Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

25.01.2006.a. esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista enda kui käendaja poolt tasutud võlg 12 740.40 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt 19.juunil 2003.a. AS Saare Kalur ja kostja I.V (tollal kandis perekonnanime U) vahel sõlmitud laenulepingu nr L/00051 järgi hakkas hageja kostjale käendajaks. Kuna kostja põhivõlga tähtaegselt ei tasunud, mõisteti Saare Maakohtu 16.09.2004.a. tagaseljaotsusega kostjalt solidaarselt käendajatega so hageja ja J I.V-ga välja võlg 13 310 krooni. Võla on tasunud hageja, mida tõendavad hageja palgalehed, milledel on märgitud kinnipidamised palgast kokku 12 740.40 krooni.

2-06-1400 Võlaõigusseaduse (edasiselt VÕS) §152 sätete kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses . Tänaseks on selgunud, et kostja vabatahtlikult ei ole nõus hüvitama hageja poolt tasutud võlga, millest tulenevalt on hageja sunnitud oma õigusi kaitsma kohtu teel. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VÕS § 142 Ig-st 1 ja § 152 lg-st 1 ning TsMS § 124 lg-st 1, § 341 lg-st 1, § 363 lg-st 1 ja § 162 lg -st 1 palub hageja: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kui käendaja poolt tasutud võlg 12 740.40 kr suuruses summas ja õigusabi kasutamise eest tasutud 75 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palude kostjalt välja mõista ka hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks ega vaielnud sellele vastu. /t.l. 31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edasiselt VÕS) §152 lg1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Tõendatud on, et Saare Maakohtu 16.09.2004.a. kohtuotsuse alusel on hageja käendajana kostja kui põhivõlgniku kohustuse AS-ile Saare Kalur täitnud summas 12 740.40 krooni /t.l. 5-14/. Hageja palub selle summa kostjalt kui põhivõlgnikult välja mõista. Kuivõrd kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 740.40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud so hagilt tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi tasu 75 krooni /t.l. 15, 16/. Kostja omapoolset kohtukulude nõuet ei esitanud. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.

2-06-1400 TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.