2-06-2723/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik alustas tegevust Peamisteks tegevusaladeks olid metsamajandus ja transporditeenuste osutamine. Alates kevadest tegeles võlgnik ka rahvusvaheliste vedudega. Likvideerija seletuste kohaselt teenis äriühing oma tegevuse algusaastatel kasumit seoses metsanduses valitseva soodsa turusituatsiooniga. Aktiivne tegevus metsamajanduses lõppes , peale seda kui juhatuse liikmega juhtus liiklusavarii, mille tõttu ettevõtte tegevus seiskus neljaks kuuks. Likvideerija selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ka asjaolu, et kevadest tõusid mootorikütuse hinnad ning pikenesid teenuste eest tasumise tähtajad, mis tõi kaasa likviidsusprobleeme. Likvideerija hinnangul on maksejõuetus tekkinud turusituatsiooni muutumisest metsanduses . Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et oli võlgniku käive 3 919 703 krooni ja kasum 824 268 krooni. oli võlgniku käive 3 675 534 krooni ja kahjum -328 112 krooni. Perioodil XXX oli võlgniku käive 5 378 072,93 krooni ja kahjum -1 349 592,84 krooni. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused juba XXX aastal, kuid maksejõuetus tekkis XXXX teisel poolaastal, mil ei suudetud enam tasuda kapitalirenti veoautode ja haagiste osas. Majandustegevus sisuliselt seiskus jaanuaris XXX, mil AS lõpetas võlgnevuse tõttu ühepoolselt sõidukite rendilepingud ning varad tagastati rendileandjale. XXX võttis võlgniku osanik vastu otsuse äriühingu tegevus lõpetada ja äriühing likvideerida. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud koheselt esitama võlgniku pankrotiavalduse, mitte asuma äriühingut likvideerima, kuna teadaolevad kohustused ületasid mitmekordselt varasid ning likvideerimine ilma pankrotimenetluseta oli lootusetu. Likvideerija poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul XXX seisuga järgmised varad kokku summas 110 797,43 krooni: 1) Raha ja pangakontod 1208,09 krooni 2) Ostjate tasumata arved 109 589,34 krooni Võlgniku XXX majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul XXX seisuga järgmised varad: 1) raha ja pangakontod summas 631 160 krooni

2) nõude ostjate vastu 479 892 krooni 3) ettemaksed 212 097 krooni 4) masinad seadmed ja transpordivahendid 2 687 712 krooni 5) muud põhivarad 13 305 krooni Võlgniku poolt esitatud bilansis on seisuga XXX kassa jääk summas 143 854,53 krooni. Samas XXX majandusaasta aruandes on seisuga XXX. kassa jääk 631 160 krooni. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele nõuetele ajutisele haldurile kassa dokumente esitanud. Seega ei ole ajutine haldur kassadokumente kontrollinud ja selgusetu on kassa vahendite summas 487 305,47 krooni kasutamine. Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr XXX SEB Eesti Ühispangas, mille saldo XXX seisuga on 9,36 krooni. 2) arvelduskonto nr XXX Hansapangas, mille saldo XXX seisuga on – 30 krooni (negatiivne, lisaks broneeritud 169,84 krooni limiidikonto intressi võlg, kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 0,78 krooni) 3) limiidikonto nr XXX Hansapangas, mille saldo XXX seisuga on 476,00 krooni Eesti Krediidipangas, Nordea Pangas, SBM Pangas ja Tallinna Äripangas võlgnik arvelduskontot ei oma. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõidukid: poolhaagis XXX, registreerimismärk XXX ehitusaasta XXX ja veoauto XXX, registreerimismärk XXX, ehitusaasta XXX Sõidukid ei ole ettevõtte bilansis kajastatud, kuna sõidukid on raamatupidamise arvestuse kohaselt amortiseerunud. Veoauto ja haagis ei ole sõidukorras ning seisavad tasulises parklas XXX, kus ajutine haldur varadega tutvus. Elektroonilise ehitisregistri andmetel võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul vara puudub. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud alljärgnevad kinnistud: Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 3,23 ha. Kinnistu on müüdud Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 6,2 ha. Kinnistu on müüdud Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 2,0 ha. Kinnistu on müüdud Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 2,4 ha. Kinnistu on müüdud Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 7,19 ha. Kinnistu on müüdud Kinnistu asukohaga XXX, maatulundusmaa, pindalaga 6,17 ha. Kinnistu on müüdud Ühisliisingu AS, AS, AS ja AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Käesoleva seisuga on võlgniku ainukeseks varaks nõuded summas 109 589,34 krooni ning sõidukõlbmatud veoauto ja haagis. Nõuete sissenõutavus selgub edasises pankrotimenetluses, pärast seda kui ajutine haldur on tutvunud nõuete aluseks olevate dokumentidega. Sõiduk ja haagis on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Ajutine haldur hindab käesoleva seisuga võlgniku vara väärtuseks kokku ca 100 000 krooni. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul XXX seisuga järgmised kohustused: võlad tarnijatele 1 245 632,26 krooni. Suurimad võlausaldajad on AS , võlgnevus summas 387 492,01 krooni ja OÜ võlgnevus summas 630 146,15 krooni. Võlgnevus TT’le (osanik ja juhatuse liige) 275 000 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolliameti andmetel on võlgnikul kinnipeetud tulumaksu võlgnevus summas 35 krooni.

Seega on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 1 515 667,26 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Käesoleva seisuga on võlgniku tegevus lõppenud ja võetud osaniku poolt vastu otsus äriühing likvideerida. Võlgnikul on vara kokku hinnanguliselt 100 000 krooni väärtuses ja kohustusi on summas 1 500 000 krooni. Kuna võlgniku tegevus on lõppenud ja võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest ja amortiseerunud sõidukitest, siis ei ole võlgnikul võimalust ka majandustegevusega tekkinud makseraskustest välja tulla. Ajutisel pankrotihalduril ei ole hetkel võimalik anda seisukohta kas võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud rasked juhtimisvead, pankrotikuritegu või muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, kuna haldur ei ole saanud tutvuda kõikide dokumentidega. Antud asjaolu vajab tuvastamist edasises pankrotimenetluses. Edasises pankrotimenetluses vajavad täiendavat uurimist ka võimalikud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlausaldaja on nõus jätma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada OE. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja nõude aluseks sõlmitud kliendikaardi leping nr XXX mille alusel võlgnikul on tasumata võlausaldaja poolt talle müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest. Müüdud kaupade kohta väljastas AS võlgnikule arved, millest on tasumata 387 047.53 krooni, millele lisanduvad viivised. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 100 000 krooni väärtuses. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 1 500 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur O. E on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 16 200 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 1 650 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle.