Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

Pankrotiavaldus on esitatud 30.12.2005.a. Võlgniku võlg võlausaldaja ees tuleneb mitteeluruumide allrendilepingust ja on vähemalt 77 547.01 krooni. 17.01.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ Ropka Raud pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 40).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku asutasid 27.08.1991 kolmteist füüsilist isikut. Asutamisel oli aktsiakapital 15 000 rubla. AS Ropka Raud registreeriti ettevõtteregistris 03.10.1991. 08.07.1997 kujundati aktsiaselts ümber osaühinguks osakapitaliga 10 000 krooni. OÜ Ropka Raud registreeriti äriregistris 18.09.1997. 1999. aastal suurendati osakapitali 40 000 kroonini. Ajavahemikus 29.06.1998 – 28.04.2003 oli ainuosanik ja juhatuse liige Toomas Meltsas. Alates 28.04.2003 on ainuosanik ja juhatuse liige X. Põhitegevuseks oli algul metallist toodete valmistamine, metalli töötlemine ning ost-müük ja autode remont. Tegevus toimus üüripindadel. 1994. aasta mais koliti Raadi Ärikeskuses asuvatesse ruumidesse. Kolimisega loodeti ühendada autode remondi ja metallitööde osakonnad. Plaan oli aga läbi mõtlemata - uute ruumide sobivaks kohandamine võttis liialt kaua aega, mistõttu töötajad lahkusid töölt enne, kui ruumid kasutuskõlblikuks muudeti. 1995. a algul otsustasid aktsionärid lõpetada senistel tegevusaladel tegutsemise ja hakata olemasoleval üüripinnal tegelema talutarvete komisjonimüügiga. Sellega tegeles võlgnik 1995. a kevadest kuni majandustegevuse hääbumiseni 2005. a. sügisel. Võlgniku tegevus ei olnud kunagi märkimisväärselt edukas. Fakt, et tegevust suudeti siiski aastaid jätkata, viitab sellele, et üldjoontes saadi oma kohustuste täitmisega hakkama. Ajapikku ilmnesid ettevõtte tegevuses märgid võimalikest juhtimisvigadest – nimelt hakkas raamatupidamise andmetel kassasse kogunema üha suuremas summas sularaha, ehkki teadaolevalt oli osaühingul probleeme oma kohustuste täitmisega. Aastatel 1999 – 2004 moodustas raamatupidamisandmete kohaselt kassas olev sularaha umbes 1⁄2 - 2⁄3 ettevõtte varast. Võlgniku 2003. a majandusaasta aruandest aga nähtub, et seisuga 31.12.2003 oli osaühingu kassas sularaha summas 185 718 krooni. Võlgniku juhatuse liikme X sõnul ettevõttes tegelikult märkimisväärselt sularaha ei olnud. Osa müümisel andis eelmine juhatuse liige Toomas Meltsas uuele juhatuse liikmele väidetavalt üle umbes 4 000 krooni sularaha. 08.04.2004 sõlmis võlgnik üürilepingu ruumide kasutamiseks aadressil Jaamamõisa 28. Kauba ümberkolimine uutesse ruumidesse kestis pikka aega. Normaalset tegevust uues asukohas alustada ei õnnestunudki. 05.08.2004 esitas võlgnik Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Et aga pankrotiavaldus ei vastanud seaduse nõuetele ning võlgnik ei olnud suuteline puudusi kõrvaldama (näiteks koostama võlanimekirja, millest nähtuks võlausaldajad ja nende nõuded), tagastas kohus pankrotiavalduse võlgnikule.

