Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

OÜ Agnes TIB on Tartu Maakohtu 15.08.2000.a. kohtuotsusega sundlõpetatud ja likvideerijaks määras kohus endise juhatuse liikme P.P. 28.02.2006 esitas likvideerija võlgniku nimel kohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul on teadaoleva kohustusena maksuvõlad summas krooni. Võlgnikul vara ei ole ja ei ole võimalik rahuldada eesti vabariigi nõuet. Likvideerija esitas pankrotiavalduse ca viis aastat pärast tema likvideerijaks määramist pärast Maksu- ja Tolliameti vastavasisulist päringut. 27.02.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ Agnes TIB pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela (tl. 28 ).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Haldur on koostanud aruande eelkõige pankrotiavalduse, äriregistri andmete, päringute vastuste, Lõuna Maksukeskuse vastuse koos isikukontoridadega, võlgniku majandusaastaaruannete, võlgniku vastuse ja seletuse, ja võlgniku majandusdokumentide ja nende põhjal tehtud kassavoogude /1999 aasta kohta/ alusel. OÜ Agnes TIB on ümberkujundatud ettevõtteregistris registreeritud AS-st Agnes , reg. kood 24021656. 15.09.1997.a. kanti ühing äriregistrisse. 1999 aasta lõpus lõpetati majandustegevus. 20.03.2000 avaldati äriregistri poolt sundlõpetamisteave äriühingu kohta. 15.08.2000 määras Tartu Maakohus äriühingule likvideerija Tartu Linna Maksuameti avalduse alusel. Äriregistrisse kandmisest kuni käesoleva ajani on osanikud K.P., P.P ja Georg-Egon Rosenberg. Asutamisest saadik on juhatuse liikmed K.P. ja P.P. , alates 15.08.2000 on kuni käesoleva ajani äriühingu likvideerijaks P.P. . Äriregistris on võlgniku ainsa tegevusalana märgitud hoonete ja rajatiste inventariseerimine. Võlgniku varad Pank: Sampo Pank a/a 334405150001 saldo 2.103,10 põhivahendid puuduvad.

krooni. Muud varad, sh. nõuded,

Võlgniku kohustused Maksunõuded summas 190.303 krooni. Võlgnikul on pankrotiavalduses märgitud maksuvõlg 257.026 kr, kuid 14.12.2005.a. on maksuamet kustutanud üle 7.a. maksuvõlad 14.12.2005.a. summas 66.723 kr). Seega kohustused kokku 190.303 krooni Osaühingu kohustused ületavad võlgniku varasid 188 200.- krooni ulatuses ja võlgnikul puuduvad vahendid ajutise menetluse kulude katteks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest.

Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli hoonete inventariseerimine, kuid kuna sama teenust asusid pakkuma kinnisvarafirmad, siis ei suutnud ainult hoonete inventariseerimisele suunatud ettevõte konkurentsis püsida ja teenida kasumit. Äritulud on katnud ärikulusid vaid 1997.aastal, ülejäänud majandusaastatel on ettevõte tegutsenud kahjumiga, mis on oluliselt suurenenud 1998.-st aastast. Vaadeldes äriühingu maksejõuetuks muutumist vaadatakse äriühingu netovara suurust , samuti peab tabel näitama kas netovara vastas äriseadustikus nõutule. 1 996 101 531 37 736 139 267

1 997 127 903 31 640 159 543

1 998 43 044 9 060 52 104

1 999 3 895

3 895

Lühiajalised kohustused 121 026 Pikaajalised kohustused

KOHUSTUSED

KOKKU

121 026

130 508

145 441

261 341

130 508

145 441

261 341

NETOVARA

29 035

-93 337

-257 446

Käibevara Põhivara

VARA KOKKU

18 241

Netovara on positiivne aastatel 1996 ja 1997.a. 1998 aasta majandusaasta lõppes negatiivse netovaraga ja suurenes veel 1999.aastal. Äriühingul 1999 aasta lõpuks puudus põhivara, ka 1998 aastal on näha, et enamuse varast moodustas käibevara. 1999 aasta lõpus juhatuse liige tasus töötajatel lõpparved ning ainukeseks võlausaldajaks jäi maksuamet. Samas on maksuamet kustutanud intressivõla (v.a. 560 kr) 30.06.2002 vastavalt MKS § 163. Maksuamet esitas võlgnikule teatise maksuvõlgade kohta 12.10.2005 ning juba 14.12.2005.a kustutab maksuamet põhivõlga summas 66.163 kr põhjendusega üle 7a. vanuste võlgade kustutamine. Käesolevaks ajaks on võlgnikul käibemaksuvõlg 35.842 kr, mis aegub dets.2006.a., tulumaksuvõlg 42.692, millest aegub dets.2006.a. 41.072 kr, sotsiaalmaksuvõlg 111.769 kr, millest aegub dets.06 108.482 kr, kokku aegub dets.06 maksuvõlga 185.396 kr ja jääb üles kohustus maksuameti ees 4.907 kr, mis aegub dets.2007.a. Maksu-ja Tolliamet ei ole võlgniku juures maksurevisjone läbi viinud ja pole oma maksuvõlgnevust aktiivselt sissenõudnud. 1998.a. pöördus võlgnik maksuameti poole maksuvõlgade ajatamiseks, kuid maksuamet ei rahuldanud võlgniku taotlust. Võlgniku arvamuse kohaselt oleks ta suutnud ta tasuda maksuvõlad ajatatud graafiku alusel. 2000.a.oli võlgniku arusaam selline, et kui ettevõte on kantud sundlikvideeritavate ettevõtete nimekirja, siis kustutatakse ettevõte äriregistrist ning seega kustutatakse ka maksuvõlad. Maksuamet esitas avalduse likvideerija määramiseks 2000 aastal ning pärast seda maksuamet võlgnevuse sissenõudmisega ei tegelenud kuni kirjani 12.10.2005.a., misjärel võlgnik esitaski koheselt pankrotiavalduse. Tagasivõitmise aluseid ei esine ja tagasivõitmise tähtajad oleksid ka aegunud. Juhatuse liikmed ja likvideerija ei ole järginud äriseadustikus olevat nõuet, et juhul kui äriühing on maksejõuetu, tuleb esitada pankrotiavaldus. Kuid antud tegevuse tulemusel ei tehtud kahju äriühingu võlausaldajale. Aeg , mil äriühing ei esitanud pankrotivaldust, on töötanud pigem tema kasuks, sest võlausaldaja kustutab oma võlgasid äriühingu suhtes (aasta pärast oleks äriühingu

nõuete maht vaid ca 5 000.- krooni) . Likvideerija on selgitanud haldurile, et ta ei teadnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liikme käitumises ei esine võimalusi tagasinõudmiseks (iseenda kasuks ei ole vara pööratud ning tegevusetuse tulemusel ei ole ka äriühingule kahju tekitatud). Likvideerija on jätnud täitamata Äriseadustiku § 210 ja § 220, 180 lg 5 tulenevad nõuded pikal aja perioodil (äriühingu netovara on negatiivne olnud juba 1998 aastal). Äriseadustiku § 519 kohaselt pidi osaühingu miinimumkapital olema 40 000.- krooni 01.09.1999 Äriühingu juhatus ei viinud äriühingu kapitali vastavusse äriseadustikuga ning äriühing kanti sundlikvideeritavate nimekirja ning äriühingule määrati 2000 aastal likvideerija, kes oleks pidanud esitama pankrotivalduse. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on Karistusseadustiku § 380 järgi karistatav tegu.

III KOHTUISTUNG

Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja ja võlausaldaja esindaja olid nõus pankrotimenetluse raugemisega. Võlgniku likvideerija nõustus tasuma pankrotimenetluse kuluna 3000 krooni kohtu deposiitarvele.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei jätku võlgnikul käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda täiendavalt kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Agnes TIB pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli konkurentsi tekkimine turul: hoonete inventariseerimise teenust asusid pakkuma kinnisvarafirmad, mistõttu ei suutnud ainult hoonete inventariseerimisele suunatud ettevõte konkurentsis püsida ja teenida kasumit. Võlgniku juhatus ja hilisem likvideerija on jätnud esitamata pankrotiavalduse, mis on küll KarS § 380 järgi karistatav tegu kuid ei ole käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks. Vaatamata sellele, et võlausaldaja pärast taotlust likvideerimismenetluse algatamiseks ei teostanud järelevalvet likvideerija tegevuse üle viie aasta jooksul, ei vabastanud see likvideerijat temale seadusega pandud kohustuste täitmisest. Samas käesoleval juhul likvideerija tegevusetus täiendavat kahju võlgnikule ja võlausaldajale ei tekitanud. Likvideerija nõustus ka osalema menetluskulude katmisel. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Maksimex kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Agnes TIB kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur S.Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Agnes TIB dokumendid anda hoiule likvideerijale P.P, kes on selleks nõusoleku andnud.

V MENETLUSKULUD

Käesolevas asjas on ajutiseks pankrotihalduriks määratud S.Tael , kes on esitanud kohtule tasu taotluse summas 8800 krooni ja taotluse hüvitise saamiseks tehtud kulutuste katteks summas 472 krooni ( tl. 66). Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse § 2 lg.8 ja 9 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kohus ei mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi välja riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud ja on ise tasunud menetluskuludeks 3000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvituse taotlus tehtud kulutuste eest on põhjendatud ja vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ja taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna võlgnikul on pangaarvel raha summas 2103.10 krooni ja likvideerija on tasunud menetluskuludeks 3000 krooni, on kokku menetluses raha 5103.10 krooni, mis ei ole piisav kõigi põhejndatud kulutuste katteks. Seega tuleb summas 4168.90 krooni pankrotimenetluse kulud katta riigi arvel. Pankrotimenetluse kuluna väljamõistetavad rahasummad tuleb kanda OÜ-le Tähe Õigusbüroo vastavalt OÜ Tähe Õigusbüroo arvele nr. 646.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.