Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.mail 2006.a. Paide
Tsiviilasja number
2-05-20280 (vana nr 2-463/2005)
Tsiviilasi
Ilmar Kuuskmäe hagi Piia Saare vastu 6710.29 krooni võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Ilmar Kuuskmäe, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxx Esindaja Ülla Kuuskmäe Kostja: Piia Saar, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
12.aprillil 2006.a. kohtuistungil
Ilmar Kuuskmäe hagi rahuldada. Välja mõista Piia Saarelt Ilmar Kuuskmäe kasuks halduskulu, kommunaalteenuste ja üüri võlgnevus 6710.29 (kuus tuhat seitsesada kümme krooni ja 29 senti) krooni. Menetluskulude jaotus Välja mõista Piia Saarelt Ilmar Kuuskmäe kasuks (a/arve nr 221018659772) riigilõiv 560.00 (viissada kuuskümmend) krooni ja õigusabi kulu 355.00 (kolmsada viiskümmend viis) krooni.. Välja mõista Piia Saarelt riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 SEB Ühispangas viitenumber 2800049696) 129.50 (ükssada kakskümmend üheksa krooni ja 50 senti) krooni asja läbivaatamiskulu. Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest, märkides tasmisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja kulude liigi. Menetluskulude mittenõuetekohasel täitmisel tuleb kanda kohtuotsuse sundtäitmisega seotud kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte
hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagejale kuulub vastavalt seadusjärgsele pärimisõiguse tunnistusele korter xxxxx xxxx xxx (tl 10). Nimetatud elamispinna kasutamiseks sõlmis hageja üürilepingu kostjaga alates 01.novembrist 2004.a. tähtajaga 1 aasta, s.o. kuni 01.november 2005.a. (tl 7-8). Elamut xxxx xx haldab AS Minu Vara Lääne, kellele kostja pidi üürilepingu alusel tasuma igakuuliselt AS Minu Vara Lääne arvete alusel haldamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Eluruumi üürilepingu p 3.7 järgi pidi kostja tasuma lisaks hagejale üürina üüriperioodi eest AS Minu Vara Lääne poolt esitatud nõude küttesüsteemi renoveerimise eest summas 3500.00 krooni vastavalt üürniku ja AS Minu Vara Lääne poolt kooskõlastatud maksegraafikule, kuid kostja seda maksegraafikut sõlmima ei läinud. Kuna kostja üürilepingujärgseid kohustusi ei täitnud, on hageja ise tasunud AS-le Minu Vara Lääne küttesüsteemi renoveerimise tasu 3500.00 krooni ja kostja kommunaalmaksete ja halduskulude võla summas 5377.29 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlg hageja ees seoses kommunaalmaksete ja hooldustasude võlaga ning tasumata elektrienergia võlaga 5377.29 krooni perioodi eest november 2004.a. kuni aprill 2005.a. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista üürivõla kokku 1333.00 krooni aprillikuu 2005.a. lõpu seisuga, s.o. ajast, mil hageja korter tegelikult vabastati. Hageja tugineb nõude esitamisel Võlaõigusseadusele (VÕS) ning Elamusõigusele, paludes kostjalt välja mõista kokku 6710.29 krooni. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja üürilepingu sõlmimisel teadlik, et tegelikult asub üüritavasse korterisse elama kostja ema Ludmilla Ussenko ning leping sõlmiti kostaga üksnes põhjusel, et Ludmilla Ussenkol oli sellel ajal pass tegemisel. Seega ei saa Piia Saar vastutada lepingujärgsete kohustuste mittetäitmise eest. Ka leiab Piia Saar, et võlakustutamise kokkulepe on sõlmitud Ludmilla Ussenkoga ning temal ei ole sellega mingit kokkupuudet. Lisaks i ole ta võtnud endale kohustust tasuda maja soojasõlme remondikulusid. Veel leiab kostja, et üürileping lõppes tegelikult 31.märtsil 2005.a. ja seetõttu on hageja poolt nõutud summa ebaõiglane, samuti puudub leping, mis kohustab kostjat tasuma elektrienergia eest (tl 38-39). Menetluse käik Lähtudes kostja vastuväidetest andis kohus kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks ning esitatud taotluste täpsustamiseks, kuid kostja seda ei teinud. Ka ei ilmunud ta kohtusse ega teatanud esinevatest seaduslikest takistustest. Kostjat on hoiatatud mittevastamise ja kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. alusel võib asja lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes tsiviilasja tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli tegemist lepingulise suhtega, mille puhul tuleb kohaldada VÕS sätteid. lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Samasisulised on VÕS
§-d 271 ja 292, mis sätestavad üürniku kohustuse tasuda üüri ja muude kulude eest. Kuigi kostja on väitnud, et tegelikult tema vaidlusaluses korteris ei ela, nähtub üürilepingust, et lepingu pooleks on Piia Saar, seega laienevad talle kõik lepingust tulenevad kohustused. Antud lepingust nähtub, et üürnik kohustub tasuma lepingu p-de 3.4, 3.6 ja 3.7 alusel AS Minu Vara Lääne poolt esitatud üüriarved ning üürina küttesüsteemi remontimise kulutused 3500.00 krooni. Hageja kinnitusel on kostja tasunud üksnes lepingujärgse üüri ettemakse 1000.00 krooni, muid kulutusi maksmata ning hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud ise kõik võlad AS Minu Vara Lääne ees (tl 27). Hageja poolt on esitatud võlgnevuse arvestus (tl 11; 47) kokku summas 4660.00 krooni, mis tuleneb haldus- ja kommunaalteenuste võlast vastavalt AS Minu Vara Lääne poolt esitatud arvetele. Seda, et xxxx xx xxxx korteris elati ja kommunaalteenuseid kasutati ei ole tegelikult eitanud ka kostja ning seda kinnitavad Paide politseijaoskonna vastavad teatised (tl 20-21) ning tunnistaja AM. Piia Saare ütluste alusel on elektrienergia kasutamise eest esitatud nõue alusetu, kuid kohtu arvates on see vastuväide põhjendamatu. Nimelt kinnitab tunnistaja Anne Mikone, et korterite elektritarbimise arvestus ja tasumine toimus korteris oleva näidiku näitude alusel, kuid antud juhul juhul seda näitu korteri kasutaja poolt ei esitanud ning seepärast kajastus üüriarvetel üksnes üldelekter. Elektritarbimist kinnitab ka vastav elektrienergia tarbimise akt 19.aprillist 2005.a. (tl 28). Hageja on esitanud vaidlusaluse korteri üürimiseks uue üürilepingu üüriarvestuse algusega alates 01.maist 2005.a. (tl 54) ning kinnitab, et eluruumi märtsi lõpus ei vabastatud ning korteri võtmeid talle üle ei antud, kuigi sellekohane nõue on üürnikule edastatud (tl 9). Korteri mittevabastamist märtsi lõpus on kinnitanud tunnistajana ka majavanem Anne Mikone. Kostja tõendeid omapoolsete vastuväidete kinnituseks esitanud ei ole ja seega loeb kohus hageja poolt väidetu korteri vabastamise aja kohta tõendatuks. Hagi asjaoludest tulenevalt on kostja jätnud täitmata omapoolsed kohustused hageja ees, kuigi kirjavahetusest nähtub, et hageja on soovinud kohtuväliselt kostjaga võlgnevuse tasumiseks kokkuleppele saada (tl 22-23; 24-26). Nii võlgneb kostja hagejale halduskulusid ja kommunaalteenuseid ajavahemiku eest 01.november 2004 kuni 30.aprill 2005.a. kokku 5377.29 krooni ja üüri 1333.00 krooni. Kuna kostja vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist kohtu kaudu (VÕS § 101 lg 1 p 1). Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalteenuste ning üüri eest võlguolev summa 6710.29 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560.00 krooni. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 129.50 krooni posti kättetoimetamise kulusid ning poolte sõidukulud kokku 400.00 krooni. Ka on hageja esitanud taotluse õigusabi eest tasumise kulude väljamõistmiseks. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus antud kulud välja vastaspoolelt seadusega lubatud piires, s.o. 335.00 krooni.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.