Puuduolevat võlanimekirja ei ole võlgnik suutnud seniajani koostada ja ajutise halduri hinnangul ei suuda ta seda ka edaspidi. Võlgniku käive ajavahemikus 01.01.1993 – 31.10.2004 oli järgmine:

OÜ Ropka Raud aastakäive ajavahemikus 1993 - 2004

400000 300000 200000 100000

2004 (10 k)

Raamatupidamise andmetel oli tegevuse tulemiks vahel kasum, vahel kahjum. Eespool juba märgitud põhjusel arvan, et raamatupidamise andmetesse tasub suhtuda ettevaatusega (kahjum võib olla raamatupidamises kajastatust märksa suurem). On raske uskuda, et bilanss, mille kohaselt üle poole ettevõtte varast moodustab kassas olev sularaha, kajastab õigesti faktilist olukorda. Seega, isegi võlgniku enda aruannete kohaselt oli tema tegevus kokkuvõttes ebaedukas. Kui arvestada kuluks ka sularaha, mis tõenäoliselt faktiliselt puudus, on kahjum veelgi suurem. Haldur viis läbi talle esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentide revisjoni. PankrS §-s 22 lg 4 sätestatud kohustuse täitmiseks ei olnud võlgnik kahjuks võimeline vastavate oskuste puudumise tõttu. Alates 2004. aasta novembrikuust puudub võlgnikul raamatupidamine (koonddokumendid, pearaamat), sest kuna võlgnik jäi oma raamatupidajale võlgu mitme kuu palga, ei nõustunud viimane edasi töötama. Pärast 31.10.2004 toimunust ülevaate saamine ja andmete analüüsimine eeldas esmalt halduri poolt koonddokumentide koostamist. Selgusetuks jäi võlgnikule kuuluva kauba koosseis ja maksumus, samuti võimalike komitentide isikud, neile võlgnetav summa ning teave selle kohta, missugune võlgniku tegevuskohas olev kaup ei kuulu võlgnikule. Võlgniku vara Hetkel võlgnikul teadaolevalt sularaha ja raha arvelduskontol ei ole. Võlgniku varaliseks nõudeks võib pidada õigust esitada hagi kassa puudujäägi eest varaliselt vastutava(te) isiku(te) vastu. Hetkel on raske hinnata, kui palju raha sellise nõude esitamine reaalselt sisse tooks. Olemas on suur hulk kaupa (peamiselt metallist), kuid võlgnikul puudub täpne ülevaade sellest, missugune kaup (kogus, maksumus) tema laos on. Osa kaupa kuulub väidetavalt komitentidele, kuid võlgnikul puudub täpne ülevaade sellest, missugune kaup kuulub komitentidele ja kui suur võiks olla võlg komitentide ees. Võlgniku tegevuskohas on mõned võlgnikule kuuluvad asjad. Mõnes muus olukorras võib neil asjadel olla mingi turuväärtus, kuid olen seisukohal, et praegusel juhul, kus kõne alla võiks tulla üksnes nende asjade sundmüük, on äärmiselt vähetõenäoline, et asjade müügist saadav tulu võiks olla suurem asjade müügiga paratamatult kaasnevast kulust. Seisuga 31.10.2004 olemas olnud vara kohta märgib haldur järgmist: 1) Raha summas 210 637 krooni peaks koosnema kassas olevast rahast summas 210 617,20 krooni ning arvelduskontol olevast rahast summas 19,76 krooni. Arvelduskonto jäägis ei ole põhjust kahelda, kuid vähemalt praeguse juhatuse tegevusajal ei ole võlgniku kassas väidetavalt olnud ligilähedaseltki sellises koguses sularaha.

