Tsiviilasi nr.2-06-3431
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.aprill 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-3431
Tsiviilasi
AS X hagi M.K. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 9 782.16 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : Toomas Tuuling /tl.10/ Kostja : M.K.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §158, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M.K. vastu täies ulatuses. Välja mõista M.K.’ult krediidilepingu järgi seisuga 15.02.2006.a. võlguolevad summad : krediidivõlgnevus summas üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli (9 254) krooni 47 senti, intressivõlgnevus summas kolmsada kakskümmend neli (324) krooni 69 senti ja leppetrahv summas kakssada (200) krooni; ning menetluskuludena riigilõiv summas seitsesada viiskümmend (750) krooni, AS X kasuks.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (19.04.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.06.2004.a. sõlmiti poolte vahel Y järelmaksukaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Y järelmaksukaardi nr.Z krediidilimiidiga summas 6 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks püsimakse (summas 240 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.Z ja tasuma intressi (16% aastas). 29.06.2004.a. sõlmitud lepinguga suurendati krediidilimiiti 10 000 kroonini ja püsimakse summat 400 kroonini. Hageja väidab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu järgi seisuga 15.02.2006.a. võlguolevad summad kogumahus 9 782.16 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 9 254.47 krooni, intressivõlgnevus summas 324.69 krooni ja leppetrahv summas 200 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Menetluse käik 21.02.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-18/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et poolte vahel on 10.06.2004.a. sõlmiti poolte vahel Y järelmaksukaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Y järelmaksukaardi nr.Z krediidilimiidiga summas 6 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks püsimakse (summas 240 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.Z ja tasuma intressi (16% aastas). 29.06.2004.a. sõlmitud lepinguga suurendati krediidilimiiti 10 000 kroonini ja püsimakse summat 400 kroonini. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10.kuupäevaks püsimakse (summas 400 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol nr.221020373509 ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.4-5/. Asja materjalidega /tl.7,8/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.6/ ja nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.7,8/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 9 524.47 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 10.kuupäevaks /tl.4/), saades intressivõla suuruseks 324.69 krooni /tl.8/. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Lepingu punkt 8.4. /tl.5/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 7.1.4. ja „Hinnakirja“ punktile 3. fikseerivad leppetrahvi määraks 2% tasumisele kuuluvalt summalt ning hinnakirja kohaselt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 200 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 9 782.16 krooni. Menetluskulud
TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 750 krooni /tl.13/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 750 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 19.04.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.