus hagejale tasuma igakuuliste, 2 000 krooni suuruste, osamaksetena alates 25.05.2006.a.. Hageja esindaja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendava tingimusena soovib kokkuleppe täitmise tagamiseks viivise ja sundtäitmise seadmist ning palub kohtul tagastada hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 - s.o. 500 krooni. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti avaldavad pooled, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi täies ulatuses õigeks võtnud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust
eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni /tl.29/. Seega tuleb hagejale tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni. TsMS §630 lg.2, viitega §659, annab menetlusosalisele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Pooled on kompromissilepingus ja ka kohtuistungil kohtule kinnitanud, ei soovi esitada kohtumääruse peale määruskaebust ja loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei fikseeri kohus määruses lahendi peale edasikaebe korda, vaid viitab vastavatele õiguslikele tagajärgedele.
A.Kaldma kohtunik 04.05.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.