2) Nõuetest on 600 krooni laekunud. 465 krooni laekumine on ebatõenäoline. 3) Ettemaks koosneb enammakstud käibemaksu summast. Arvestades, et võlgnik ei esitanud maksudeklaratsioone, selle eest määrati talle sunniraha summas 10 000 krooni ning MKS § 109 lg 1 võimaldab maksuhalduril tasaarvestada maksu enammakse tagastusnõude ning maksuhalduri poolt määratud sunniraha nõude, siis puudub väljavaade, et maksuhaldur võiks selle enammakse võlgnikule tagastada. 4) Ei ole teada, millest koosneb kaubavaru summa. Fakt on see, et võlgnikul on kaupa. 5) Võlgniku raamatupidamises kajastus põhivara ( riiulid, kontorimööbel, seif, printer, valvesüsteem jms.)jääkväärtusega 32037 krooni. Võlgniku praegune juhataja ei oska midagi öelda arvuti, telefoni, puhuri, kappide ning printeri asukoha kohta. Väidetavalt ei ole neid praeguse juhatuse tegevusajal võlgniku ettevõttes olnud. Võlgniku tegevuskohas on neli metallist riiulit, 30 metallist riiuliraami, kontorimööblit ( seisukord on äärmiselt halb), seif, valvesüsteem, mis on paigutatud Jaamamõisa 28 asuvatesse ruumidesse. Haldur peab ebatõenäoliseks, et nende esemete sundmüügi korraldamisega kaasneks märkimisväärne kasu võlgniku võlausaldajate jaoks. Kokkuvõtteks: võlgniku vara koosneb põhiliselt ebaselge koosseisu, maksumuse ja õigusliku staatusega kaubast. Ka kauba teisaldamine on kulukas (näiteks selle kauba Raadi Ärikeskusest Jaamamõisa tänavasse transportimise eest tasus võlgnik 2004. aastal 23 000 krooni), on väga raske prognoosida, kui suur oleks sellise müügiviisiga kaasnev kasum. Tõenäoliselt ei oleks see piisav summa, et õigustada võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku võlad Võlgniku koostatud viimase bilansi (seisuga 31.12.2003) kohaselt oli tema võlgade summa 232 742 krooni. Võlgnik ise arvab, et valdavalt koosnes see summa võlast komitentide ees. Haldurile teadaolevad võlgniku kohustused on kokku summas 164 765.79 krooni. Lisanduda võivad viivisenõuded. AS-i Falck Lõuna-Eesti nõutav summa 24 266.90 krooni on võlgnikult välja mõistetud Tartu Maakohtu 19.10.2005 tagaseljaotsusega. Eesti Vabariigi nõue summas 10 022 krooni on osaliselt tasaarvestatav käibemaksu enammakse tagastusnõudega. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Ilma põhjalikuma analüüsita saab öelda, et võlgnik on maksejõuetu ning see seisund ei ole ajutise iseloomuga. Praeguseks on võlgniku tegevus soikunud, tema juhataja ja ainuosanik ei tegele enam võlgniku asjade ajamisega, vaid elatab end juhutöödega. Maksevõime taastumise välistab ajutise halduri arvates ka see, et võlgniku juhataja ei ole võimeline ettevõtet mõistlikul viisil juhtima. Võlgniku netovara on aastatel 1996 – 2004 olnud järgmine: 31.12.96 31.12.97 31.12.98 31.12.99 31.12.00 31.12.01 31.12.02 31.12.03 31.10.04 osakapital nimiväärtuses

10000

10000

40000

40000

40000

40000

40000

40000

kohustuslik reservkapital

eelmiste perioodide kasum

-8166

-6597

-1827

-11235 -19398 -17658

aruandeperioodi kasum

13184

-6995

-9408

-8163

18354

-33422

tegelik omakapital kokku

29765

21602

23442

41796

44361

10939

Vähim lubatud kapital

10000

10000

40000

40000

40000

40000

40000

40000

Ehkki valdavalt oli netovara tase madalam seaduses sätestatud miinimumtasemest, oli vähemalt bilansi kohaselt võlgnikul omakapital mingil määral olemas. Kui leiab kinnitust oletus, et

