Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-122968/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.03.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1127

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Eesti Inkasso OÜ12438291(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-122968

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-122968

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse 2000 euro, intressi 295,65 euro, viivise 531,61 euro ja lisanduva viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3861,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Olesja XXXX (Novira Corporate Services OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista XXXXlt Eesti Inkasso OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 2000 eurot, intress 295,65 eurot ja seisuga 28. detsember 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 82,02 eurot.

3.Välja mõista XXXXlt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2000 eurolt) alates 29. detsembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista XXXXlt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena 373,80 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXX OÜ ja XXXX (kostja) vahel 11.03.2016 sõlmitud laenuleping ja selle lisa nr XXXX ning kostjale 27.06.2016 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Eesti Inkasso OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgimist. Vastavalt 11.03.2016 laenulepingu nr XXXX (XXXX OÜ) üldtingimuste p-le 8.1., kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 0,1417% päevas põhivõlalt. Kohus selgitab, et kuigi VÕS § 42 lgs 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

2-16-122968 seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et kostjaga sõlmitud laenulepingu viivise määr 0,1417% tähtaegselt tasumata summast päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära oluliselt enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 11.04.2016 kuni 27.12.2016 eest põhivõlgnevuselt 49,55 eurolt summas 2,83 eurot, perioodi 11.05.2016 kuni 27.12.2016 eest põhivõlgnevuselt 51,66 eurolt summas 2,61 eurot, perioodi 10.06.2016 kuni 27.12.2016 eest põhivõlgnevuselt 53,85 eurolt summas 2,37 eurot ja perioodi 27.06.2016 kuni 27.12.2016 eest põhivõlgnevuselt 1844,94 eurolt summas 74,21 eurot. Ülejäänud (s.o 531,61 eurot – 82,02 eurot = 449,59 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja TsMS § 367 järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt (s.o 2000 eurolt) alates 29.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 108,62 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 216,38 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 84% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 84% ulatuses kostja ja 16% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 373,80 eurot (s.o 445 eurost 84%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik