2-05-17343
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2006. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-17343
Tsiviilasi
OÜu Tartu Üldehitus hagi X vastu 2000 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja OÜ Tartu Üldehitus (registrikood 11008393, asukoht Kesk 19, 50114 Tartu); hageja lepinguline esindaja Sven Jakobson (Koreli 22-28, 61007 Võru); kostja X
Kohtuistungi toimumise aeg
03. aprill 2006.a
Protokollija
istungisekretär Astrid Sägi
Jätta rahuldamata OÜ Tartu Üldehitus hagi X vastu 2000 krooni nõudes. Kohtukulude jaotus Jätta X kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.09.2005.a esitas hageja kostjale arve nr 1209 tasumisele kuuluvas summas 5000 krooni. Kostja tasus arve üleandmisel sularahas 3000 krooni, lubades kiiresti tasuda ka ülejäänud summa. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest kostja poole on siiani võlgnevus summas 2000 krooni kostjal tasumata. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 2000 krooni hageja kasuks ning kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut nr 1209. Hageja lammutas ja ehitas uuest korstnapitsi ülemise osa ca 90 cm ulatuses, jättes alles vana, amortiseerunud ja viltuse korstnapitsi ca 40 cm. Hageja väide, et töö teostati tähtaegselt ning kvaliteetselt, ei vasta tõele. Korstnapitsi ümberehitatud osa on tänaseni lõpetamata, paigaldamata on korstnaplekk. Korstnapitsi tegemiseks kasutas töövõtja selleks ebasobivaid silikaattelliseid – „Reasilikaatkivi“ hinnaga 4,30 krooni tükk, mis on mõeldud müüri ladumiseks. Neid tuleb kaitsta vee eest ja nad vajavad välisviimistlust, seega on möödapääsmatu korstnapleki paigaldamine. Silikaattellistega ladumisel on väga oluline vuugi paksus ja mördi kvaliteet. Müügil on korstende ladumiseks spetsiaalne mört, kuid seda ei kasutatud. Kasutati odavamat „Põlevkivitsementi“ ja liiva. Kuna töö on lõpetamata ja korstnapitsi terves ulatuses ei olegi võimalik enam teha ilma korstent lammutamata, siis ei ole õige rääkida kogu lepingulise maksumuse tasumisest. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale arvet nr 1209 summas 5000 krooni 12.septembril 2005.a. Nimetatud kuupäeval esitas hr. Tammekivi arve nr 1209 2000 kroonile, mis oli ettemaks materjalide ostmiseks. Kostja maksis sularahas 2000 krooni. Arve nr 1209 12. septembrist 2005.a summas 5 000 krooni tõi hr. Tammekivi kostjale 15. septembril. Arve ei kajastanud teostatud töid ja tööde mahte nagu seda nõuab töövõtulepingu punkt nr 5. Kostja tasus 3000 krooni sularahas ettemaksuna. Kostja on seisukohal, et kuna ei ole teostatud töö ülevaatust enne töö üleandmist ja ei ole esitatud mahte kajastavat arvet, siis ei ole tööd veel lõpetatud. Samuti ei vasta korstnapits kvaliteedi nõuetele.
Kohus kohustas hageja esindajat Sven Jakobsoni ilmuma Tartu Maakohtu kohtu eelistungile
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 398 lg 2 kohaselt kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. TsMS § 409 lg 1 p 3 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt. Tulenevalt TsMS § 414 lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus
lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil taotles kostja asja sisulist lahendamist. Kohus on seisukohal, et antud asja võib lahendada sisuliselt hageja osavõtuta, otsuse tegemiseks on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Pooled sõlmisid 12. septembril 2005.a töövõtulepingu nr. 1209, millega töövõtja kohustus tegema objektil asukohaga Põlvamaa, Räpina vald, Kõnnu küla, Hundiuru talu, vana, amortiseerunud korstnapits lammutuse ja uue ehituse silikaattellistest koos lisatööde ja transpordikulutustega kogumaksumusega 7 000 krooni (tl. 9-10). Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohtule on esitatud 12. septembri 2005.a arve nr 1209, milles on märgitud, et teostatud tööd töövõtulepingu nr 1209 järgi 7000 krooni, mahaarvestus 2000 krooni, vahe tasumiseks 5000 krooni, tasutud sularahas 3000 krooni (tl. 11). Nimetatud arve alusel palub hageja kostjalt välja mõista kostja poolt töövõtulepingu järgselt tasumata 2000 krooni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 1 kohaselt alustatakse töid 13. septembril 2005.a ja lõpetatakse 23. septembriks 2005.a. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arve esitati kostjale
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule kohtukulude nõuet esitanud. Seega jätab kohus TsMS § 60 lg 1 alusel kostja kohtukulud tema enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.