kassajääk eksisteeris vaid raamatupidamises ning faktiliselt ettevõttes suures summas sularaha ei olnud, tuleb tõese ülevaate saamiseks eelnevalt märgitud näitajaid vähendada puuduoleva sularaha summa võrra. Sellisel juhul võib öelda, et võlgnik ei ole juba aastaid olnud maksejõuline. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Haldur leiab, et võlgniku makseraskused said alguse turu arengutest, mis ei olnud võlgniku jaoks soodsad. See, et algselt valitud tegevusalaga seotud töötajad lahkusid ettevõttest töö korraldamatuse tõttu, viitab tegevuse ebapädevale juhtimisele. Talukaupade komisjonimüügi idee võis end õigustada sel ajal, kui otsustati sellega tegelema hakata. Hiljem on Eesti majanduses toimunud märkimisväärsed muutused ning n.n. vanakraamiturud on aastate jooksul igal pool hääbunud. Võlgniku juhtidel ei olnud kas tahet või julgust võtta õigeaegselt vastu tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsust. Haldur oletab, et makseraskusi süvendas eelmise juhataja T.Meltsase poolt oma lojaalsuskohustuse ning majanduslikult otstarbekaimal viisil käitumise kohustuse rikkumine. Ehkki haldur arvab, et võlgnik oli tegelikult maksejõuetu juba enne seda, kui tema juhatajaks sai X , mõjus võlgniku maksevõimele halvasti see, et võlgniku juhatajaks sai isik, kelle võime ettevõtet arukalt juhtida on küsitav. Kui kahtlused raha ebasihipärase kasutamise kohta leiavad kinnitust, võib öelda, et vähemalt osaliselt on võlgniku maksejõuetus tingitud raskete juhtimisvigade ja KarS §-s 201 sätestatud kuriteo (omastamine) toimepanemisest. Haldur kahtleb, et kauba ja muu vara müügist saadav puhastulu on nii suur, et see kataks pankrotimenetluse kulud. Pankrotihalduril ei oleks võimalik ega otstarbekas võtta täitmiseks ruumi üürilepingut. Üürileandjal oleks seega õigus üürileping üles öelda (VÕS § 319). Pankroti väljakuulutamisel saaks küll täiendavalt selgitada tsiviil- ja kriminaalvastutuse aluseid ja algatada vastavaid menetlusi, kuid haldur ei usu, et niisuguse tegevuse tulemusel paraneb võlausaldajate heaolu.

III KOHTUISTUNG

Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad olid nõus pankrotimenetluse raugemisega ja ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt on kaupa vastuvõetud ca 4300-lt komitendilt. Kaup võetakse vastu aktide alusel. Komitentide huve tuleb kaitsta ka apnkrotimenetluses. Komitentide nimekirja ei ole koostatud ja võlgniku esindaja ei ole seda kohtu poolt antud aja jooksul võimeline ka koostama, kuna tegemist on väga mahuka tööga. Olemas on kõik originaalaktid, millelt on näha, milline isik on kaupa komisjonimüüki toonud. Kuna võlgniku valduses on hulgaliselt kolmandatele isikutele kuuluvat kaupa ( antud komisjonimüüki), sõlmisid pooled ja ajutine haldur kohtumenetluse ajal 21.märtsil 2006.a. lepingu ( tl. 124-126), mille eesmärgiks oli tagada nimetatud asjade kasutamine sihtvarana OÜ-le Ropka Raud kaupa komisjonimüüki andnud isikute varaliste nõuete rahuldamiseks. Lepingu kohaselt võttis võlgniku seaduslik esindaja nimetatud kaubad oma valdusesse, kohustus neid asju omal kulul säilitama ja need esimesel nõudmisel tagastama isikutele, ke son need OÜ Ropka Raud komisjonimüüki andnud. Võlgniku seaduslik esindaja vastutab komitendi ees solidaarvõlgnikuna ning jääb kohustatuks ka pärast seda, kui OÜ Ropka Raud on lõppenud. Samuti leppisid pooled kokku, et võlgniku seaduslik esindaja X, kes on oma käitumisega põhjustanud muuhulgas selel, et võlgnikul ei ole piisavalt vara enda pankrotimenetluse kulude katmiseks ning komitentide õiguste kaitsmiseks pankrotimenetlus eläbiviimise kaudu, kohustub tasuma võlausaldajale kõik menetluskulud kokku summas 16 910 krooni ( sh. Riigilõiv summas 1600 krooni, menetluskulude katteks ettemakstud 10 000 krooni, võlausaldaja poolt õigusabile tehtud kulutused summas 5310 krooni). Seejuures on X nimetatud summast 10 000 krooni

võlausaldajale tasunud ( tl. 132), mistõttu võlausaldaja palub kohtumäärusega X välja mõista 6910 krooni. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajatena võlgniku endise juhatuse liikme ja osaniku T.Meltsase ja raamatupidaja S.Maapalu ( tl. 114-116). Raamatupidaja S.Maapalu ütluste kohaselt oli tema lahkumisel 2004.a. oktoobris kassa jääk dokumentide järgi päris suur-ligikaudu 200 000 krooni. Juhatuse liige Meltsas oli ise kassapidaja. Meltsase ajal võlgu ei olnud. X ei avaldanud raamatupidajale, et ta esitas 2004.a. pankrotiavalduse. T.Meltsase ütluste kohaselt andis ta osade müügi järgselt kassa X sularahas umbes 130 000 krooni üle. Kirjalikku akti ei teinud. Firma üleandmisel võlgu ei olnud. Komitentidele oli vaja kogu aeg teha väljamkseid, seepärast oli kassas niipalju sularaha. Komitentide poolt toodud kaup oli märgistatud kleeplipikutega ja viltpliiatsiga. Kaup märgistati vastava akti numbriga ja kauba leidmine ei olnud probleem. Tunnistaja kätte ei jäänud midagi OÜ Ropka Raud varast välja arvatud üks arvutimonitor. .

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei jätku võlgnikul käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Ropka Raud pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kolmandate isikute vara on antud lepingu alusel üle X. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku makseraskused said alguse turu arengutest, mis ei olnud võlgniku jaoks soodsad. Eesti majanduses toimunud märkimisväärsed muutused ning n.n. vanakraamiturud on aastate jooksul igal pool hääbunud. Võlgniku juhtidel ei olnud kas tahet või julgust võtta õigeaegselt vastu tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsust. Väidetavalt suur sularaha hulk kassas ja juhatuse liikmete erinevad ütlused selles osas viitavad võimalikule võlgniku vara omastamisele, mis on sel juhul kindlasti üheks maksejõuetuse põhjuseks. Kuigi võlgnik oli tegelikult maksejõuetu juba enne seda, kui tema juhatajaks sai X , mõjus võlgniku maksevõimele halvasti see, et võlgniku juhatajaks sai isik, kelle võime ettevõtet arukalt juhtida on küsitav. Kui kahtlused raha ebasihipärase kasutamise kohta leiavad kinnitust, võib öelda, et vähemalt osaliselt on võlgniku maksejõuetus tingitud raskete juhtimisvigade ja KarS §-s 201 sätestatud kuriteo (omastamine) toimepanemisest. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Ropka Raud kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Ropka Raud kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Valalndi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Ropka Raud dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele X.

V MENETLUSKULUD

Käesolevas asjas on ajutiseks pankrotihalduriks määratud E.Vallandi, kes on esitanud kohtule tasu taotluse summas 6427.60 krooni ja taotluse hüvitise saamiseks tehtud kulutuste katteks summas 1451.40 krooni ( tl. 127). Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Käesolevas asjas on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti menetluskulude katteks ettemaksu summas 10 000 krooni. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvituse taotlus tehtud kulutuste eest on põhjendatud ja vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ja taotlus kuulub rahuldamisele. Haldurile tuleb määrata tasuks 6427.60 krooni, millelt tuleb tasuda sotsiaalmaks summas 2121 krooni. Põhjendatud menetlusega seotud kulutuste suuruseks tuleb lugeda 1451.40 krooni. Kokku on kulutused seega 10 000 krooni, mis tuleb katta etteamksu arvelt. Võlausaldaja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohasel on kohtukuluks 16 910 krooni ( tl. 129). Võlgniku esindaja X on andnud kohtule kirjalikult nõusoleku ( tl. 125) nimetatud menetluskulu hüvitamiseks ja on sellest summast hüvitanud võlausaldajale juba 10 000 krooni. Seega tuleb X välja mõista 6910 krooni võlausaldaja kasuks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.